ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __a_ 1. Konkurentsiturul a. on palju ostjaid ja müüjaid. b. domineerivad mõned suured firmad. c. reguleerib kauplemist valitsus. d. on nii monopole kui ka oligopole. __d_ 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? a. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. b. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. c. Patendiseadusi on lihtne ignoreerida. d. Ainult suured firmad võivad endale sageli lubada soetada vajalikke tehaseid ja seadmeid. _c__ 3. Konkurents on turul tähtis, sest see a. piirab pakkumise ja nõudluse mõju. b. kõrvaldab kasumimotiivi. c. annab tootjatele põhjuse olla efektiivsem. d. loob turu, kus tootjad saavad hindu kontrollida. _d__ 4
S A K S K A O S M L T O A O P O T U R A N W I L S R S U I I B I L I B E R A L I S M I A N L I L H S O O L L I J K I E M N N I I S E S L A I O I S E E M M R D P T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk .....
Peatükk 6 Mittetäielik konkurents ... eksisteerib tootmisharus, kus firmal on teatav mõju toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol
tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumin Asenduskaubaks loetakse kaupa, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Monopol on täiusliku konkurentsi vastand. 3. nõudlus on teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 4. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja
sõjalised traditsioonid. 35.Milliseid reforme viis läbi Abraham Lincoln? Kaotati orjus konföderatsiooni osariikides ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse, kehtestati jaosmaade seadus. 36.Kuidas mõjutasid Lincolni reformid kodusõja käiku? Kodusõda lõppes Põhja võiduga,Lõuna väed kapituleerusid. 37.Mis on trust? Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. 38.Mida tähendab monopoolne seisund? Kindlas majandusvaldkonnas püüti dikteerida hindasid ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. 39.Millised probleemid neegritega ilmnesid pärast orjuse kaotamist? Vargused, hulkumine, röövimised. 40.Nimetage USA miljonilinnad 19.sajandi lõpuks? New York, Chicago, Philadelphia 41.Millised probleemid kaasnesid inimeste igapäevaelus seoses linnastumisega?
konkureerivad.Majandusteoorias jagatakse tootmisharud gruppidesse vastavalt konkurentsi tasemele. Iseloomulikuks tunnuseks konkurentsitaseme hindamisel kasutatakse tavaliselt müüjate võimet mõjutada hinda. Laias laastus eristatakse kolme konkurentsi vormi: 1) täielik konkurents 2) mittetäielik konkurents 3) konkuretsi täielik puudumine. Täielik konkurentsi põhitunnused: • Ettevõtjad ei saa hinda määrata, kuna tootmisharus on palju ettevõtteid ja igaüks neist toodab suhteliselt vähe, seega ei ole üksikutel ettevõtetel võimalik hinda mõjutada. • Turule sisenemisel ei ole sisenemisbarjääre. • Toodetakse sarnaseid tooteid ehk toodang on homogeenne. • Tootjatel ja tarbijatel on turul toimuvast täielik ülevaade. • Hind on nii madal kui võimalik. Tegelikus elus vastavad vähesed tootmisharud toodud tingimustele. Üks võimalus selle asjaolu
kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond. konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal. monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus.
demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks. Suurriik-suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal) Teadusrevolutsioon- Monopol-Ettevõte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. kapitali eksport-viidi rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja koloniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu protektsionism-majanduspoliitika mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest.
tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis.
kasumiläveks/tasuvuspunktiks kasumilävel e tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = TC (firma kogukulu) pikal perioodil saavad kõik TLT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit. Joonis 8.8 Näide, kuidas TKT ja TKF reageerivad turunõudluse muutusele: näites esitatakse ainult turunõudluse kasv eeldatakse, et üksikfirma kulud ei sõltu tootmisharus tegutsevate firmade arvust esialgne TKT tasakaalupunkt A, TKF-id saavad ainult normaalkasumit nõudluse kasvul nihkub kõver asendisse D1 turunind tõuseb pe pealt p1e peale, toodangu mahud kasvavad Qe pealt Q1e peale (liikumine pikku S kõverat) TKF-del tekib majanduskasum (hall ristkülik) firmade arvu kasv tegevusvaldkonnas kestab seni, kuni teenitakse turul majanduskasumit uute firmade juurde tulek suurendab pakkumist, esialgne
muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas.
F 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. C 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. A 1. Täieliku konkurentsiga turul A. on palju ostjaid ja müüjaid; B. domineerivad mõned suured firmad; C. reguleerib kauplemist valitsus; D. on nii monopole kui ka oligopole. D 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? A. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. B. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. C. Patendiseadusi on lihtne ignoreerida. D. Ainult suured firmad võivad endale sageli lubada soetada vajalikke tehaseid ja seadmeid. C 3. Konkurents on turul tähtis, sest see A. piirab pakkumise ja nõudluse mõju; B. kõrvaldab kasumimotiivi; C
muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas.
valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver, mis lõikub valitud samakulujoonega. + lahendatud ülesanded TURUSTRUKTUURID Majandusteadlased eristavad nelja peamist turustruktuuri, mille põhjal õppida tundma ning teha eeldusi turgude (ja nendes tegutsevate tootjate) käitumise kohta. Alljärgnev turustruktuuride klassifikatsioon põhineb ettevõtete arvul tootmisharus, alustades kõige suuremast: (1) täielik konkurents (perfect competition) Mittetäielik konkrents: (2) monopolistlik konkurents (monopolistic competition) (3) oligopol (oligopoly) 25 (4) monopol (monopoly) Eraldi: (5) monopson (monopsony) 1) Täielik konkurents (tunnused). Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikeseid iseseisvaid ettevõtteid, mis toodavad standardset toodangut
- Vale Oligopolistlikku turgu iseloomustab avatud konkurents ja palju erinevaid väikeettevõtteid. - Vale Kui monopolistliku konkurentsi tingimustes tulevad turule uued ettevõtted, siis asendub senine turu vorm täiusliku konkurentsi mudeliga. - Vale Monopolistliku konkurentsi (tasakaalu)tingimustes toodavad ettevõtted võimalike madalaimate tootmiskuludega (ATCmin). - Vale Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. monopolistlik konkurents b. monopol c. oligopol d. täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents erineb monopolist selle poolest, et tootmisharus on palju ettevõtteid. Oligopoli puhul eeldame, et keskmise kulu (ATC) joon a. on üldjuhul samasuguse kujuga nagu täiusliku konkurentsi puhul b. on horisontaalne c. alati suureneb tootmismahu kasvades d. alati alaneb tootmismahu kasvades Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a
mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega. · Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad · LAC ja MC saab tultada TC-st · LAC-U- kujuline, mastaabiefekt, kasvav tekib suurema tootmiskoguse , lac väheneb (ja vastupidi) · Iga tootoühik vajab vähem sisendeid kasvav mastaabisääst(ja vastupid) 7.5 Kulukõverad majandusanalüüs · Minimaalne kogus suurtootmisel (qmin)-seal LACmin. · KUI FIRMA LAC on kõrgem, kui tootmisharus on keskmine hind, siis see firma ei püsi konkurentsis · Vaadata, kus hind(p=5) ja LACmin · Punkt A, seal lac=8, p =5. Ei püsi konkurentsis)joonis Kulukõverate..) Sisendite hindade muutused ja kulukõverad · Siiani eeldasime, et sisendite hinnad ei muutu. Reaalses elus nad muutuvad · Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks..... Täieliku konkurentsi turu tunnused
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises
määrata. See on monopoolne turg. Monopol on ainuke toodagu pakkuja kogu majandusharus, mis tähendab, et firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad. Erandid- a) ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist, kui kodumaisel ainutootjal tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. b) Monopoli eksisteerimise eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. c) Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat või teenindajat ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda, et turumajanduses täielike monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult 1 pakkuja siis ta võib määrata turuhinna. Tarbijad otsustavad, kui palju nad tahavad selle hinnaga osta. Kui monopol tunneb turunõudlust võib ta sealt valida endale kõige sobivama turuhinna. Seega ka monopoli võim turu üle ei ole täielik. Monopolil on eeldus
maa ja kariloomade vähendamise eest dotatsioon selle tulemusena sai võimalikuks hindu tõsta. Ületootmine vähenes. ,,Uue kursi" poliitika põhimõtteid (riik reguleeris majandust) kasutades väljusid majanduskriisist 1933-1934. a jooksul kõik maailmariigid. Mõisted: Dumping välisturgudel kauba müümine madalamate hindadega, et konkurente pankrotti ajada. Monopol ettevõtte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Kvoot norm, piirang, mida ületada ei tohi. Devalveerimine- raha väärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust. Protektsionistlik majanduspoliitika- oma siseturu kaitsmine välismaiste kaupade eest tõstes sisseveotolle või kehtestades importkaupadele sisseveokvoote. 4
arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad. 4. Monopol
Võimalus integreeruda Madalad ümberlülitus- allapoole kulud Ostja ümberlülituskulud on Võimalus integreeruda kõrged ülasuunas Täielik info tootjate kohta KONKURENTSI KASV TOOTMISHARUS: palju ühesuguseid ettevõtteid aeglane tootmisharu kasv kõrged püsikulud väikesed diferentseerumisvõimalused kõrged väljumisbarjäärid 4 2 Küsimused · Mikrokeskkond- saab ümber orienteeruda vastavalt turu vajadustele, lihtsalt hõlmatav, analüüsitav, palju saab inimene (firma) ise teha otsuseid ning valida
d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d. Keskmine püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis 6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c
liit Unioon(põhjaosariigid) Ku Klux Klan rassistlik organisatsoon, mille eesmärgiks oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Monopol 1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus 2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus Trust ühendriikide nimetus monopolide jaoks Reservaat koht, kuhu asustati valgete poolt ümber indiaanlased 10. Võrrelge Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Ameerika ühendriikide majandust 19.sajandi II poolel: erinevused, sarnasused Saksamaa ja USA olid mõlemad tõusvad töötstusmaad, Inglismaa oli seda olnud juba pikka aega ja Prantsusmaal toimus allakäik. Saksamaa ja Prantsusmaa kandsid mõlemad
jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne
d. firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Küsimus 30 Küsimuse tekst Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: Vali üks: a. talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra b. toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat c. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit d. kondiitrivabrik ,,Kalev" ehitab Jürisse uue tootmishoone Küsimus 31 Küsimuse tekst Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: Vali üks: a. ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt. b. efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset; c. saab olla 20 efektiivset ettevõtet; d. saab olla 5 efektiivset ettevõtet; Küsimus 32 Küsimuse tekst Reegel MR=MC on kasutatav: Vali üks: a. küll lühiajalises, mitte aga pikaajalises käsitluses b. ainult täiusliku konkurentsi tingimuste korral c
Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse (või määrata sellise hinna), mis maksimeeriks tema kasumi. Sageli peetakse monopoli ühiskonnale kahjulikuks. Kui tootmistehnoloogia mastaabiefekt on positiivne, siis tavaliselt koondub hüvise tootmine ühte ettevõttesse. Selles tootmisharus tekib loomulik monopol. Ressursside kasutamine on siis tootja seisukohalt efektiivne, kuid tarbijate heaolu väheneb (võrreldes täieliku konkurentsiga turusituatsiooniga).
Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa
- sissetulek - väärtused - kasutamise aeg - perekonnaseis - tegevusalad - kasutamise sagedus - haridus - huvid ja hobid - isiklik - elukutse - maailmavaade - sotsiaalne 6. Konkurentsijõudude Porteri mudel. Michael Porter jõudis järeldusele, et tootmisharus võivad lisaks ettevõtetele konkurentsi mõjutada ka neli välist faktorit: potentsiaalsed sisenejad, asendustooted, tarnijad ja tarbijad. Nende osakaal varieerub sõltuvalt turu iseloomust ja väljakujunenud ärikeskkonnast. SISENEMISBARJÄÄRE MÕJUTAB: POTENTSIAALSED · mastaabisäästu olemasolu
Monopolistliku konkurentsiga turg, see tähendab, et iga tootja on oma toodangu osas monopolist, esineb kõige enam tekstiilitööstuses,toitlustuses, elektroonikatööstuses, jne. · palju osalejaid; · toodang on diferentseeritud (erinev), üks pakub bistroos pitsat, teine pannkooke ja kolmas karbonaadi, mis annab võimaluse määrata hind lähtuvalt oma toodangu eripärast; · turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne; · hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele. MONOPOL tootmisharus ainuke toodangu pakkuja (on konkurentsi vastand). · turul on üks ettevõte; · monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema; · turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske . · monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. OLIGOPOL ehk oligopoolse konkurentsi puhul on tootmisharus nii vähe ettevõtteid, et igaüks neist peab arvestama,
vastavat toodangut ainult üks ettevõte ja kujundab tootele hinna sõltumatult teistest. Monopol on turustruktuur, kus kaubal on ainult üks tootja või müüja, kus müüakse unikaalset toodet, millel puuduvad täielikult asenduskaubad, monopol on hinnategija, turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid on väga kõrged (turukaitsetõkked takistavad konkurentide turule tulekut). Hinnakujundaja Loomulik monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle keskmised kulud ATC pikal perioodil on väiksemad kui kahel ettevõttel. Unikaalne toodang on hüvis, millele puuduvad asenduskaubad. Diferentseeritud toodang on selline hüvis, mis millegi poolest on ainulaadne (unikaalne) ning erinev teistest (konkureerivate firmade) toodetest. Homogeenne toodang tähendab, et turule müügiks valmistatavad hüvised on tarbija jaoks täiesti sarnased (ühetaolised) ja täielikult asendatavad
Õige tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. firma TC = 30 b. ATC = 57 c. ATC = 35 d. firma TC = 270 Küsimus 10 Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap Õige tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on Hinne 1,00 / 1,00 5%. See eeldab, et harus: Märgista küsimus Vali üks: a. efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset; b. ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt.
Millist konkurenti on kõige raskem rünnata hea hinna-kvaliteedi suhtega? A B C D E 13. Kõige jõulisema konkurendi määramiseks tuleb turundusspetsialistil läbi viia: - turuosa analüüs - strateegiate analüüs - tarbijatele pakutava väärtuse analüüs - mitte ühtegi eespoolnimetatut 14. “Headeks” võib lugeda neid konkurente, kes teevad kõike allpoolloetletut, välja arvatud: - suurte riskide võtmine ja ootamatu tegevus - tootmisharus väljakujunenud käitumise tavade jälgimine - teiste motiveerimine madalamate kuludega tootma - olemasoleva turuosaga piirdumine 8 - eelistama turuosa säilitamist kasumi suurendamisele
Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Laiendada treeninguid suurematesse linnadesse ja osaleda aktiivselt välismaal võistlustel. (Balti Liiga, Skandinaavia Cup) 4 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 4.1.1. Turu kirjeldus (sh koguturu suurus, turuosa määratlus) Sihtgrupiks on noored lapsed, nii poisid kui tüdrukud, kes soovivad ennast arendada jalgpallis. Kuna
Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg
kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0 ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit pika perioodi tasakaal- p=AC=MC p=MC=ATC=LAC Konstantsete kuludega tootmisharu: kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i AC ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtete arvust; hind sama aga tootmismaht suurem; S on horisontaalne kuna nõudlusega kohanemisel ühikkulud ei muutu; kauba p=ACmin Kasvavate kuludega tootmisharu: kulud kasvavad kui haru tootmiskogus L-perioodil suureneb. Turuhind ei lange esialgse tasakaalutasemeni kuna kõigi firmade ATC-d on kasvanud. S on ülespoole tõusev, kuna kulud suurenevad. Kahanevate kuludega tootmisharu: kulud kahanevad, kuiharu tootmiskogus pikal perioodil suureneb.
Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- e fikseeritud resurss on firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei suuda. Nt. Tootmishooned. Muutuv- e varieeruv ressurss on selline tootmistegur, mille suurust saab muuta (suurendada või vähendada). Nt. Firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang
hinnamuutuse suunast. 25. Ajaperiood tootmises: lühiperiood ja pikk periood Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõtted suudavad tootmismahtu kasvatada esmajoones olemasolevaid tootmistegureid (paremini) ära kasutades. Stiimuliks võib neil olla näiteks turunõudluse suurenemise tõttu kasvanud kauba hinnatase. Pakkumiskõver muutub elastsemaks (laugemaks). Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul tootmisharus tegutsevad firmad on suutnud oma tootmisvõimsusi suurenda kasutades ära investeeringuid ning uued firmad on jõudnud turule tulla. Pakkumiskõver näitab endisest elastsemat pakkumist (on muutunud veelgi laugemaks). 26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul. (näiteks ehitised) Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti
töölepingudeadus,usaldusisikuseadus ja kollektiivlepinguseadus. 71)Töötülide lahendamise rühmad oma juht-ja töötajaskonna esindajate rühmad,kes tegelevad töötajate kaebustega. 72)Mõned inimesed on vastu minimaalpalkade tõstmisele sest nad kardavad,et sellega võib kaasneda tööpuuduse suurenemine,et lisab ettevõtluskulusid ja et minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu. 73)Konkurentsiturul on palju ostjaid ja müüjaid. 74)Mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad sellepärast,et ainult suured firmad võivad endale sageli lubada seotada vajalikke tehaseid ja seadmeid. 75)Konkurents on turul tähtis,sest see annab tootjale põhjuse olla efektiivsem. 76)Eesti Vabariigi Valitsus ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 77)Elektrienergia on majandusharu,kus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimis kõige tõenäolisemalt. 78)Avalike hüviste (ühishüvide) puhul on monopolid sageli lubatud,sest nendes majandus-
hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse
Siimu Rom - juhatuse liige. Marko Rõõmusoks juhatuse liige. 3. ETTEVÕTLUSKESKKOND JA TOOTMISHARU 4 3.1. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS (võimalikud väliskeskkonna muutused lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Võimalike konkurentide tekkimine - negatiivne mõju. Võimalik üleüldine majanduskasv - positiivne mõju. 3.2. TEENUSEHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) Teenusepakkumine jääb üldjoontes samaks. Muutustest võiks välja tuua tehnoloogia arengu- nutitelefonide hind muutub odavamaks, mistõttu nutitelefonid muutuvad ka koolilastele kättesaadavamaks ning meie teenuse kättesaadavus kasvab. Võivad tekkida ka uued multimeedialahendused, mis võivad muuta teenuse osutamist mugavamaks ja kiiremaks.
Samas võib plussiks olla, kui meie ettevõte suudab neid tehnoloogiaid rakendada, sest One Second Payment peamiseks ülesanneks on järjekordade probleemi lahendamine, mitte NFC tehnoloogia turule viimine. Majanduslikud: Laenu kättesaadavus, konkurentid välismaalt jõuavad Eestisse Sotsiaalne keskkond: tudengite arvu muutus, lepingute ülesütlemine TTÜ kohvikute poolt, klientide eelistuste muutus 3.2. TEGEVUSHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) 1) Integreerime NFC kaarte panga- või ID-kaardiga. 2) Uute teenuste pakkumine (NFC maksmine toidupoes) 4. ÄRIPROJEKTI KIRJELDUS 4.1. TOODE/TEENUS Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused, koostis: (Võib lisada jooniseid ja skeeme)
kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin 6.MITTETÄIELIK KONKURENTS -prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol. Turukaitsetõkked(et monopol vastu peaks)- *mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks, *seaduslikud piirangud (patendid, litsentsid jne), *kontroll oluliste ressursside üle. Monopoolne firma- Olles haru ainuke firma, langeb tema nõudluskõver kokku haru vastava kõveraga
normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. Majanduslikud kulud sõltuvad eelkõige tootmismahu suurusest. Lühiperiood -ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- ehk fikseeritud ressurss selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei saa. Muutus- ehk varieeruv resurss selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta. Koguprodukt, kogutoodang (TP total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang
Aga kui mõelda sellele koguarvule, kui palju töötajaid kokku on, siis on see märkimisväärselt väikene protsent. Seoses sellega ei näe autor erilist tulevikku Eesti Vabariigil infoühiskonnana. Kui me teame ka fakti, et väljaränne on suurenenud ja kõik kelledel on vähegi teadmisi selles valdkonnas arendavad neid mujal maailmas. Kõik muu, mis hõlmab transporditootmist, erinevate aparaatide tootmist, naha- ja tekstiilitootmist, seal on töötajate arv ühes tootmisharus ligi 5000 töötajat haru kohta. Kelledest on vaid ligi 25% kõrgharidus. Sellise statistika järgi oleks Eestil kasulikum mõelda oskustööliste koolitamise ja õpetamise peale. Kui haridusega seotud töötajaid on ligi 55 tuhat, siis peaks olema piisav arv õpetajaid, kes saaksid koolitada oskustöölisi. Ainukene, mille peale riik peaks rohkem panustama on see, et looma õppeasutusi. Kokkuvõte Essees sisaldava teksti peale tekib konflikt kahe ühiskonnavormi vahel, milleks üks on
Monopol-see on turg, kus on ainult 1 müüja,kes võib oma toodangule hinna määrata,see on siis monopoolne turg.Monopol on ainuke toodangu pakkuja, st.Firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad.Siin on mõned erandid: 1)Ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist,kui kodumaisel ainutootjal,tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. 2)Monopoli eksisteerimisel,eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. 3)Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat(teenindajat) ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda et turumajanduses,täielikke monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult üks pakkuja siis ta määrab turu hinna.Tarbijad otsustavad kui palju nad tahavad selle hinnaga osta.Kui monopol tunneb turu nõudlust siis võib ta sealt valida endale sobiva müügihinna.Tootluse seisukoha, konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi
mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER - kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat Lühiperiood: Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents - prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol. Monopol ja turukaitsetõkked: Monopol suudab pikal perioodil vastu pidada üksnes siis, kui uute firmade juurdetulek on tõkestatud. Turukaitsetõkked: mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks,
vahetus tööprotsessis kohe vaid hiljem (alles tootmise lõppemisel) • Kvaliteetse töö efekt väljendub alles tootmise lõpptulemuse kaudu • Tööviljakuse hindamise kriteeriumid o peab olema objektiivne ja arvestama kõiki tehtavaid töökulutusi o tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ruumis o võimaldama kindlaks määrata tööviljakuse tervikuna nii ettevõttes, tootmisharus ja ühiskonna ulatuses o arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel
Erki Juurikas 25% 1 10 000 EEK Liis Aasmann 25% 1 10 000 EEK Kaupo Kallak 25% 1 10 000 EEK Marko Enula 25% 1 10 000 EEK 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) Antud valdkonnas saab areng toimuda akende materjalide osas. Tulevikuperspektiivis võiks hakata pakkuma ka puidust ja alumiiniumist aknaid. Võidakse arendada uusi, paremaid, kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid materjale. Antud äriprojektis ei ole mõttekas osta ise aknavalmistamise seadmeid, kuna need maksavad palju.
Piirkulu MC - 6 8 10 16 20 60 Piirtulu - 20 20 20 20 20 20 MR Arvutage 1. Kolmanda ühiku piirkulu- 8 2. Firma optimaalne tootmiskogus- 5 3. Tooteühiku hind- 20 4. Viienda ühiku piirtulu- 20 5. Kahjumi suurus- 20 MC=TC/TP Mittetäielik struktuur · Mittetäielik konkurents on valdav tootmisharus, · kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. · Monopol on mittetäieliku konkurentsi äärmuslik vorm · Mittetäielik konkurents toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamise Monopol · M turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma · Monopolil on mitu tekkepõhjust · 1.Mastaabiökonoomia e sääst
teenuste mahu suurendamisest õhtu tundidele ja nädalavahetustele. Mahu suurendamise eesmärgiks pakkuda klientidele paindlikumat teenust. Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus Parandada pakutava teenuse kvaliteeti, laiendada ettevõtet. Põhikapital ja olemasolevad laenud (st laenujääk, kustutamise tingimused) Põhikapital on 2500 eurot. Laenud puuduvad. 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Teenuse vajadus järgmise kolme aasta jooksul suureneb, kuna laste arv vallas suureneb. Ettevõtte areng sõltub teenuse paindlikkusest ja kliendisõbralikkusest. 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS (võimalikud väliskeskkonna muutused lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) 1. Laste arvu kasv potentsiaalsete klientide arv kasvab. 2
annaabi.ee 
