Ajaloo kordamine (3)

Q: Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kordamine

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks?

Ajalugu
Kordamine

Seleta mõisted:
Tööstuslik pööre – manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond – tööstuse saavutustele tuginev ühiskond
Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
Proletriaat – palgatöölised
Urbaniseerumine – linnastumine
Kodanlus – ühiskonna keskklass , kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele
Imperialism – suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata.
Natsionalism – Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi.
2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks?

Inglise revolutsioon

Tarastamine – talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle
Algkapitali olemasolu
Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng

3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed
Positiivsed:

Käsitöö asendumine masinatega – töö muutus kergemaks
Tootmine muutus kiiremaks
Tarbekaupade kättesaadavus suurenes kõvasti ja hinnad läksid odavamaks
Soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraale

Negatiivsed:

Käsitöö asendumine masinatega – paljud jäid tööta
Vabrikute töötingimused ja palgad oli kehvad
Kujunesid uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud.

4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega

Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna – vähe ruumi elamiseks
Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht.
Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos.

5. Konservatism , liberalism ja sotsialism : miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond.
Konservatism:
Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism.
Tunnused:

Ühiskonna areng peab olema järkjärguline ja rahulik
Riigivõimu ei tohi kritiseerida
Turgu tuleb kaitsta
Riiki peab juhtima kuningas ja aadelkond
Naised ei tohi osaleda poliitikas
Üksikisiku õigused ei ole üldsuse õigustest tähtsamad

Pooldajaskond: Pooldajaskond ei koosnenud ainult aristokraatidest, vaid palju oli ka pooldajaid madalamatest seisustest. Näiteks väiketootjad pooldasid konservatismi, sest nad kaitsesid siseturgu ja ei lasknud sisse tuua välismaiseid kaupu.
Liberalism:
Miks: Tekkis pärast Prantsuse revolutsiooni eelkõige selleks, et kaitsta revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi ning õigusi ja et põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitikasse.
Tunnused:

Kõigil inimestel on usuvabadus
Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed
Kõigil inimestel on õigus osaleda poliitikas
Peab olema vabaturumajandus
Kõigil inimestel on sõnavabadus

Pooldajaskond: Eelkõige pooldasid seda kodanikud, kes olid oma eluga natuke paremal järjel, kui lihttöölisest talupojad ja suurte vabrikute omanikud .
Sotsialism:
Miks: Pärast tööstuslikku pööret hakkasid tekkima suurtootjad, rikkad vabrikandid ja pangamajade omanikud, kellel oli väga palju raha. Samas nende tööliste elu oli väga halval järjel. Linnades puudus korralik veevarustus ja kanalisatsioon , arstiabi ja koolivõrk ei tulnud toime kasvava elanikkonna vajadustega. Samas investeerisid rikkad nendesse asjadesse vähe ja panid töölistele peale üha suurema töökoormuse, mis lõpuks viis välja sotsialismi tekkeni, mis kaitses eelkõige tööliste huve.
Tunnused:

Ühiskonnas ei tohi olla varanduslikku kihistumist
Ideaaliks on õiglane, sotsiaalselt võrdne ühiskond.

Pooldajaskond: Põhilisteks pooldajateks olid siiski tavalised töölised ja talupojad, sest seisti nende õiguste eest.
6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused
Sarnasuseks on see, et mõlema aluseks on sotsialism.
Marksism :

Võimule saadakse vägivalla ehk revolutsiooni abil
Kellegil ei tohi olla eraomandeid, vaid kõik kuulub riigile
Põhineb Marxi ja Engelsi õpetusel

Sotsiaaldemokraatia :

Võimule saadakse rahumeelseid vahendeid kasutades ehk valimiste abil
Ollakse eraomandi säilitamise poolt
Riigi poliitikat mõjutatakse parlamendi kaudu

7. Isikud:
Wilhelm I – Preisi kuningas, kes sai Saksamaa keisriks pärast 1871 aasta keisririigi väljakuulutamist
Wilhelm II – Saksamaa keiser , kes saatis erru ‘’ raudse kantsleri’’ Otto von Bismarck ’i ja tema ajal sai Saksamaa oma esimese koloonia, mis asus Edela-Aafrikas
Otto von Bismarck – Saksamaa riigikantsler. Tema üldist tegevust kirjeldatakse tema enda sõnadega, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ‘’raua ja verega’’. Ta mängis suurt solli Saksamaa ühendamisel.
Napoleon III – Prantsuse keiser, kes kuulutas end ise keisriks 1825.aastal. Pööras suurt tähelepanu majanduse arengule ja tema ainuke edukas sõda oli Krimmi sõda Venemaa vastu, milles Venemaa sai lüüa.
Victoria I – Inglise kuninganna, kes valitses aastatel 1837 – 1901. Ta oli väga lugupeetud ja armastatud valistejanna – Briti maailmariigi sümbol. Ta ei sekkunud eriti parlamendi tegevusele. Tema valitsemisaega nimetatakse viktoriaanlikuks ajastuks .
Abraham Lincoln – USA president , kes viis läbi palju reforme. Neist tähtsaim oli orjanduse kaotamine kogu riigis, mis viis välja kodusõjani.
Theodore Roosevelt – USA president, kes ohjeldas edukalt monopolide võimu ning korruPATSiooni ühiskonnas. Lisaks kaitses ta ka tulemuslikult loodusvarasid.
8. Aastaarvud:
1870 – 1871 Prantsuse-Preisi sõda
1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine
1837 – 1910 kuninganna Victoria aeg
1861 – 1865 Ameerika kodusõda
1.jaanuar 1863 – orjuse kaotamine USA-s
9. Mõisted:
‘’raua ja vere poliitika’’ – tähendas, et tähtsamaid küsimusi ja riikide vahelisi konflikte sai lahendada ainult sõjaga.
‘’maailmapoliitika’’ – tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas.
Kolonialism – poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine .
Kolmas vabariik – Prantsusmaa võttis pärast keisririiki vastu oma kolmanda põhiseaduse, millega kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.
Rantjee – inimene, kes elab oma varanduselt saadavatest protsentidest
Tööerakond – erakond Inglismaal, mis moodustati oskustööliste ametiühingutest nende õiguste kaitseks.
Hiilgav isolatsioon – Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse.
Briti impeerium – 19. sajandi teisel poolel hakati nii nimetama Inglismaad ja tema kolooniaid
Dominioon – Briti impeeriumi koloonia(ala), millel on oma valitsus, parlament ja seadusandlus
Konföderatsioon – lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit
Unioon(põhjaosariigid) –
Ku Klux Klan – rassistlik organisatsoon, mille eesmärgiks oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas
Rassism – maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
Monopol –
1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus
2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus
Trust – ühendriikide nimetus monopolide jaoks
Reservaat – koht, kuhu asustati valgete poolt ümber indiaanlased
10. Võrrelge Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Ameerika ühendriikide majandust 19.sajandi II poolel: erinevused, sarnasused
Saksamaa ja USA olid mõlemad tõusvad töötstusmaad, Inglismaa oli seda olnud juba pikka aega ja Prantsusmaal toimus allakäik. Saksamaa ja Prantsusmaa kandsid mõlemad suuri sõjalisi kulutusi, samas kui USA’l ja Inglismaal olid need minimaalsed. Saksamaal ja USA’s toimus kiire majanduse areng, Inglismaal oli majandus stabiilne ja Prantsusmaa majandus langes. Saksamaal ja USA’l oli uus tehnika, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal hakkas see vananema.
11. Võrrelge nende maade sisepoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused
Prantsusmaa ja USA olid vabariigid, Saksamaa oli keisririik ja Inglismaal oli konsitutsiooniline monrhia. USA’s ja Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kõigis neljas tekkisid ametiühingud. Põhiliselt toimus kiire linnastumine USA’s kuid seda oli ka teistes maades. Samuti kujunesid USA’s monopolid , mida teistes maades eriti ei olnud. Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme.
12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused
USA’l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nägid vaeva, et oma sõjaväe ja –laevastiku korralikult üles ehitada. Inglismaa ja Prantsusmaa olid mõlemad tugeva kolooniariigid ja Saksamaa hakkas veel oma kolooniaid looma. USA’l ei olnud kolooniaid vaja, sest temal oli juba tooraine ja tööjõud omal olemas. Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid mõlemad liite teiste maadega. Prantsusmaa sõlmis liidu Venemaaga ja Saksamaa kõigepealt Kolmekeisriliit (Austria-Ungari, Saksamaa ja Venemaa), mis tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse ja hiljem Kolmikliit(Austria-Ungari, Itaalia, Saksamaa), mis oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Prantsusmaa oli ka ainuke riik, mis sai sõdades pidevalt alandavalt lüüa.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 92 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eremofoobia Õppematerjali autor

1. Mõisted: Tööstuslik pööre, industriaalühiskond, industrialiseerimine, proletriaat, urbaniseerumine, kodanlus, imperalism, natsionalism, "raua ja vere poliitika", "maailmapoliitika", kolonialism, kolmas vabariik, rantjee, tööerakond, hiilgav isolatsioon, briti impeerium, dominioon, konföderatsioon, Ku Klux Klan, rassism, monopol, trust, reservaat.
2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks?
3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed
4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega
5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond.
6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused
7. Isikud: Wilhelm I, Wilhelm II, Otto von Bismarck, Napoleon III, Victoria I, Abraham Lincoln, Theodore Roosevelt.
8. Aastaarvud. 1870-1871, 1871, 1837-1910, 1861-1865, 1. jaanuar 1863.
10. Võrrelge Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Ameerika ühendriikide majandust 19.sajandi II poolel: erinevused, sarnasused
11. Võrrelge nende maade sisepoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused
12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused

ajalugu industrialiseerimine proletriaat urbaniseerumine imperalism natsionalism

Sarnased õppematerjalid

docx

8. klassi ajaloo eksam

8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Vers

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksam

AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu

Ajalugu

docx

Tööstuslik pööre Euroopas

26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja

Ajalugu

docx

Arvestuslik töö - Uusaeg

UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korr

Ajalugu

doc

ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispo

Ajalugu

odt

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta

Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Selle liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine. VABARIIKLASTE ÜMBERKORRALDUSES PRANTSUSMAA KOLMANDA VABARIIGI AJAL. Kehtestati kodanikuõigused ja püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik tasuta algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloo sündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigihümniks kinnitati ,,Marseljees". MIS OLI PRANTSUSMAA MAJANDUSE PEAMISEKS HARUKS? TÄPSUSTA. Põllumajandus. Prantsusmaal toodeti häid ja kvaliteetseid naturaalveine jne. Nende tootmine vähenes kuna vaesed inimesed said endale paremini lubada odavaid piiritusveine. Vaesete jaoks ei olnud kvaliteet tähtis. MILLELE KESKENDUS NAPOLEON III OMA VALITSUSAJAL?

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksami piletid

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka k?

Ajalugu