Toomkirik oli pühitsetud Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule Püha Johannesele. Kiriku ehitamisel järgiti tsistertslaste vaimuliku ordu ehitusnõudeid. Sellele viitab torni puudumine, lakooniline interjöör ja portaali kohal asuv roosaken. Kiriku põranda alla maeti vaimulikke ja aadlikke. 14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ümara põhiplaaniga ristimiskabel, mille aknale ilmub augusti täiskuuöödel Valge Daami kujutis. Legendi järgi olevat see naisterahvas, kes armastusest toomhärra vastu keelust hoolimata linnusesse tuli ja karistuseks elusalt ristimiskabeli seina müüriti. Põhjapoolse käärkambri juurest viib kitsas trepp kiriku võlvidele. Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid. Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel.
Maksma - kümnis- 1/10 saagist pidi talupoeg mõisnikele andma. - Stensby leping (1238 a.) leping mille alusel vallutajad Eesti ala ära jagasid. - maapäev- nelja seisuse koosviibimised, kus otsustati välispoliitilisi küsimusi, määrati kindlaks maksud, püüti lahendada omavahelisi tülisi, arutati talupoegade probleemide üle jne. - kodukariõigus- mõisnike õigus oma talupoegi karistada. - toomkapiitel- kirikunõukogu - toomhärra- toomkapiitli liige, toomhärrassi oli tavaliselt 12 - missa- pidulik jumalateenistus - visitatsioon- kirikuelu kihelkonniti kontrollimine. - reformatsioon- usupuhastus, mille käigus asendati Katolik usk Luteri usu vastu. - pildirüüste- reformatsiooniga kaasnes, see et inimesed tungisid kirikutesse ja purustasid sealseid pühakujusi ja puhapilte. Hävitati ära palju väärtuslikke esemeid. - munk- meessoost isik kes oli ennast ühendanud usule, loobus maisetest rõõmudest
Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused 1186 Meinhard pühitseti piiskopiks, sai ülesandeks ristiusu toomise Liivimaale 1199 - toomhärra Albert piiskopikst pühitsemine, tema eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine Alberti poolt, piiskopkonna keskus 1202 asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade Ordu) 1208 Ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu; liivlaste ja latgalite maa ristisõdijate poolt kindlustatud, ristisõdijate retked Eesti pinnale, esialgu ohvriks Sakala ja Ugandi 1210 Ümera lahing, lõppes võiduga meile 21.09
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12
*Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5
Valgeks Daamiks nimetatakase naisterahva kuju, kes ilmub augusti täiskuuöödel Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale. Teada olevalt ilmutab see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal, et tõestada armastuse surematust. Legendi järgi teame, et Keskajal, kui Haapsalus valitses Saare-Lääne piiskop, pidid kõik toomhärrad kasinalt elama ning naisterahvale oli linnusesse tulek surmaähvardusel ära keelatud. Kuid ometigi juhtus, et ühe toomhärra ja eestlasest tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus, aga kuna toomhärra elas piiskopilinnuses, ning noored üksteise läheduses ihkasid olla, riietas härra neiu poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks oli see saladus, kuid ühel päeval tuli see avalikuks. Sellele järgnes ränk kohtuotsus, kus toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt pooleli oleva ristimiskabeli seina. Sellest ajast peale ei ole naise hing rahu saanud ning ta käib
aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses Lembitu- Lõhavere linnuse vanem, keda on mainitud Läti Hendriku kroonikas, kus ta peamiselt paistis silma sõjaretkedel. Vürst Vladimir- vürst, kes Ugandi ristimise pärast tegi 1216
töötama üks jalapäev nädalas. · Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotööst vabad. · Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. · Kolmeväljasüsteem - põllu üks osa puhkas, kaks kandsid vilja. · Rõivastustüli- kirikuelu ümberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomhärra senine ordumantliga sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti. · raad- linna võimuorgan, magistraat. · Bürgermeister - raadi juhatus. · Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga · Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. · Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon.
15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24. Frederik II - Taani kuningas ja Norra kuningas 15591588. 25. Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 26. Ivan IV e. Ivan julm Moska suurvürst ja Moskva tsaar 27. Gotthard Kettler Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 28. Sigismund II August Poola kuninga poeg. Leedu suurvürst ja poola kuningas 29
Lossivaremeid aga kasutati seltskondade pildistamisel ja park muutus kõikide armastatud puhkepaigaks. VALGE DAAMI LEGEND Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. See on üks esimesi Valge Daami legende, ülejäänud lähtuvad sellest algvarjandist. Ajal mil loss veel Saaremaa piiskoppidele kuulus, oli üks toomhärra, kes pidi rangete kloostrielu reeglite järgi elama, ühe kooripoisiks ümberriietatud naise enese juurde toonud. Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise. Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli
Positiivne mõju – Eesti ühendati Euroopa kultuuriruumiga. 12. saj keskpaik – sakslaste sissetung itta (Drag nach Osten). 1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere
pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhardi . 1196 korraldati tema eestvedamisel lahing praeguse Riia linna alla, kus Berthold ka hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Tõelise hoo sai sisse Liivimaa ristisõda kui Üksküla piiskopiks pühitseti Albert . Albert-Bremeni toomhärra, kes 1199.aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema tulekuga hakkas alles pihta põhiline sõjategevus Liivimaa ristisõjas. 1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus. 1202 Loodi Mõõgavendade ordu alaliselt kohal viibiv eliitväeosa. Liivlased alistati 1206-1207.aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei
Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks
Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak. Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud,
11.- 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. 1180Ndate alguses saabus Väina liivlaste juurde vaimulik Meinhard. 1186. aastal pühitseti ta liivlaste piiskopiks. Vaja oli kutsuda sõjalist abi ning selle tegi teoks Meinhardi järglane Bertold, kes tõi 1198. aastal kohale esimese ristisõdijate väe ja lõi liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhärra Albert. Ta seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221
armastanud just siit sokolaadi tee kaldalt päikesetõusu jälgida. Praegu on pink varustatud tehniliste abivahenditega, mille abil võimalik mitmes keeles ammutada helilooja kohta infot ja kuulata muusikakatket. HAAPSALU VALGE DAAMI LEGEND Haapsalu toomkiriku külge ehitatud ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju Valge Daam. Keskajal ei tohtinud naised linnusesse tulla. Juhtus aga nii , et üks toomhärra tõi siia oma armastatu, kes oli poisi riietes. Kui teised sellest teada said, heideti toomhärra vangikongi nälga surema, tütarlaps aga müüriti elusalt ristimiskabeli seina sisse. Nüüd käib ta augustikuu täiskuuöödel oma armastatut leinamas. 19
pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elunormiks. Russow ise oli öelnud: "Kui mõne piiskopi sohinaine oli vananenud või talle kauemini ei sobinud, siis andis ta selle vabatalupojale naiseks, annetades veski või tüki maad, ning võttis endale paar korda järgemööda uue tüdruku ja heitis tema juurde. Samuti toimisid ka kõik toomhärrad ja abtid. Kui mõni toomhärra tuli oma naisega Tallinnasse, ei julgenud ta piiskopile ja teistele toomhärradele öelda, et see naine on ta seaduslik abikaasa vaid ütles, et ta on sohinaine ja ümmardaja. Kui keegi kuulis sellest et seaduslik abikaasa, anti talle vastutasuks midagi et ta vaikiks. See nimelt oli neile pühadele katoliku inimestele suureks häbiks ja patuks." Oma laulatatud naisega kokku elamine oli 16.sajandil Tallinnas häbiasi! Mis me siin
1 4) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) 1186 piiskop Meinhard asub liivlaste seas ristiusku levitama (misjon) 1198 piiskop Berthold toob kaasa esimesed ristisõdijad 1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks Breemeni toomhärra Albert, kellest saab vallutussõja peamine organiseerija ja juht. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja purjetas Väina (Daugava) jõe suudmesse. Vallutused saavad sisse tõelise hoo 1201 rajati vallutuste tugipunktiks ja piiskopi eluasemeks Riia linn 1202 rajati vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu vallutuste läbiviimiseks
nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega. Kaupo - sakslaste vanem, suri Madisepäeva lahingus Lembitu - Sakala vanem, suri Madisepäeva lahingus Valdemar II - Taani kuningas, kes sekkus 1219. aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine
Sunnismaisus- millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks Raad-linna isekomplekteeruv võimuorgan mis koosnes rikkamatest kaupmeestest Gild-tsunftide katuseorganisatsioon, eesotsas oli odermann Tsunft- ühe käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri Toomkapiital- oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Toomhärra-toomkapiitali liige Missa- läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Reformatsioon-usuline uuendusliikumine Pildirüüste- reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid 15)Russow- tln kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Pühavaimu kirikus,liivimaa kroonika Koell- tln pühavaimu kiriku õpetaja,tõlkis katekismuse eesti keelde
suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11. Asutati 1202, range reziim, munk oli ka rüütel. Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212 · I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210 · Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks · Lõppes raske lüüasaamisega · 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu
11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?
Kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus,kasinus,vooruslikkus) Piibli tõlkimist Eesti keelde Emakeelset jumalateenistust kirikutes 22. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle) Kogu eesti rahvaarv 14.saj. keskpaik 100 000, 16.saj. keskpaik 300 000 Drang nach osten vabadusvõitluse põhjused piiskop Albert Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Mõõgavendade ordu Saksamaa vaimulik rüütliordu. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. Vakk(us) - 100 talu vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. must surm - katk teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda
Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad.
Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku paganlike slaavlaste vastu. Eesmärk ei saavutatud.
Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud. Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased, kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks. Tsistertslane oli ka Meinhardi abiline ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut juhtis ordumeister, liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad)
Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 2. Berthold ta sai 1196. Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus. 3. Theoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. 4. Albert Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. Aastal. Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Alustas Riia linna ehitamist, viis sinna piiskopkonna keskuse. 5. Kaupo liivlaste vanem. 6. Lembitu Sakala vanem. Kogus kokku sõjaväe, läksid Madisepäevalahindusse, Lembitu hukkus seal. 7
Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Albert vor Buxhoevedeni Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll
a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida
keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi. Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich, hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Sellest kavatsusest annab tunnistust ka kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäijatel. 1201. alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202.asutati eliitväeosa-Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Nemad
Kaubandus Soodus asend kaubateede võrgus Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 1346 Tallina, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-kaubanduse laokohaõigus Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk
ei tulnud> Ordu pöördus paavsti vastase kun Heinrich VII poole, kellelt sai Rävala ühes Tln linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel. Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva.
seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega. stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid. missa - katoliiklik jumalateenistus liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa.
Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206
alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd. · 1187 Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich. · 1198 Teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures. · 1199 kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra Albert Buxhoeveden. 13.saj · 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. · 1202 asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse Vennad). · 1207 liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. · 1208 saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus.
7. maagia- põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed. 8. Nõidumine- ravitsemine, kaasinimeste ja looduse mõjutamine. 4.Muistne vabadusvõitlus 1. põhjused- kättemaksuretk saarlaste vastu, kes olid 1203. aastal rüüstanud taani provintsis listerbys. 2. Osapooled- saksa, taani ja rootsi ristisõdijad ning vene vürstriigid. 3. Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks. 4. Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Sai piiskopi eluase 5. maarjamaa- kogu alistav maa pühendati Neitsi Maarjale 6. mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad 7. Ümera lahing- 1210. aastal. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. 8. Lembitu- Sakala vanemaid, eesti tuntuim väejuht sellest ajast. 9. Madisepäeva lahing- 1217 aastal
loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, vakuandamid,hinnus,teoorjus,mõisategu,raharent. II leht. Vana-Liivimaa Linnad, kaubandus, hariduselu, vaimuelu Defineeri, iseloomusta: Toomkapiitel: Piiskopide nõuandev organ, kõrgem vaimulik kogu iseseisva vaja ja kassaga, tegutses piiskopkonna katedraali juures. Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud,
tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine
tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema. Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206.
1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline. Aitas Meinhardil ristiusku levitada. Theoderich saadeti ka Eestimaale misjonäriks. Albert oli Bremeni toomhärra, kes pühitseti peale Bertholdi Liivimaa piiskopiks. Temast sai üks peamisi vallutussõdade juhte ja organiseerijaid. Rajas 1201. aastal Riia linna ja 1202. aastal Mõõgavendade ordu. · I PERIOOD (1208 1212) Sissetung Eestisse 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süüdati põlema
Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks. Tal tekkisid Liivlastega teravad tülid ja pöördus kohe tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 a Liivimaale tagasi. Lantes esimeses liivlaste vastu peetud lahgingus, milles vöidu said sakslased. Albert sai piiskopiks pärast Bertholdi surma. Oli Breemeni toomhärra. Temast sai vallutussöja peamine organiseerija ja juht. Kogus korraliku ristisõdijate väe , purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas 1201. a liivlaste asula kohale Riia linna. Neitsi Maarja Riiast sai Albesti eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati eesti ja läti ala Maarjamaaks kutsuma. Kaupo - oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses
levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt.
· Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta: Liikmed · Rüütelvennad sõdimine orduvennad · Preestervennad usutalitused · Teenervennad igapäevased ülesanded
Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid. Tekkisid ka linnakooolid Ülikooliharidust ei olnud võimalik eesti aladelt saada, seda omandati mujalt: Saksamaa erinevates ülikoolides, Pariisi ülikoolides, aga pidi oskama siis ladina keelt, sest kõikjal õpetati ladina keeles. Teati üht tolaegset üliõpilast Eestist: Johann Pulk. Jõudis üsna kõrgele, hiljem tegutses Saare-Lääne piiskopi toomhärra. Haridus oli mõeldud eeskätt siinsetele sakslastele. 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike rahvaste seast. Aga see jäi ainult jutu tasandile, sest reformatsioon tuli peale Luterlikku haridussüsteemi veel ei tekkinud, sest algas sõdade ajajärk. Kõigepealt Liivi sõda ja siis tuli veel Poola-Rootsi sõda. Reformatsiooni tõttu katoliikliku hariduse areng katkes, aga luterlik haridussüsteem kujunes välja hiljem.
- kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida - kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel - Toomkapiitli ülalpidamiseks oli esialgu määratud piiskopi maadest ühisvaldused. Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused. Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud kanoonikud. Peamine kiriklik kohustus pidulike jumalateenistuste e. missade läbiviimine. Sinod piiskopkonna kõigi vaimulike koosolek - teostas piiskopkonnas vaimulike järelvalvet - ülevaade jumalasõna kuulutamisest, rahva õpetamisest preestrite poolt - arutati usuelu väärnähtusi Visitatsioon kirikukatsumine, alluvate koguduste korrapärane kontrollkülastus kõrgema(te) vaimuliku(e) poolt
kohalikke elanikke. Õpiti seitset vabakunsti: grammatika (ladina keel), dialektika (vaidlus), retoorika (kõne), aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia. 16. sajandil tekkisid ka linnakoolid. Need rajas raad. Selle tingis kaupmeeste vajadus harida tulevast põlvkonda. Ülikoolis käidi Saksamaal, sest see oli suhteliselt lähedal. Talurahva isikud enamasti ülikooli ei jõudnud. 16.sajandi alguses tegutses Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärra Johann Pulk. Ta oli 1509 Rostocki ülikooli sisse kantud. 16. sajandi alguses üritati luua sellist kooli, mis valmistaks ette preestreid kohaliku rahva seast. Seda arutati mitu korda Maapäeval. Vasallid olid vastu ja piiskopid olid poolt. Vaidluse tulemusena jõuti selleni, et kool rajati Vana-Pärnusse. Leiti Hollandist koolijuhataja. Algas reformatsioon ja kooli ei tehtud. Tuli sõdade periood. Seoses reformatsiooniga katoliku kiriku hariduse andmine peatus
· Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. · Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid Põhja- Saksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda.
· Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. o Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi saksamaale. SISSETUNGI ALGUS · Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 suvel Liivimaale tagasi. · Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. · Järgmiseks piiskopiks pühitseti Breemeni toomhärra Albert o Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. · Albert kogus korraliku ristisõdijate väe ning purjetas väina jõe suudmesse ja rajas 1201 liivlaste asula kohale riia linna. o Riiast sai piiskopi eluaseja ühtlasi kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. · Kogu alistatav maa pühendati neitsi maarjale seega hakati edaspidi nimetama eesti ja läti alasid maarjamaaks
a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres. Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05
· Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. VanaLiivimaa sise ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. · Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda.
annaabi.ee 
