Liivima ristisõda kordamine (0)

LIIVIMAA RISTISÕDA..
..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida . 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus.
Miks toimus selline pööre ?
* Hamburgi -Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas.
*Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde.
*Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist.
*Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt.
Isikud
Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196 . aastal.
Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal.
Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.
Albert - 1199 . aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega.
Kaupo - sakslaste vanem, suri Madisepäeva lahingus
Lembitu - Sakala vanem, suri Madisepäeva lahingus
Valdemar II - Taani kuningas, kes sekkus 1219. aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid.
Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid.
Aastaarvud
1143 - lübecki rajamine
1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks
1196 - Meinhardi surm
1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks
1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla
1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine
1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu
1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus
1210 - Ümera lahing
1212 - katku puhkemine
1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta
1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele . Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu.
1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku. Kuid suhted pingestusid idanaabritega, kes korraldasid mitmeid sõjaretki Eesti aladele. See kõik kurnas nii eestlasi, kui ka ristisõdijaid. 1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu .
1215. algas võitlus uuesti. Sakslased koos latgalitega tegid mitmeid rüüstavaid retki Ugandisse, kuid jõudsid sealt ka juba edasi Kesk-Eestisse. Eestlased üritasid teha sõjaretke Riia vastu, kuid see ebaõnnestus. Sakalased ja ugalased olid sunnitud rahu paluma ja ristiusku vastu võtma.
Eestlased sõlmisid liidu venelastega ning läksid Otepää linnuse alla sõdima. Peale seda olid sakslased sunnitud Eestist lahkuma . Eestlased proovisid uuesti minna Riia linna ründama, et alasid veelgi suurendada. Sakala vanema Lembitu abiga koondati vägesid ning saadi kokku pea 6000 inimest. Kuuldes eestlaste plaanidest, hakkasid vastased kiirustama. Peagi jõudsid nad oma vägedega kohale ning algas Madisepäeva lahing (21. september, 1217 ), mis toimus Viljandi lähedal. Selle lahingu eestlased kaotasid, kuigi ka teine pool kaotas palju. See oli Muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. Baltikumi ristisõtta sekkub ka Taani kuningas Valdemar II ning asub Eesti alasid vallutama. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi ta sinna ehitada kivilinnuse ning määras sinna Eestimaa asehalduri, kelle ülesanne oli kehtestada Taani võim Eestis ja rahvas ristiusustada. Samal ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa Eestist saada ning rajas oma tugipunkti 1220. aastal Lihula linnusesse. Ta asus ümberkaudset rahvast ristima. Kui kuningas lahkus, löödi rootslaste vägi täielikult puruks ning ka nende edaspidised plaanid nurjusid. 1222 . saabus Valdemar II Saaremaale ning asus sinna kivilinnust ehitama. Kui kuningas lahkus, hakkasid eestlased kohe aktiivselt tegutsema. Nad ehitasid 17 kiviheitemasinat, millega nad sundisid Taani alistuma ja Eestist lahkuma. Teade võidust saadeti üle Eestimaa ning rahvas kutsuti ülestõusule. 1223 . aastal asusid eestlased sakslasi ründama ning võtsid kõik linnused üle. Saadi tagasi enamasti kogu Eesti, kuid Tallina tagasisaamisega nii hästi ei läinud. Eestlased said minna tagasi oma vanade tavade juurde ja pesta maha ristiusu. Ristisõdijad kogusid end mõnda aega ning alustasid siis uuesti sõjaretki Eestisse, et alad tagasi saada. Nii see ka läks, kõik alad vallutati tagasi ja eestlased olid sunnitud vastu võtma ristiusku ja alistuma.
Ümera lahing
1210. aastal korraldasid eestlased Läti Henriku kroonika teatel sõjaretke latgalite alale ning piirasid üht tähtsaimat tugipunkti - Võnnut. Kuna eestlased said teada, et varsti saabuvad sinna ka sakslased, olid nad sunnitud Võnnust lahkuma. Kuid Ümera jõe lähistel asusid nad neid siiski jälitama. Kui sakslased samuti Ümera jõe poole liikusid, ei teadnud nad, et ka eestlased seal on. Nende vahel hakkas võitlus. Sakslastele järgnesid ka liivlased , kes võitlust nähes põgenesid. Eestlased võitsid selle lahingu.
Miks eestlased alla jäid ?
*Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel
*Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed
*Vastased kasutasid selle aja kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat
*Vallutussõda toetas kõige tähtsam Lääne-Euroopa jõud - roomakatoliku kirik .
*Eestlaste sõjakorraldus oli ainult mõndade sõjaretkede jaoks
* Kurnatus
*Eestlastel polnud veel riiki