Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks.
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), k
Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid
aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida- Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199
paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi. Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich, hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeel
1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma
1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused
Kõik kommentaarid