Keskaeg- Liivimaa ristisõda (4)

Keskaeg - Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil.
1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks.
Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel.
Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid.
Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ?
a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks.
b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette.
c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad.
Meinhard - Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine .Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna.
1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold .
Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhardi . 1196 korraldati tema eestvedamisel lahing praeguse Riia linna alla, kus Berthold ka hukkus.
Theoderich -Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.
Tõelise hoo sai sisse Liivimaa ristisõda kui Üksküla piiskopiks pühitseti Albert .
Albert-Bremeni toomhärra, kes 1199 .aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema tulekuga hakkas alles pihta põhiline sõjategevus Liivimaa ristisõjas.
1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus.
1202 Loodi Mõõgavendade ordu – alaliselt kohal viibiv eliitväeosa.
Liivlased alistati
1206-1207.aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga.
Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud (juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu .
1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid .Relvastatud vastupanu nad ei osutanud.
Muistne vabadusvõitlus
1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale.
1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku.
Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti
1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu.
1215 . alustati uue hooga võitlust. Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud.
1217 . korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega .Kahe osapoole vahel toimus lahing Otepää all,kus võidu saavutasid eesti maakondade ja venelaste ühisvägi ja sakslased olid sunnitud kogu eestist lahkuma .
Eestlased said võidust indu juurde ja plaanisid minna riiat ründama. Ettevalmistusi tehti koos Sakala vanema Lembituga .
Vastasteks saadi Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Lahing toimus
1217.aasta madisepäeval (21.sept) . Eestlased jäid selles lahingus alla. Madisepäeva lahingus hukkusid mitmed eestlaste vanemad nt. Lembitu .Samuti hukkus liivlaste vanem Kaupo .
1219 Taani kuningas valdemar II tuli eestimaale .Retke eesmärgiks oli ristiusustada eesti ,maa halduslik korraldus ja kehtestada rootsi võim. Lasi ehitada kivilinnuse.
1220 . aastal rajas rootsi kunn lihulasse tugipunkti.Rootslaste vägi löödi saarlaste poolt lõhki.
1222 taani vägi saaremaal, eestlased ehitasid 17 kiviheitemasinat ja taanlased olid sunnitud lahkuma.
1223 võeti sakslastelt linnused üle. Taaselustati kõik vana ja pöörduti vanade tavade juurde tagasi .
Riia piiskop ja mõõgavennad kogusid end ja hakkasid kõike tagasi vallutama.
1224 vallutati viimane punkt, tartu tagasi .
1227 liiguti saaremaale, allutati valjala
Allajäämiste põhjused
a)Eestlaste maakaitse, relvastus ja organiseeritus oli kohandatud vaid üksikutele sõjaretkedele, mitte pikkadele sõjaretkedele. Majanduslik seis oli nõrk. b) Vastasfeodaalidel oli parem väljaõpetus, organiseeritus ja elukutselised sõjamehed. Misjonärid teadsid kuidas ärgitada vastaseid sisetülidele ja oskasid hästi manipuleerida .
c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust.
d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid.
Tagajärjed
1)sajanditeks sätestati võõrvõim .
2)eestlased muutusid alamkihiks oma enese maal .
3)eestlased kaotasid oma vanemad
4)võõra võimuga kaasnesid lääne-euroopa kultuuri mõjud. Tekkisid sidemed selle kultuuriruumiga.
Liivimaa kroonika – Läti Hendriku teos (saksa preester ,kes osales liivimaa vallutamises) . Tähtsaim ajalooallikas Liivimaa ristisõja kohta. Originaal oli ladina keeles, pole säilinud. Oli subjektiivne.