Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg- Liivimaa ristisõda (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks korraldati Liivimaale ristisõdu ?

Lõik failist

Keskaeg - Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda toimus Läänemere
ääres 12-13
sajandil.
1143.a-
Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks.
Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel.
Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama
läheduses asuvaid liivimaa paganaid.
Põhjused, miks korraldati
Liivimaale ristisõdu ?

a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma
patud andeks.
b)
Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa
turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette.
c)Katoliku
kiriku soov ristiusustada liivimaa alad.
Meinhard -
Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186.
aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine .Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna.
1196.aastal
Keskaeg- Liivimaa ristisõda #1 Keskaeg- Liivimaa ristisõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 262 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor senso Õppematerjali autor
Kokkuvõte selle teema kohta
mõisted , aastaarvud jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Liivima ristisõda kordamine

Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist

Ajalugu
thumbnail
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck ­ rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad ­ loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda

,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ­ ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel ­ nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Keskaeg ajalugu

Läänemere idakaldale uued vallutused ­ saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa misjonärid (algul toetajateks vaid kaupmehed, aga siis pühitseti Meinhard peapiiskopiks ­ ül. Liivimaa ristiusustda) Meinhardit austati pühakuna Ristisõja algus Meinhardi surm (1196) ­ uus piiskop Berthold ­ politiseerub misjoni Rahvas hakkab sakslasi umbusaldama (ei taha Bertholdi piiskopiks valida) -Berthold saab paavstilt loa liivlased jõuga alistada (e. ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb Miks toimus? 1) (Hamburgi-Bremeni) peapiiskop lootis taastada oma

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Liivimaa ristiusustamine 1140 ­ hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 ­ rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa konspekt

Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks

Ajalugu




Kommentaarid (4)

ivo465 profiilipilt
ivo465: Päris hea
20:57 20-10-2009
senso profiilipilt
senso: super hea
14:28 16-08-2010
yhiskasutaja profiilipilt
Phhh hhhP: Väga 5+
15:49 16-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun