Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muistne Eesti vabadussõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Muistne Eesti vabadussõda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ajumeditsiin Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Muistne Eesti Vabadusvõitlus

Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning

Eesti ajalugu
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

üsna edukalt kolm päeva. Kuuldes aga vaenulike vägede saabumisest Riia poolt, lahkusid eestlased linnuse alt ning korraldasid jälitajatele varitsus Ümera jõe metsasel jõekaldal, ülekäigukoha juures. Sakslasi, latgale ja liivlasi rünnati ootamatult enne jõe ületamist, kuna eelnevalt oli eestlastel õnnestunud jätta mulje, et nad on jõe juba ületanud. Eestlased saavutasid selles lahingus ülekaaluka võidu ning läkitasid Henriku kroonika sõnul teate võidust kõikidesse Eesti maakondadesse, et olla „üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu”. 3. TURAIDA SÕJARETK, VARBOLA PIIRAMINE JA LEHOLA KUNINGAS LEMBITU 1210/1211 aastavahetuse paiku tegid sakslased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust.

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

.................................................................................. .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-Asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. 1206-1207 ­ Liivlaste vastupanu rauges. Toimus ulatuslik ristimine; liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid. 1210-Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See andis eeslastele julgust ja jõudu juurde vastuhakkamiseks. 1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd uba ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse.Eestlased ei

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas. Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud. Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased, kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks. Tsistertslane oli ka Meinhardi abiline ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 ­ sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 ­ alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks.

Ajalugu
thumbnail
17
ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Berthold oli Liivimaa piiskop 1196­1198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede ­ 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine 1200 ­ Albert saabub ristisõdijatega Väina jõe suud-messe 1201 ­ Riia linna rajamine 1202 ­ Alberti abiline Teoderich rajab Mõõgavenda-de ordu (Fratres Militiae Christi) 1202-1203 ­ Liivlaste vanem Kaupo rändas koos piiskop Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 ­ liivlaste lõplik alistamine 1207 ­ latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun