Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda (0)

Q: Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses?

Vastus leiad õppematerjalist: Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda

Q: Millist ala hakati nimetama Vana-Liivimaaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda

Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses?
Millist ala hakati nimetama Vana-Liivimaaks?

„ Liivimaa ristisõda“

Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas:

Rooma paavstil – ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas.

Saksa kaupmeestel – nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti , et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi.

Taani ja Rootsi kuningatel – Tahtsid Eestit enda valdusesse saada.

Saksa rüütlitel – paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla.

Vene vürstidel – Nõudsid oma vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist.

Eestlased
Ristisõdijad
Kasutati ammusid ja heitemasinaid. Käes oli oda, mõõk ja kaitsekilp.
Seljas olid suhteliselt lihtsad riided, peal oli raudketist kaitsev rüü. Peas oli kiiver , mis kaitses nägu, või siis tavaline müts. Jalanõud olid võimalikult tugevad, et hästi kaitsta.
Kasutasid ammusid – eelkõige enda linnuste kaitsmisel ja teiste linnuste piiramisel.
Käes olid oda, nuga või mõõk ja kilp.
Heitemasinad – Euroopa kõige efektiivsemad sõjatehnikad sel ajal.
Ka neil olid seljas suhteliselt lihtsad riided, raudkettidest kaitsev rüü.

Kes oli, mida tegi:

Meinhard – ta oli Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlane, ta pühitseti piiskopiks ja talle määrati ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna.

Berthold – ta sai 1196 . Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus.

Theoderich – Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.

Albert – Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. Aastal. Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik , mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Alustas Riia linna ehitamist, viis sinna piiskopkonna keskuse.

Kaupo – liivlaste vanem.

Lembitu – Sakala vanem. Kogus kokku sõjaväe, läksid Madisepäevalahindusse, Lembitu hukkus seal.

Valdemar II – Taani kuningas, maabus Rävalas oma suure laevastikuga. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus.

Johan I – Rootslaste kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 1220 . Aasta suvel tungisid Läänemaale.

Vjatško – Kokonese vürst. Venelased lubasid 1224. Aastal tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, mille alistamiseks korraldas ta rüüsteretki.

Henrik – Hendriku Liivimaa kroonika on populaarseim keskaegne kroonika Eestis.

Mis toimus aastal, selle tähendus edasistele sündmustele:

1201 – alustati saksa asunike jaoks Riia linna ehitamist. Sinna viidi üle piiskopkonna keskus. Riia linna rajamine ning sellega elavnenud kaubandus tõotas tuua kõigile majanduslikku kasu.

1202 – asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa – Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.

1206 -1207 – rauges liivlaste vastupanu. Sel ajal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid . Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks.

1208 – ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid , kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele . Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased.

1210 – Eestlased võitsid Ümera lahingu.

1212 – Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu.

1217 – Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma . Madisepävalahing Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lambitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel ana Kaupo. See oli eestlastele muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi.

1219 – Taani kuningas Valdemar II sekkus ristisõtta, ta maandus suure laevastikuga Rävalas. Eesmärk oli Eestis kindlalt ’’kanda kinnitada’’. Valdemar lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Taani ja saksa preestrite vahel eestlaste hingede pärast hakkas võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir.

1220 – Taanlased olid hõivanud Harjumaa , Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Rootsi kuningas rajas 12002. Aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümerkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati.

1223 – Eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Saadi oma valdusesse kogu maa. Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud ja pesti maha ristimine, päärduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust.

1224 – mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänu veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese ja vürst Vjatško. Augustis hõivati linnus tormijooksuga.

1227 – Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saarema tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased otsustasid alistuda ja end ristida lasta.

Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses? (Leidke vähemalt 5 põhjust!)

Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel.

Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea välja õppe ja kogemustega.

Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat

Lisaks sellele pidid eestlased ja nende kõrvalt tugevate Taani ja Rootsiga võitlema.

Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid.

Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Ka lähemate naaberrahvaste latgalite ja liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud.

Tõsiseks vastaseks olid ka venelased.

Millist ala hakati nimetama Vana-Liivimaaks?
Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirned idas õigususklike vürstiriikidega ja lõunas paganlike leedu hõimudega, hakati nimetama Liivimaaks (e Vana-Liivimaa).

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 40 allalaadimist

Muistne vabadusvõitlus-Liivima ristisõda #1

Muistne vabadusvõitlus-Liivima ristisõda #2

Muistne vabadusvõitlus-Liivima ristisõda #3

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mmaiken Õppematerjali autor

Liivimaa ristisõda, osalejad, nende eesmärgid, nende tegutsemine, eestlaste ja ristisõdijate rüüd. Meinhard, Berthold, Teoderich, Albert, Kaupo, Lembitu, Valdemar II, Johan I, Vjatško, Henrik.Aastaarvud ning sündmused. Ümera lahing, Riia linna ehitamine, Madisepäevalahing.Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadussõjas. Vana-Liivimaa

Ristisõda osalejad eesmärgid tegutsemine Meinhard Berthold Teoderich Albert Kaupo Lembitu Valdemar II Johan I Vjatško Henrik Ümera lahing Riia linna ehitamine Madisepäevalahing Vana-Liivimaa

Sarnased õppematerjalid

ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid

Ajalugu

docx

Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi. Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich, hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile

Ajalugu

rtf

Liivima ristisõda kordamine

aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks 1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku.

Ajalugu

doc

Keskaeg- Liivimaa ristisõda

Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks.

Ajalugu

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

Eesti ajalugu

doc

Muistne vabadusvõitlus

Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-A

Ajalugu

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida- Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199

Ajalugu

docx

Keskaeg ajalugu

heaks) tõotas tuua kasu -1208 võtsid ristimise rahumeelselt vastu Ümera pk. Latgalid (lootes, et saksa teeb nendega koostööd eestis sõdimisel) Ümera lahing 1210 piiravad eestlased M.V.O tugipunkti Võnnut. Kuuldes saksa abivägede saabumisest lahkusid hakaksid S'i luurama (Ümera lähedale metsa) Siis võdeldi omavahel, L'sed jooksid minema, S'ed jäid üksi. Võitlsedi 20-kesi. Eestlased võtsid nad kinni, piinasid ja tapsid nad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus -1208 ristisõdadega eestisse, rünnati, meie ründasime vastu- Võitsime Ümera lahingu, millega ka ilmselt kasvas eneseusk. Probleemid: pingestatud suhted naabritega - mõlemad pooled sõjast kurnatud = 1212-1215 vaherahu - Sakslased + latgalid (s. Liitlased) suunduvad Kesk-Eeestisse - eesti 4 maakonda suundusid Riia vastu/retk nurjus/eestlased palusid rahu + võtsid vastu ristiusu -1217 eestlased ründavad Venemaad (ülejäänud mk. sõlmivad

Ajalugu

Rohkem sarnaseid