Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasaja isikud (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Muinasaja isikud
Ingvar - Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud
väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas
Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes
mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi
Mikula Tšudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega
seadusekogu „Jaroslavitšite õigus“
Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal
sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale
Jurjevi
Hiltinus- munk , kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade
rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi
Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta
paiku Eesti piiskopiks
Nicolaus - Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline
Meinhard - Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184.
aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal
ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks
Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk
Berthold - Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu
Muinasaja isikud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ee33 Õppematerjali autor
Isik ja millega silma paistis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti ajalooisikud

ISIKUD 1. tacitus ­ Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark ­ Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko ­ olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara ­ Muistne eesti jumal 7. Uku ­ Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus ­ munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard ­ augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold ­

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste ­eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 ­ 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta

Ajalugu
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 ­ 9 §6. ­ EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid.

Ajalugu
thumbnail
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja

Ajalugu
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta ­ 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed ­ 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde ­ hakkas ristiusku levitama ­ 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida ­ sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold ­ liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe ­ 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop ­ Albert ­ vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna ­ vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale ­ Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" ­ elukutselised sõjamehed ­ M?

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda

,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ­ ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel ­ nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel ­ Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel ­ paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel ­ Nõudsid oma vürstide ülemvõimu tunnustamist

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun