Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja rakendamise tingimused töösuhedes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel
Konkurentsi keelu osutamise tähendus ja rakendamine töösuhtes Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumist või ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid.
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumisel ja tööandja maksab töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu. Keeld kehtib olenemata kas tegemist on katseajaga või täistööajaga. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust piirangu eest ei antud, ei ole ka konkurentsi keeld pärast töölepingu lõpetamist enam kehtiv
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada
liikmeks olemine pole töölepinguseaduses käsitatav töösuhtena, vaid käsundile iseloomuliku õigussuhtena, mida reguleerib äriseadustik. Konkurentsikeeld ehk kohustus hoiduda konkurentsi osutamisest piirab põhiseadusega tagatud põhiõigust töökoha vaba valikut. Põhjendamatu ja ebaselge piirangu seadmine võib kaasa tuua piirangu kehtetuse ja soovitud eesmärk ei täitu. Kokkuleppe rikkumisel saab tööandja nõuda töötajale makstud eritasu tagasi vaid siis, kui see tuleneb poolte kokkuleppest või seadusest. Seadus selles küsimuses aga vaikib, jättes kõik poolte kokkuleppe lahendada. Probleem tekib juhul, kui töötaja rikub konkurentsikeeldu ja keelu klausel on puudulikult sõnastatud. Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse
Ralliauto renditeenuse pakkumine. 20. november 2013 Auto: Citroen C2R2 (ehitusaasta 2009) rebuild 2013. Sadev sequential 5 speed gerbox, Rieger 3-way suspension. Rendihooaeg: 2014 EMV autorallis ja sprindis + testid/treeningud 300 km. Mida sisaldab teenus: tegemist on ,,all inclusive" teenusega, mis tähendab ,et Rentniku kasutada on meiepoolt renditava auto kasutamine võistlusteks ja testideks. Auto on meie ,,värvides". Rentnikul on õigus kasutada autot oma sponsorüritustel (eritasu), paigaldada autole ja servicealale oma sponsorlogosi. Meie meediamees koostab iga rallietapi kohta kokkuvõtva video. Sisaldab inboard videot ja välisvõtteid. Test/treeningsõitudel Eesti ja välismaiste tippsõitjate juhendamine soodustingimustel. Reklaam- ja kleebismaterjalide soodus. Treenig teelõikude sooduskasutamine. Maksumus: tasustamine toimub võistlus ja testikilomeetri alusel ja sisaldab autot ja bensiini. Kilomeetri hind on 25 eurot, tingimusel...
Konkurentsipiirangu seadmine peab olema põhjendatud, sest iga töötaja suhtes ei ole see piirang õigustatud. Töötajal on õigus täpselt teada saada milles keeld seisneb. Keeld tuleb sõnastada mõlemale poolele arusaadavalt, kes on konkurent ja milles konkurentsi osutamine seisneb. Töötamise ajal võib maksta töötajale ärisaladuse hoidmise eest lisatasu põhipalgale juurde. Tööandjal tuleb maksta töötajale pärast töölepingu lõppemist kohustuste täitmise eest eritasu, mis hüvitab töökoha valiku piirangu. Ehhki töölepingu seadus ei sätesta vastustust juhuks, kui töötaja rikub töölepingu lõppedes talle kehtivaid piiranguid. Sellisel juhul on ka lisatasu tagasi nõudmine võimatu, sest see läheb vastuollu palgaseadusega (näiteks kui töötajale on makstud iga kuu ärisaladuse hoidmise eest palgale lisaks), kuid tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja nõuda VÕS-s sätestatud korras
erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või nende ohu; 6) hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; 7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. 1. TLS-i § 50 annab töötaja kohustuste lahtise loetelu. Töötaja kohustuste sisuks on tööülesannete täpne ja tähtaegne täitmine, selleks vajaliku initsiatiivi näitamine, tööandja seaduslike korralduste täitmine, tööandjale töötakistustest kiire teatamine. Tööandja ebaseaduslikke korraldusi töötaja täitma ei pea. 2
Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta. Samuti räägitakse probleemidest mis puudutavad tõlketeenuse abi ja selle vajakajäämisest, eriti halvad lood
pidamine. Töötajatel tuleb hoida tööandja äri- ja toomissaladust ning mitte osutada tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga, need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Ning viimaseks kohustuseks on täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. (Kiris, 2003: 280-281) 3.2 Tööandja kohustused Tööandjal on samuti hulk kohustusi, mida ta peab töötaja suhtes rakendama. Ta on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja
6) hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; 7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. (RK s 05.05.93 nr. 128 jõust.01.09.93 - RT I 1993, 26, 441) 6. Töölähetus 4 (1) Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtlus õppetool Mirell Põllumäe HOSTEL MULK Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Viljandi 2013 Sisukord Hostel Mulk 1. ÜLDOSA 1.1 Äriplaani kirjeldus Hostel on ühiselamulaadne madalama teenindustasemega majutusettevõtte. Hosteli eesmärk on pakkuda võimalikult odavat öömaja. Odavuse tõttu eelistavad hostelit eeskätt noored. Hostel paikneb on Abja-Paluojal, Sarja teel, Veskimäe külas. Majas on kolm kahe, kaks kolme ja kaks nelja voodikohaga tuba. Seega on majas kokku 20 voodikohta. Majas on kolm WC ja kaks pesemisruumi, mis on kasutamiseks kõigile külalistele. Terve hosteli peale on vabaks kasutuseks köök. Köögis on külalistele kasutamiseks elektrip...
k liituja liitumistasu osakaal, k = 0...1 Eksperdid soovitavad võtta riskipreemiaks 5%. S1 = cI I + CF Majandusharu riski tegur näitab, kui suur on haru risk võrreldes turu riskiga. Kui =1, I - tellitud kaitsmevool amprites siis haru risk on võrdne turu riskiga, kui < 1, siis väiksem. Elektrivõrgu ettevõtete cI voolutugevuse eritasu on vahemikus 0,4-0,7 ning soovitatakse võtta 0,5. CF lepingutasu Seega omakapitali hind võrdub: S2 = S1 + (L x CL + CT) x k Homa = 6,5 + 0,5x5 = 9% kus L ehitatava keskpingeliini pikkus, m
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19...
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine Jelizaveta Grabovskaja(155787CTF) TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Uno Feldschmidt Õppeaine: Õiguse alused Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................
2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks (asendajale tuleb ette teatada 2 n kui asendatav tööle tuleb) 3) tööde mahu ajutisel suurenemisel 4) hooajatöödeks Tähtajalist lepingut ei saa kumbki pool ilma mõjuva põhjuseta ennetähtaegselt üles öelda. · saladuse hoidmise kohustus. TA peab määratlema teabe, mida tuleb saladuses hoida. Saladuse hoidmise kohustus võib säilida ka pärast töölt lahkumist ja eritasu selle eest ei ole vaja maksta. Konkurentsipiirang kui see on vajalik TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks. Peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud. Pärast TL lõppemist saab seda kohaldada Riina Vään 3 juhul kui on kirjalik kokkulepe; makstakse pärast lepingu lõppemist igakuuliselt hüvitust; max kestus 1 aasta.
jäetakse nautima oma Uustulnukat ja iseennast. Enamasti ollakse sünnitusosakonnas veel 2 tundi peale sündi, siis tuleb üle kolida sünnitusjärgsesse palatisse. Nüüd on paras aeg lasta ämmaemandal sünnituse käigust ka väike kokkuvõte teha. Lisaks kirjutab ämmaemand käesildid Sulle ja lapsele (nö. "sõbrapael" teie identifitseerimiseks). Ja ongi aeg kolida ümber sünnitusjärgsesse palatisse. Ämmaemand küsib kindlasti, kas soovite peretuba (enamasti eritasu eest) või piisab üldpalatist. Kõigis meie sünnitusmajades on võimalus ka üldpalatis olla koos lapsega. http://www.amor.ee/17395
teatavaks tööülesannete täitmisel. Tööandja määrab, milline tema tegevusega seotud informatsioon vajab kaitset, ning peab selle töötajale teatavaks tegema, loetledes saladused kas töölepingus, töökorralduse reeglites või mõnes eridokumendis. Pärast töölepingu lõppemist säilib töötajal saladuse hoidmise kohustus ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Mingit eritasu endisele töötajale lisaks maksma ei pea, kuid saladuse hoidmise kohustus ei saa erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest piirata töötaja uue töökoha valikuid ega vähendada sissetuleku saamise võimalusi. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. 30. Töötaja varalise vastutuse alused
kehtestada sellisele teabele, mis on avalik või tööandja poolt avalikustatud; Töötajal ei ole saladuse hoidmise kohustust, kui töötajal on avalikustamiseks tööandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt, nt. õigusrikkumisest teatamine. 20 Tööandja ei ole kohustatud saladuses hoidmise kohustuse eest töötajale maksma eritasu ega andma täiendavaid hüvesid. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui teabe töötaja poolt saladuses hoidmise kohustuse seob töötajat tööandja korralduse kohaselt ka pärast töölepingu kehtivusaega. Kui aga vastav kokkulepe eritasu kohta oli eelmise lepinguga määratud ja ümber ei ole tehtud, ei saa sellest loobuda ühepoolselt. Vana seadus seda võimaldas. Mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda
äratuntavalt piiritletud. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. 27. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Vastus: Ärisaladuse hoidmine on kohustuslik, siis kui töölepingus on see eraldi välja toodud. Ärisaladust tuleb hoida ka töölepingu lõppedes, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust (ametieetika). 28. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? Vastus: Alaealistega töölepingu sõlmimisel peab jälgima, et tegemist on alaealisega, kellelt ei saa ega tohigi oodata täiskasvanuga võrdsetes tingimustes töötamist. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohustab alaealise kõlblust;
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS Ainetöö Juhtimises Tallinn 2003 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 2 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoli...
erikorralduseta niisugused takistused või nende ohu; hoida tööandja äri-ja tootmissaladust ning mitte osutada tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. 91. Tööandja kohustused. Tööandja on kohustatud: kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; kindlustama ohutud töötingimused;
kahjustunud või kui selle kohaletoimetamisega on viivitatud või kui kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on tekkinud muu kahju. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, on ekspedeerijal õigus saada veo- ning muud tasu, kuigi kaupa ei ole veel kokku lepitud korras ja seisundis veoks üle antud ja seetõttu ei ole lepingut võimalik täielikult või osaliselt täita. Ekspedeerijal on õigus saada eritasu teenuste eest, mida ta osutab lisaks lepingus ettenähtud teenustele või teenustele, millised tulenevad tavalisest ekspedeerija lepingust. 74 37 ELEA üldtingimused 2000 (4) · Ekspedeerija vastutab kui vedaja a) kui ta veab kaupa oma veovahendiga (tegelik vedaja), või
Uustulnukat ja iseennast. Enamasti ollakse sünnitusosakonnas veel 2 tundi peale sündi, siis tuleb üle kolida sünnitusjärgsesse palatisse. Nüüd on paras aeg lasta ämmaemandal sünnituse käigust ka väike kokkuvõte teha. Lisaks kirjutab ämmaemand käesildid Sulle ja lapsele (nö. "sõbrapael" teie identifitseerimiseks). Ja ongi aeg kolida ümber sünnitusjärgsesse palatisse. Ämmaemand küsib kindlasti, kas soovite peretuba (enamasti eritasu eest) või piisab üldpalatist. Kõigis meie sünnitusmajades on võimalus ka üldpalatis olla koos lapsega. 7. VANEMLUS 7.1. Vanemluse liigid Bioloogiline vanemlus Juriidiline vanemlus Sotsiaalne vanemlus Psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. 8. VANEMATE KOHUSTUSED 8.1. Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded
- (TLS § 25) 3.12.4 Vastutus ja teavitamiskohustus - pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata - tööandja ei saa töötajale makstud hüvitist (kui kahjuhüvitist) tagasi nõuda; hüvitist saab tagasi nõuda siis, kui see moodustab osa leppetrahvi suurusest (3-2- 1-106-03, 3-2-1-14-05) (TLS § 26) o 106-03: vanad lahendid, kuna vana seadus. Eritasu jooksvalt TL kehtivuse ajal, siis töötaja ei tohtinud peale TL lõppemist konkureerida. Leppetrahvi ei olnud kokku lepitud, kahju hüvitist sai nõuda, RK: kuna eritasu ei ole kahju, puudub põhjuslik seos, siis on kahju raske tõendada. Tagasi ei saa. Leppige leppetahve kokku - NB! Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, sest tegemist ei ole tööülesannete täitmisel tekkinud kahjuga (3-2-1-6-13)
niisugused takistused või nende ohu; 6) hoidma tööandja äri ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; 7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. ööleping lõpeb: 1) poolte kokkuleppel (§ 76); 2) tähtaja möödumisel (§ 77); 3) töötaja algatusel (§d 79, 80, 82 ja 85); 4) tööandja algatusel (§ 86); 5) kolmandate isikute nõudmisel (§ 110); 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel (§d 111116). 26. Mis on pankrott? Kes võib esitada pankrotiavalduse? Kirjeldage pankrotimenetluse etappe
on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. Seadusest tulenevaks kohustuseks on näiteks õigusrikkumisest teatamine. VÕS sätestab saladuse hoidmise kohustuse ka pärast töösuhte lõppu. Töötajal säilib saladuse hoidmise kohustus töösuhte lõppemisel ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Erinevalt TLS1992-st ei ole töösuhtejärgseks saladuse hoidmise kohustuseks vajalik tööandjal eritasu või muude hüvede maksmine. Saladuse hoidmine ei takista töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. TLS näeb ette võimaluse kokku leppida leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel ja kahju hüvitamise nõudeõiguse. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata.
Vastuolud töölepingu ja käsunduslepingu vahel (VÕS-i määratlus). Töötaja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige tootmis- või ärisaladust Tööandjal peab olema mingi õigustatud huvi, ta ei saa saladuse hoidmise kohustust igauhele määrata. Seadus ei määratle, kui kaua peab saladust hoidma peale töölepingu lõppemist. Kas tööandja peab maksma eritasu saladuse hoidmise eest? Ei pea, kuid võib seda teha, seadus seda ei sätesta. (VÕS § 625, TLS § 6 lg-d 3 ja 9, § 22) Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: töötajal on teabe avalikustamiseks tööandja luba või ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks
5. Peab teatama viivitamatult töötakistustest või ohust ning võimaluse korral ilma erakorralduseta kõrvaldama sellised takistused või ohud 6. Hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealjuures mitte töötama tööloata konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga Need kohustused lasuvad ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid vastava leppe ja tööandja maksis selle eest eritasu või muud hüvitust 7. Täitma kohustusi, mis on ette nähtud seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- või töölepingus Teisele tööle üleminek Töötaja on kohustatud täitma neid kohustusi, mis töölepingus on fikseeritud. Nõuda aga ei saa töid, mida töölepingus ei ole. Teatavatel juhtudel tekib vajadus anda töötajale tööd mõne teise kutseala järgi või muuta keerukuse astet või töötaja ümber paigutada teise asukohta
Mida kujutavad endast Lost Clusters ning mil viisil neist vabaneda? 2.1. Arvutikomponentide garantiitingimused Toote müügigarantiiks (warranty) nimetatakse seda, kui toote müüja parandab või vahetab toote välja garantiiaja vältel ilmnenud tootjapoolse praagi tõttu. Müügigarantii ulatub arvu- tustehnikal tavaliselt 6 kuust kuni 3 aastani, sõltuvalt tootest ja tootjast. Müüja võib pakkuda ka lisaks tavalisele garantiiajale eritasu eest pikemat garantiiaega. Lisaks müüjale võib ka seadme tootja pakkuda täiendavat garantiid (nt. müüja garantii arvutikomplektile 1 aasta, mälu tootjapoolne garantii 3 aastat vmt.), sel juhul suhtleb tootjaga klient ise ning vajadusel saadab (rikkis) seadme omal kulul tootjale (tagasisaatmise kulud kannab tootja). Müügigarantii ei laiene kulumaterjalidele: disketid, laserplaadid. Samuti ei kuulu reeglina
(tööandja) luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. Seadusest tulenevaks kohustuseks on näiteks õigusrikkumisest teatamine. VÕS sätestab saladuse hoidmise kohustuse ka pärast töösuhte lõppu. Töötajal säilib saladuse hoidmise kohustus töösuhte lõppemisel ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Erinevalt TLS1992-st ei ole töösuhtejärgseks saladuse hoidmise kohustuseks vajalik tööandjal eritasu või muude hüvede maksmine. Saladuse hoidmine ei takista töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. TLS näeb ette võimaluse kokku leppida leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel ja kahju hüvitamise nõudeõiguse. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata.
Seadusest tulenevaks kohustuseks on näiteks õigusrikkumisest teatamine. 7. Töötajal säilib saladuse hoidmise kohustus töösuhte lõppemisel ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Kaua saladust pärast töösuhte lõppu hoidma peab, sõltub saladuse sisust ja tööandja huvidest. 8. Tööandja ei pea töösuhte ajal või pärast töölepingu lõppemist saladuses hoidmise ko- hustuse täitmiseks maksma töötajale eritasu või andma muid hüvesid. Erinevalt konkurent- sipiirangu kokkuleppest ei takista saladuse hoidmine töölepingu lõppemisel töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi. 9. Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku leppetrahvis, mille töötaja peab saladuse hoid- mise kohustuse rikkumisel hüvitama. Kui leppetrahv ei kata kogu tööandja kahju seoses
kõrvaldada erikorralduseta niisugused takistused või nende ohu; o hoida tööandja äri-ja tootmissaladust ning mitte osutada tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; o täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
