• Teos on sündinud umbes 650 a. eKr _3922-43.htm Herodotos • Peetakse esimeseks päris ajaloolaseks • Elas 5. sajandil ekr • Peateos on ”Historia” (" Ajalugu") https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos oli ” Peloponnesose sõja ajalugu” • Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides
vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u. 396 e.m.a) oli kreeka ajaloolane ning ajaloolise kriitika rajaja ja Leopold von Ranke (1795-1886) oli saksa ajaloolane, kes rajas moodsa ajalooteaduse, pannes aluse historistlikule uurimissuunale. Mõlemad tegelesid tõepärase ajalooga, mis tähendab, et oldi vastu sündmuste moonutamisele ja muutmisele ning selle asemel pandi kirja tõepäraseid fakte. Ranke mõjutas edasist teadust nii, et 19
Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa, tänapäeva teadlastele on tema teos hindamatu allikamaterjal.! Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta kirjutas, kuidas riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ning tõi esile, kui hukatuslikud võivad olla inimeste kiire edu ning liigne enesekindlus.! Silmapaistvaim ajaloolane oli Thukydides, kes elas 4.-5. sajand eKr. Tema peateos “Pelopon- nesose sõja ajalugu” rajas kirjutuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada ajaloosündmuste põhjuslikud seosed.! Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega “Hellenika”. Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid retoorika ehk kõnekunsti mõjul tähelepanu kunstipärasele väljendusviisile ning eemaldusid teaduslikust lähenemisest ja põhjuslike seoste otsimisest.
Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid innukalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. VanaKreekas kujunes 5.saj eKr. välja ajaloo üleskirjutamine. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased olid Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub KreekaPärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril. Etendused toimusid päeval, vabas õhus ja spetsiaalselt selleks rajatud hobuseraua kujulises teatrisTheatronis. Teatri keskmes paiknes ringi või
hõimlastega uuri nende kogemusi teenimisest tollases Nõukogude armees. · Lugemissoovitused: Enno Tammer, Kristjan Luts "Nõukogude armee ja eesti mees" Kristjan Luts " Eesti ja Külm Sõda Sõja mõtestamisest · Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. · Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" · Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee 2-3 päevased marsid
demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid
3. Foiniikia linnad: Byblos, Tüüros ja Siidon; kaubandus ja kolonisatsioon; võitlus Assüüria vastu. 4. Pärimus iisraellaste varasest ajaloost: orjapõlv Egiptuses; Mooses; Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5. Iisraellaste riik: Taavet; Saalomon; Iisrael ja Juuda. 6. Baabüloni vangipõlv; Iisrael Pärsia võimu all. 7. Prohvetid (Jesaja), monoteismi kujunemine; messianism. 8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4
See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meile kuulsaks saanud pime poeet Homeros oma lugudega „Ilias“ ja „Odüsseia“. Tegelikult ei olda üldse kindlad, kas selline mees ka päriselt elas või oli ta lihtsalt väljamõeldis. Kreeka esimeseks ajaloolaseks peetakse aga 5. sajandil elanud Herodotost oma peateosega „Ajalugu“, ilmselt sellepärast, et tema oli päriselt olemas. Ajaloolasena veelgi silmapaistvam oli Thukydides, kelle peateoseks on „Peloponnesose sõja ajalugu“. Hilisemad hellenismiajastu ajaloolased püüdsid eeskätt pakkuda lugejale meelelahutust. Arhailine aeg oli ka Kreeka müütide sünniaeg. Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne
1956 rahvusväeosad; Teeniti NSV Liidu mõjusfääri kuuluvates Euroopa riikidest, aga ka Vietnamis, Afganistanis, Kuubal, Egiptuses, Angoolas ja Etioopias. Sõja mõtestamisest | Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum. Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee 2-3 päevased
meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides. V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt muutma maske, näoilmet ja isegi pidid riietuma ja mängima naist. Kreeka
loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus. Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks. Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne) Lysios kohtukõne ülesehituse kujundaja (sissejuhatus, jutustus, tõendid & poleemika vastasega, lõppsõna); eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud. Isokrates rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Kirjandus Homeros Eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”, algab Euroopa kirjanduslugu Ajalookirjutus Herodotos („ajaloo isa”) Alustas ajaloo kirjapanemist, peateos kannabki nime „Ajalugu” Thukydides Peateos „Peloponnesose sõja ajalugu”, sellega rajas kriitilise ajalookirjutuse Xenophon Teos „Hellenika”, hakati rohkem tähelepanu pöörama
eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast Aleksander suur ja tema sõjakäigud 356-323 eKr Algab hellenism Makedoonia hakkab tugevnema Philippos II ajal, Aleksander võtab ette oma vallutusretke Aleksander: -ema Olympias, isa Epeiose kuningas; pärinevat Achilleusest; õpetaja Aristoteles, õpetab ka tema sõpru, kellest hiljem saavad tema väepealikud; parim sõber Hephaistion; kuulus hobune Bukephalos. Eesmärk oli vallutada kogu maailm, polnud kunagi ühtegi lahingut kaotanud. 336
"Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka
ajalooallikaks Kreeka-Pärsia sõdade kohta (lisaks Pärsia kuningate vallutustest, jutustusi eri maadest ning rahvastest, Lüüdia ja Pärsia ajalugu, Egiptuse ajalugu jm). Ta on puhtjutustava ajaloo esindaja, tema ajalugu on üsna arhailine, kujutlused ajalooprotsessi tegureist naiivsed. Ta põimib oma jutustusse folkloori, legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem eepilist poeemi proosas. Kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane on Thukydides. Tema kirjutatud teos Peloponnesose sõja ajalugu (,,Ajalugu") on antiikse histograafia tähtsamaid saavutusi. Ta keskendus üsna rangelt sõjasündmuste seaduspärasustele; vastandas end Herodotose usundi-ja jutukirjelduslikule stiilile. Thukydides on ajaloolise kriitika rajaja. Kirjeldas kuulsate ajalooliste isikute dialooge. Thukydidese töö jätkajaks sai Xerophon, kes oli viljakas, kuid pealiskaudne kirjanik. Tema ajaloo-alaselt tähtsaim teos on ,,Anabasis" (,,Sõjaskäik"):
12. Renessanss. 13. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Antiikkultuuri taassünd 14.- 16. s pärast 1000-aastast seisakut Alguse sai Firenzest, Itaalias Hiliskeskaja lõpus (13 saj lõpp, 14 saj algus) Põhjused: · Senine areng ammendunud · Hirm katoliku kiriku ees vähenenud (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid Avignonis ja Roomas) · Uued kreeka-/araabiakeelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon, Thukydides jt) · Teadmiste levik paberi tootmine ja trükipressi leiutamine Gutenberg 1455 Saksamaal · Itaalia linnriikide rikastumine raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse, ehitistesse · Renessansiideid toetasid suured maadeavastused + usupuhastus 14. Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo. Püha Peetruse katedraal Renessanss ehk taassünd.
aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni
Kiik pidi olema sümmeetriline ja ilus (harmooniline ilu arhitektuuris ja skulptuuris ja maalikunstis) OPTIKISED PARANDUSED: Ülemisele trepiastmele tehtud väike kumerus sisse et trepp näeks välja sirge kaugelt Kreeka tempel pidi olema harmooniline Akropol- kõrgemal kohal asetseb kindlus (seal asusid ka olulisemad templid) Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises, kuid Thukydides kirjutab oma "Ajaloos", et Periklese-aegne Ateena oli demokraatlik ainult nime poolest, tegelikult valitses seda Perikles. 13.11 Keeeka arhitektuur on selge, midagi juurde lisada ei saa v ära võtta, muidu ei ole tervik enam Väga suur maalikunstikogum aga midagi pole säilinud Parthenon- jumalana Ateena tempel Mnesikles Naisekujulised sambad- karüatiidid Pheidias- kuulus skulptor paljude reljeefide autoriks, jumalana Ateena skulptuuri autor
Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises). Dooria murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel (Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale)
jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei
Uurimistöös üritan selgusele saada, mis olid sõja tegelikud põhjused ning kas realismi põhitees, et tugevam võidab, peab alati paika. Töö on jaotatud sisuliselt kolme ossa: teooria tutvustus, Gruusia sündmuste kirjeldus ning analüüs realismi vaguses. 2. Ülevaade realismist 2.1 Teke ning ajalugu Klassikaline realism on näidanud fundamentaalset mõtete ühtsust juba peaaegu 2500 aastat. Selle peamiste pooldajate Thukydides, Machiavelli, Carl von Clausewitz ja Hans J. Morgenthau juurdlevad korra, õiguse ning sise-, regionaalsete- ning rahvusvaheliste tasandite muutuste üle (Waltz, 2008). Kõige esimeseks ralismi algeks võib pidada kunagises Hiinas (sel ajal Wu riigis) Sun Tzu umbes 6. sajandil eKr kirjutatud sõjataktika raamatut, mis koosneb kolmeteistkümnest peatükist, millest igaüks on pühendatud erinevale lahngutegevusele. Teos teeb selgeks, et kui tegemist on elu ja
Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev
jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr. Ateenas, mis sai suureks kultuurikeskuseks. Kõnekunst Ateenas arenes Vana-Kreeka kirjanduse VI-III sajandil. eKr. põhjal: Aesop valmid, lüüriline luule, tragöödia, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, ajaloolased Herodotos, Thukydides, Xenophon. (Udalõh 2010: 7) Alates 5. saj. teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10) Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. saj. eKr Sürakuusa
pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma põlvnemine, klassikalise ajastu näitekirjanike looming, kreeka ja rooma filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk
saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos,
mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kreeka ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas
Mileetos kuni Halikarnassoseni ning Küklaatidel). Räägiti väga kinnise suuga. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad". Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr
Peateos ,,Historia". ,,Ajalugu on elu õpetaja ning ajalugu tuleb kirja panna ilma viha ja eelistuseta". ,,Historia" on 9- kõiteline. Seal oli kirjas, mida ta ise oli näinud ja tema enda kindlad teadmised. Teos käsitles Kreekat ja selle ümbruskonda (nt. Kreeka-Pärsia sõjad). On kirjeldatud ka Egiptuse ajalugu ja Lüüdiat. Herodotos soovitas kasutada allikkriitikat (suhtuda igasse allikasse kriitiliselt). · Thukydides pärit Ateenast, 8-köiteline ,,Peloponnesose sõja", lühike ülevaade Ateenast enne sõda. Soovitas allikkriitika kõrval ka analüüsi, võrdlust. Arvas, et midagi ei tule seletada jumalast lähtudes. · Xenophor 7-köiteline ,,Kreeka ajalugu", ulatub aastani 361 ning räägib nii Kreekast kui Pärsiast, on rohkem seiklusjutt. Võrreldes eelnevatega on usaldusväärsus nõrk. Tema tuntuim teos on ,,Anabasis", mis kirjeldab
Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Ta lõi zanri nimega pastoraal. Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see
Zarathustra prohvet; Zoroastrism vanairaani usund varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund pärineb tema õpetusel , pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. Sokratese õpilane, kirjutas "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel Diodoros vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, pühendas 30 aastat "Bibliotheca
autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast. Harva olid tekstid kaasajast, kuid see kuulus mütoloogiliste süzeede juurde. Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega. Suurte dionüüsiate ajal toimusid draamavõistlused, kus konkureerisid kolm kirjutajat.
Solon- ateena riigimees, filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused. Perikles- Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga. Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos- kreeka ajaloolane, luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa ,,Historia". Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides- klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu. Sophokles -kreeka näitekirjanik. Euripides kreeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alle peale tema surma. Pythagoros kreeka matemaatik, füüsik, astronoom. Asutas oma kooli. Maailma korraldus põhineb arvulistel suhetel. Eukleides- kreeka matemaatik. Geomeetria isa.
Herodotos läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Toob välja põhjused: vastastikune naiste röövimine. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Tema kohustus on edasi anda seda, mis talle on räägitud, ehkki ei pea kõike uskuma, mida ta on kirjutanud. Herodotos räägib palju erinevate rahvaste kommetest ja tavadest ( nt Babüloonia, ja Pärsia ). Terve II raamat on pühendatud Egiptusele. ( püh Egipt. Kommetele, tavadele, ajaloole ). Thukydides ( u 460 pärast 399 ) ,,Peloponnesose sõja ajalugu". Pärit Atikalt, sofistide suguvõsast. Võttis ka ise Peloponneose sõjast väejuhina. Kuna ta ise sõjategevusest hiljem osa ei võtnud, sai ta seda kõrvalvaatajana iseloomustada. Koosneb 8-st raamatust, alustab Kreeka varasema ajalooga. Räägib kreeka-pärsia sõdade lõpust. Sõja põhjuseks peab Ateena agressiivset välispoliitikat. Herodotost huvitasid kõik etnograafilised ja
Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos: ,,ajaloo isa", ,,Historia" (võiks tõlkida 'uurimus', hiljem ,,Muusad"), teemaks Kreeka-Pärsia sõjad. Jutustused eri maadest ja rahvastest. Jutustava ajaloo esindaja. Teos on siiski üsna arhailine ja naiivne. Põimib oma teosesse folkloorset, legendaarset ja andekdootlikku ainestikku, usub siiralt, et jumalad valitsevad maailma. Läheneb stiililt ja käsitluslaadilt eepilisele luulele. Thukydides: kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu e ,,Ajalugu", jaotati hiljem 8 raamatuks, jääb poolikuks. Skeptiline suhtumine usundisse ja mütoloogiasse ning kriitiline lähenemine traditsioonidele ja autoriteetidele. Algus üldine kreeka ajalugu, ülejäänud sõja kajastamine aastate kaupa. Olulisim on tõde, sündmusi tuleb kujutada nii, nagu nad tegelikult olid. Kontrollis fakte väga täpselt. Ajaloolise kriitika rajaja
,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud. Kui on kahtlus loo õigsuse kohta, märgib ära, et lugu ei pruugi õige olla. On arvamusel, et Pärslaste kaotuse põhjus on uskmatus. Termopüülide lahing toimub mäekuru vahel, annab head ülevaadet sparta sõjaväekorraldusest. Spartalaste faalanks marutaudis siil (piigisadu). Annab spartalaste kohta koomilisi kirjeldusi (juuste hooldamine enne lahingut). Thukydides 5. saj eKr. Herodotosest põlvkonna võrra noorem. Raskepärase, teadusliku stiiliga, karm hoiak, objektiivse tõe taotlemine. Teadvustab, et oraaklid mõjutavad mõne inimese käitumist, kuid mitte ajalooliste sündmuste kulgu. Ajaloo uurimise isa uurib iga fakti. Meeldib lisada kuulsate ajalooliste isikute kõnesid (Periklese kõne). Xenophon 5. saj keskpaik 4. saj keskpaik eKrPäris Sokratese õpilane. Tema proosa põhjal saab otsustada Sokrates õpetuse mõju üle tema
Üks esimesi dualismi näiteid ja eshatoloogilisi maailma lõppu kuulutavaid. 11) Kreeka ajaloo allikad: Logograafid: 6-5.saj lookirjutajad, ke sjätkasid Hekataiose kangelaspärimuse uurimise, süstematiseerimise ja üleskirjutamise tööd Herodotos: 5. Saj Halikarnassosest ,,ajaloo isa", ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõjad + sissejuhatus konflikti kujunemisest. õpetlik sõnum auahtnusest ja liigsest enesekindlusest: Xerxes. Kasutas pärimust. Thukydides: 5/4.saj ateenlane, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo, oli väga allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline. Sündmuste ajendid ja tõelised põhjused. Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes
Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kr ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kr ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja,
Selle teema raamistikku paigutatakse jutustusi eri maadest ja rahvastest, sedamööda, kuidas nad ilmuvad jutustaja vaateväljale. Herodotos ei kahtle jumalate olemasolus ja võimus, usub unenägudesse, oraakleisse, jumalate kättemaksu. Herodotos on kergeusklik, loomingus folkloori, legendaarset, anekdootlikku ainestikku. Peetakse arhailiseks naiivsuse tõttu. Sageli ka kõned, dialoogid, novellistlik jutustamiskunst. Läheneb eepilisele luulele. Puhtjutustava ajaloo esindaja. Thukydides- väljapaistvaim antiikaja ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu. Teos ,,Ajalugu". Ülevaade Kreeka ajaloost, sõja põhjustest (ajend vs sügavam põhjus). Sündmuste kronoloogiline järjestus. Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika vältimatust, mis viis kokkupõrkeni Spartaga. Üleloomulikkust ei usu, usundeid, oraakleid tunnistab inimeste käitumist mõjustavate teguritena
Herodotose "Historia" oli kirjutatud Pärsia sõdadest, see oli nagu uurimustöö. Tegi Pärsia sõdadele väga põhjaliku eelloo, rääkis kuidas see konflikt üldse tekkis. Ta jutustab ka suulisest pärimusest tulevaid lugusid arhailisest perioodist. Ta näitab ka kreeklaste müstika ja ennete värki. Ta kirjutas lähiajalugu ja esitas mitmeid allikad, lastes lugejal otsustada, kumba ta tahab uskuda. St ei tsenseerinud allikaid, kõik mis kuulis, pani kirja. Ajaloolane Thukydides. Pelopennose sõja ajalugu kirjutas. Ta kirjutas 5saj teisel poolel, kus oli väga religioonikriitiline aeg ja ratsionalistlik maailmavaade domineeris. St et kirjutus on hästi ratsionalistlik, kuskil pole jumalaid ja endeid. Mis ajaloos loeb, on jõuvahekord ja tugevam jääb peale. Suhtumine allikatesse- tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat
ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5
449 sõlmitud Kalliase rahu lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel. Peloponnesose sõja lõpus lõi Kesk-Kreeka Ateenast lahku. 445 sõlmiti 30 aastaks rahu, mis taastas sõjaeelse olukorra. Ateena ja Sparta võrdne vastasseis jäi püsima. 440dad 430dad aastad oli Periklese autoriteedi haripunkt Ateenas. Periklese eestvõttel alustati ulatuslikke ehitustöid akropolil. See tõi kaasa vastuseisu aristokraatlikes ringkondades. 443 pagendati aristokraatide liider Thukydides ostrakismiga ja Periklese autoriteet jõudis oma tippu: 443 431 valiti ta igal aastal strateegiks. Sellesse perioodi jäid siiski religioossed kohtuprotsessid Periklese lähikondsete vastu: skulptor Pheidias mõisteti süüdi ja filosoof Anaxagoras põgenes Ateenast, Periklese naine Aspasia aga mõisteti tema palvel õigeks. 440 439 surusid ateenlased Periklese juhtimisel maha mereliidu-vastase ülestõusu
Igaüks arvab, et ta on kõige silmapaistvam, ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani, millest järeldub, et monarhia on parim valitsusvorm. Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb teda rahvas. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam.“ PERIKLESE KÕNE DEMOKRAATLIKU ATEENA ÜLISTUSEKS (Thukydides „Peloponnesose sõja ajalugu“) Oma riigikorras ei jäljenda meie teiste rahvaste korratust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Eraasjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusesse, siis kasutab meie riigi elus igaüks seda teistest enam mitte
Ma tean ilmselt palju, aga kui paljut ma mõistan?4 · "Mis see on?" - püüdis määratleda kõikide asjade (sh poliitiliste asjade - seaduste, riigi, õigluse jne) loomust. Arvamustest/tavadest lähtudes tuleb jõuda asjade loomuseni. · Poliitilised asjad on olemuslikult erinevad mittepoliitilistest (sest igal asjal on oma loomus) · Inimühiskond on jäetud inimeste korraldada, poliitilised asjad on inimestele kõige tähtsamad Ekskurss: Thukydides (460-396 eKr) "Peloponnesose sõja ajalugu" (431-404 eKr), milles on kaks kuulsat teemat: 1) Periklese (495-429 eKr) matusekõne: ,,Ma tahan, et teie silmad vaataksid iga päev Ateena suurusele, kuni te täitute tema armastusega; ja kui te olete kütkestatud tema au nägemisest, pidage meeles, et see impeerium on võidetud meeste poolt, kes tundsid oma kohustust ja kel oli julgust seda ellu viia, keda lahingutunnil saatis hirm
annaabi.ee 
