Eesti Sõjaajalugu (0)
Esitatud küsimused
- Kes kus ja miks sõdis?
- Kuidas mõjutab tänapäeva ühiskonda?
EESTI SÕJAAJALUGU
· Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine)
· Rahu on keerukam nähtus kui sõda?
· Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu?
· Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine"
Millest tuleb juttu:
· Sõjaajaloo mõistest;
· Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased
võõras väes, nekrutikohustus...
· Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW
riigikaitse;
· eestlased Teises maailmasõjas;
· Okupatsiooniarmee kohalolek;
· Eesti riigikaitse alates 1991. aastast.
· Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis
käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist.
Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku,
eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale
riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on
seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu
defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse
eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale
minevikus.
· Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või
eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt
peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed
ühiskonna arengule.
Muistne vabadusvõitlus 13. saj algus
maleva maakaitseväe kokkukutsumine
Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased,
leedulased
Üle 60 sõjaretke
Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga...
· Liivi sõda 1558-1583
Osalejad: poolakad, rootslased, venelased,
taanlased;
Eestlased osalevad sõjategevuses;
Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti
territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel
Kes oli
· Põhjasõda 1700-1721
· Osalejad: venelased, sakslased,
poolakad, taanlased, rootslased
· Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi
koosseisu, balti erikord
võõras väes
· Michael Andreas Barclay de Tolly
· 1796: nekrutikohustus 25 aastat
teenistust
· 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat
teenistust
· Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse
· Eesti ohvitserkonna kujunemine
· Esimene maailmasõda
rahvusväeosad
· Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu
· 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson
· Eesti Diviis, Johan Laidoner
Teine maailmasõda ja Eesti
· Mõtlemis- ja uurimisainest....
Kes, kus ja miks sõdis?
Kuidas mõjutab tänapäeva ühiskonda?
Perekondlik pärimus...?
Essee- ja referaaditeemad
sõjaajaloost
· Nekrutikohustus
· Barclay de Tolly ülevaade eluloost
· Eesti sõjamehed erinevates armeedes Teises
maailmasõjas
· Teine maailmasõda Eestis
· Metsavendlus
· Michael Howard "Sõda Euroopa ajaloos"
· Norman Davies "Euroopa sõjas. Lihtsat võitu
pole"
· Catherin Merridale "Ivani sõda"
Eesti riigikaitse 1920-1940
· Ajateenistus keskmiselt 1 aasta
· Maa- mere- ja õhuvägi
· Kaitseliit 40 000 meest
· Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides
· Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik
· ........
Okupatsiooniarme kohalolek Eestis
· 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude
Armee üksuste käsutuses 1665 objekti
kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti
territooriumist).
· Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991.
aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000
nõukogude sõjaväelast. (Sõjaväelaste arv ulatus
maksimaalselt kohati 120 000 meheni.)
· Nõukogude Armee üksused lahkusid Eestist
lõplikult 31. augustiks 1994.
Külm sõda: eestlased Nõukogude
armees
· Kokku kutsuti aastatel 19471991 Eestist
Nõukogude Armeesse ca 300 000 meest;
· Kuni 1956 rahvusväeosad;
· Teeniti NSV Liidu mõjusfääri kuuluvates
Euroopa riikidest, aga ka Vietnamis,
Afganistanis, Kuubal, Egiptuses, Angoolas ja
Etioopias;
NB! Suheldes oma pere ja hõimlastega uuri
nende kogemusi teenimisest tollases
Nõukogude armees.
· NB! Suheldes oma pere ja
hõimlastega uuri nende
kogemusi teenimisest tollases
Nõukogude armees.
· Lugemissoovitused:
Enno Tammer, Kristjan Luts
"Nõukogude armee ja eesti
mees"
Kristjan Luts " Eesti ja Külm
Sõda
Sõja mõtestamisest
· Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja
seadused":
- Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata.
- Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust
mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana.
· Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja
ajaloost"
· Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest":
- Si vis pacem para bellum
Sõja mõtestamisest
· Niccolò Machiavelli (1469 -1527)
"Sõjakunst"
· Carl von Clausewitz (1780-1831)
"Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine
teiste vahenditega"
· Antoine-Henri Jomini (1779-1869)
Tehnika areng ja sõjandus
· Tehnika on muutnud sõjapidamist
efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks;
· Raudtee 2-3 päevased marsid
mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859);
· Mitmed tehnilised leiutised on esmalt
sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas;
· Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju
kätte"
Ja veel
· Eesti Sõjamuuseum www.esm.ee
· Imperial War Museum
http://www.iwm.org.uk/
Eesti Sõjaajalugu
Sarnased õppematerjalid
2
doc
Kriisid ja relvakonfliktid
Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need
väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või omandamine) või mitte-materiaalsed (näiteks teatud
ideoloogiate levitamine, oma kultuuri kaitsmine või suveräänsuse tugevdamine). Kõige olulisemaid riigi kaitstavaid või taotletavaid
väärtusi nimetatakse riiklikuks huviks.
Riiklik huvi | Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva
turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja
Euroopa Liiduga.
Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide
192
pdf
Riigikaitse õpik
ptk) Teet Lainevee (9. ptk),
Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar
Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris
Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg
(1. ptk)
Konsulteerinud Margus Kolga
Keeletoimetanud Ene Sepp
Illustreerinud Toomu Lutter
Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste
Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda
Kolmas, parandatud trükk
Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab
kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel.
Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee
© Kaitseministeerium
ISBN 9985-9339-9-0
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
Umbes 40
000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed
Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine
algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk-
Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4
erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat
tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole
õnnestunud leida.
Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis
kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas.
Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse
muinasajaks
290
pdf
Holokaust
HOLOKAUST
Õ P P E MAT E R J A L
2007
Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile
Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force
Holokaust
Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid
Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek
Riigor, Elle Seiman
Koostanud Mare Oja
Toimetanud Toomas Hiio
Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja
Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp
Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid