Kriisid ja relvakonfliktid (0)

Kriisid ja relvakonfliktid .
Taust | Kriisid ja relvakonfliktid võivad üksikisiku elu tohutul määral mõjutada: 20. sajandi jooksul kaotas sõdades elu kümneid miljoneid inimesi. Juba 20. sajandi keskpaigaks toodetud relvastuse hulgast ja võimsusest oleks piisanud kaasaegse tsivilisatsiooni hävitamiseks. 21. sajandi alguseks on vähenenud vahetu suurriikide vahelise konflikti tõenäosus, kuid väiksema intensiivsusega relvakonfliktid leiavad aset pea igas maailma nurgas . Kriisid ja relvakonfliktid ei puhke iseenesest: igal arengul on põhjus ning igal tegevusel tagajärg. Nende seoste mõistmisel on suur tähtsus konfliktide ärahoidmiseks või neist hoidumiseks. See on ka põhjus, miks ülikoolides õpetatakse ja uuritakse rahvusvahelisi suhteid.
Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või omandamine) või mitte-materiaalsed (näiteks teatud ideoloogiate levitamine, oma kultuuri kaitsmine või suveräänsuse tugevdamine). Kõige olulisemaid riigi kaitstavaid või taotletavaid väärtusi nimetatakse riiklikuks huviks.
Riiklik huvi | Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on riigi iseseisvus , sõltumatus, territoriaalne terviklikkus , põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga.
Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide põrkumine viia kriisi või relvakonfliktini: enamik huvide põrkumisi lahendatakse läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete saavutamine on diplomaatia – riikidevahelise suhtlemise – põhiline eesmärk. Vaatamata muutustele sõjapidamise vahendites ja meetodites pole sõja eesmärk märkimisväärselt muutunud. Osalejad on endiselt inimesed ja eesmärgiks on sõda võita...
Rahvusvahelised suhted | Kuni II MS: multipolaarne süsteem – suurvõimude paljusus , riikidel on erinevad huvid ja huvide kaitseks moodustati koalitsioone. Kuni 20. saj peeti sõda normatiivseks tegevuseks riikide eesmärkide saavutamisel – Carl von Clausewitz: ”Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega” Sõjad muutusid regionaalsetest globaalseteks. Maailmasõda – globaalne relvastatud konflikt. 1919 – Rahvaste Liit 1928 – Briand- Kelloggi pakt: sõda pole poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend. Pärast II MS tekkis kahepooluseline e. bipolaarne maailmasüsteem: kaks suurvõimu – demokraatliku maailma ja kommunistliku riikide ideoloogiline vastasseis e. nn Külm sõda. 1946 – ÜRO; 1949 – NATO; 1955 – Varssavi Lepingu Organisatsioon ; Tuumarelvaheidutus; Kollektiivkaitse.
Sõjaajalugu.
Sõjateadus ja ajalugu | Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu , mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule.
Muistne vabadusvõitlus | 13. saj algus; maleva – maakaitseväe kokkukutsumine; Osalejad: saksalsed, venelased , taanlased , rootslased , leedulased; Üle 60 sõjaretke; Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga...
Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine , Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel.
Põhjasõda | 1700-1721; Osalejad: venelased, sakslased , poolakad, taanlased, rootslased; Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord.
Võõras väes | Michael Andreas Barclay de Tolly ; 1796: nekrutikohustus – 25 aastat teenistust ; 1874 : üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust; Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse; Eesti ohvitserkonna kujunemine; Esimene maailmasõda.
Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner.
Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus – keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit – 40 000 meest; Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides; Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik.
Okupatsiooniarme kohalolek Eestis | 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000 nõukogude sõjaväelast. (Sõjaväelaste arv ulatus maksimaalselt kohati 120 000 meheni.) Nõukogude Armee üksused lahkusid Eestist lõplikult 31. augustiks 1994.
Külm sõda: eestlased Nõukogude armees | Kokku kutsuti aastatel 1947–1991 Eestist Nõukogude Armeesse ca 300 000 meest; Kuni 1956 rahvusväeosad; Teeniti NSV Liidu mõjusfääri kuuluvates Euroopa riikidest, aga ka Vietnamis, Afganistanis, Kuubal , Egiptuses, Angoolas ja Etioopias.
Sõja mõtestamisest | Sun Zi (u.6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) “Sõja seadused”: - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Thukydides (u.460-396 e.Kr) “Pelopennesose sõja ajaloost” Vegetius (4 s p. Kr) “Sõjaasjandusest”: - Si vis pacem para bellum . Niccolò Machiavelli (1469 - 1527 ) ”Sõjakunst” Carl von Clausewitz (1780- 1831 ) “Sõjast”: Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega”
Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee – 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859 ); Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; Sidepidamisvahendid – tõid sõja “koju kätte”