Margaret Hilda Thatcher Margaret Thatcher Sündis 13.oktoober 1925 Õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ning õigusteadust Londonis Oli Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik Ühendkuningriigi peaminister 1979-1990 Oli esimene Inglismaa peaminister, kellel oli loodusteaduste kraad Suri 8.aprill 2013 ajurabanduse tagajärjel Kõnelejana Rahulik, läbimõeldud ja kindel Muutis teadlikult oma hääle madalamaks Põhjalik eeltöö Küsimuste vastamisel kartmatu „Raudne leedi“ http://www.youtube.com/watch?v=28_0gXLKLbk Kõne analüüs 1990. aastal Suurbritannia Parlamendis Poliitiline veenmiskõne Avaldas arvamus Suurbritannia koostööst organisatsioonidega Kiire tempo ja emotsionaalne lähenemine http://www.youtube.com/watch?v=U2f8nYMCO2I Kuulsad tsitaadi „Poliitikas, kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi ära tehtaks, paluge nais...
t Bismarckiga) edukalt välja. Selle kõrvale sobis orgaaniliselt vastumeelsus kõrgete maksude suhtes, mida Thatcher eriti kirkalt väljendas 1966. aastal, märkides, et leiboristid oma maksupoliitikaga ei tüüri mitte sotsialismi, vaid kommunismi suunas. Ning lõpuks tõsiasi, et napilt enne peaministriks saamist julges ta välja öelda paljude brittide hirmu: võõra rahva, s.t oluliselt erineva kultuuritaustaga immigrantide sissevool ei pruugi tuua head. Thatcheri imago raudse leedina kinnistus lõplikult Falklandi sõjaga 1982. aastal, millele ka toonane Eesti üliõpilaskond üsna tähelepanelikult kaasa elas, kusjuures arvamused ei jagunenud sugugi selgelt Inglismaa ja Thatcheri kasuks. Leidus neidki, kes ütlesid, et ta on sõjahull või koguni «vastik mutt». Teised seevastu pidasid oluliseks muud. Falklandi sõda tekitas ülemaailmset kära ja pakkus dramaatilisi kompositsioone, kuid Thatcheri
Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud Oxfordi ülikoolis keemiku hariduse, siis töötas ta keemikuna firmades, kus ta aitas välja töötada võimalusi jäätise säilitamiseks. Samuti näitas Thatcheri nö inimlikkust ka see, et peaministriks olemine ei takistanud tal (võimalusel) iga päev oma abikaasale ja/või kontoriministritele süüa tegemast
ja teadusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige ja parlamendi opositsiooni juht. 1975 valiti ta Konservatiivse Partei juhiks ja aasta hiljem Suurbritannia peaministriks. 1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsoviga. Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti. 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Ametisse astus John Major. Thatcheri abikaasa Denis Thatcher suri 88aastaselt 2003. aastal. Tsitaate Margaret Thatcherilt: "Mündid ei saja taevast alla, need tuleb teenida maa peal." "Ei ole sellist asja nagu ühiskond." "Kui sa tahad hästi öeldud sõnu, küsi mehelt. Kui sa tahad hästi tehtud tööd, küsi naiselt." "Maailm ilma tuumarelvadeta oleks vähem stabiilne ja ohtlikum kõigile meile." "Euroopa rajati ajalooga. Ameerika rajati filosoofiaga."
pommirünnakut Liibüale. Margaret oli Suurbritannis Konservatiivi Partei poliitik, Ühendkuningriigi peaminist er 1979 kuni 1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 19751990. Hilisemad aastad (19902013) 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. 1998. aastal tekitas Thatcher palju kära Tsiili endise diktaatori Augusto Pinocheti külastamisega tolle koduarestis viibimise ajal Ühendkuningriigis Thatcheri abikaasa Denis Thatcher suri 88-aastaselt 2003. aastal. Iron Ledy (Raudne Leedi) selle hüüdnime andis talle üks Nõukogude ajakirjanik, kes tahtis Thatcherit halvustada tema kindlate seisukohtade tõttu kommunismi suhtes, ent Thatcher pööras selle hoopis enda kasuks, öeldes oma kõnes, et Britannia vajabki "Raudset Leedit". Äitah kuulamast!!!
Margaret Thatcheri roll maailmas 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusriikides nähtus, mida saaks nimetada parempoolseks laineks. USAs, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaailma suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes asusid riigiettevõtteid erastama ja sotsiaalkulutusi vähendama. Lääne-Euroopas sai selline suund alguse Suurbritanniast, kui 1979. aastal valiti peaministriks Margaret Thatcher, kes oli ka esimene Briti naispeaminister. Sellist majanduspoliitikat hakati kutsuma tema järgi thatcherismiks. Thatcherism nägi ette karmi majanduspoliitikat, mis toetas igati ettevõtlust ning kärpis ametiühingute õigusi. Kahjumis ettevõtteid ootas ees sulgemine. Võrdsustati ka maksuprotsendid, tänu millele pidid rikkamad vähem makse maksma. See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidess...
natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis. Eesti riik ei tohiks enam loobuda neist infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda. Kindlasti on kõigil eredalt meeles, kuidas erastati Eesti Raudtee, mis hiljem osteti uuesti tagasi. Arvan, et riigi hallata oleks pidanud jääma ühistranspordi firmad, saarte laevaliinid ja ravimite hulgikaubandus. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Eestis kasvab aga majandus aeglaselt, valitseb tööpuudus ning rahva elujärg on madal. Kindlasti mängib oma rolli selles ka majandulangus, mida põhjustas omakorda ületootmine.
Kuidas seda nimetati? Inglise neokonservatismi e tätšerismi eestvedaja oli Margaret Thatcher. Poliitika seisnes: - Moraalsete argumentide rõhutamine - Suur tähtsus briti konservatiivsetel väärtustel (pere, haridus, töökus) - Erastamise kampaania (eraomandisse läks suur osa riigiettevõtetest) Riigis valitses suur tööpuudus ja aina suurenes majanduslik ebavõrdsus kodanike vahel. Vähenesid sotsiaalsed tagatised, kuid M. Thatcheri poliitika oli väga populaarne ja jäi valitsevaks 80ndate aastateni. 8. Watergate´i afäär - Selgita võimalikult põhjalikult! 1973. aastal organiseeris FBI asedirektor infolekke Washington Posti ajalehte president R. Nixoni poolt heakskiidetud sissermurdmistest ja andmetekogumisest vastaskandidaadi valimisstaabist. President valetas mitmel korral avalikkusele öeldes, et seda pole tegelikult juhtunud, kuid suure poliitilise
Tšehhoslovakkia, NSVL ja Ida-Saksamaaga, lootes Saksamaa taasühinemisele. Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3. oktoobrist 1990 ainult 1 riik- Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaalne turumajandus- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, tähtsaim põhimõte on ettevõtjate vaba konkurents. Thatcherism- Briti peaminister Margaret Thatcheri loodud karm rahanduspoliitika, mis toetas vaba ettevõtlust. H. Truman- USA president, töötas välja Trumani doktriini. D.Eisenhower- USA president, oli NATO esimene ülemjuhataja. J.Kennedy- USA president, kelle ametiaja jooksul toimus Kuuba ehk Kariibi kriis. R.Nixon- USA president, seotud Watergate’i afääriga, pidi teiselt ametiajalt tagasi astuma. R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G
• EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus) peale sõda suurenes ka M. Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme).
Thatcherismi tunnuste ilmnemine Eesti majanduses Thatcherism kirjendab poliitika tõekspidamisi, majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning Briti konservatiivi Margaret Thatcheri poliitikat, kes oli liider oma parteis 1975-1990. Thatcherismi tunnuseid on tunda ka Eesti majanduses, nii suuremal kui vähemal määral. Esimeseks tunnuseks, mis ilmneb Eestis hetkel kõige rohkem, on tööpuuduse suurenemine. 2011. aasta seisuga on suurima tööpuudusega linnad Narva (10,7% elanikkonnast töötud), Haapsalu (9,95%), Paldiski (9,67%), Valga(9,34%), Kiviõli (9,26%), Narva-Jõesuu(9,05%) ja Kohtla-Järve(8,95%) Need on vaid
· lapsehooldustasu · üksikvanema lapsetoetus · ajateenija lapse toetus · 7+ enamalapselise pere vanema toetus · lapsendamistoetus HEAOLU RIIGI MUDELID LIBERAALNE HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: USA · turuvabadus · riigiroll minimaalne- loob ainult keskkonna · palgaerinevused suured ( töö ei taga rikkust ja heaolu) 1) Indiviid (kindlustused)- maksud madalad KONSERVATIIVNE HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: FRA, Thatcheri UK · lepib ebavõrdsusega · keeruline sisendada · riik on turust tähtsam · väärtustab lojaalseid töötajaid 1) tööandja 2) inimene SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: SWE, Taani, Holland · võrdsus · toetada nõrgemaid (vaesed lapsed, naised, vanad, immigrandid, puudega) · kõrge sotsiaalabi · Gini indeks- mõõdetakse ebavõrdsuse määra phiskonnas 1) riik PANGANDUS
Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu. Leian, et streik on lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal ühe enam ka suhtekorralduslik mõõduvõtt, kus nii streikijad kui vastaspool üritavad avalikkust veenda enda argumentide paremuses. Ajalugu on näidanud, et vaid kõige drastilisematel 2 juhtumitel näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias - tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik meeleavaldajate soovide (osalise) täitmiseni või lõpeb streik mistahes otsese tulemuseta, mis üldjuhul külvab seemne edasisteks aktsioonideks. Selline asjade käik Eestis näitab, et inimeste kannatustel on piirid ja millalgi need katkevad. Tänases riigis ei lonka mõlemat jalga mitte ainult palgapoliitika, vaid poliitika tervikuna
kõikvõimalikke toetusi. Erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste natsionaliseeritud ettevõtted, perspektiivitute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati. Need sammud tekitasid protestilaine, mille kulminatsiooniks kujunes kahjumis kaevanduste sulgemise vastu meeltavaldavate kaevurite streik. Thatcher kasutas seda ametiühingute võimu murdmiseks, surudes Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Kõik see muutis Thatcheri Suurbritannias võrdlemisi ebapopulaarseks. Kogu oma valitsemisaja oli tal küsitluste järgi rohkem vastuseid kui toetajaid. Ent kui kätte jõudsid järjekordsed valimised, siis läksid inimesed valimiskastide juurde ning hääletasid taas konservatiivide poolt. Nii võitis Thatcher kokku kolmed valimised, olles võimul kauem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon
Ilmnes, et parteikaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate'i hotellis Washingtonis pealtkuulamisaparaadid. 8. Thatcherism Majanduspoliitika, mida hakkas ajama 1979. a. Briti peaminister Margaret Thatcher. Tema valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist ning ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus. Thatcherism levis erineval kujul ka teistesse LääneEuroopa maadesse. 9.Vietnami sõda PÕHJUSED: USA toetas neid riike, kus oli oht kommunistlikuks riigipöördeks ning soovis levitada Lääne demokraatiat. Selleks, et takistada kommunismi levikut IndoHiinasse, osales USA sõjas. KÄIK: *1960. algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke.
põhijooneks on püsivus. Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Viimastel aastakümnetel on ette võetud mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiad. Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele, rõhutades sellised erasektori jooni nagu tulemuspalk, tulemusjuhtimine, kvaliteet, omavastutus. Näiteks Thatcheri poliitikas: konkurentsi loomine riiklikku haridus ja tervishoiusüsteemi, ametite lahutamine ministeeriumidest, riigihangete korraldamine jms. Ka Eestis on selle reformiideoloogia mõju märgata. Teine reformide suund on iseloomul Blairi valitsusele UK's: keskne idee on tuua avalik haldus kodanikule lähemale ja hõlbustada asjaajamist riigiasutusega, milles antakse mitmeid ülesandeid üle kohalikule omavalitsusele; eriigi arendamine. Bürokraatia funktsioonid 1) Poliitika elluviimine
Pere on ka ühiskonna miniatuurseks mudeliks, sellele peaks vastama ideaalühiskond. Kindel ja tugev perekond paneb aluse ka stabiilsele, tugevale ja sidusale ühiskonnale, olles laste esmaseks sotsialiseerijaks. Stabiilsete ja pikaajaliste peresuhete alus on abielu. Konservatiive iseloomustab vastuseis lahutustele; · Kogukond põhineb regionaalsel printsiibil, seob indiviide ja nende perekondi. Kristlikel demokraatidel on kogukond väga olulisel kohal, seevastu Thatcheri poliitika Suurbritannias oli pigem kohalikke omavalitsusi (kui kogukonna organisatoorseid vorme) nivelleeriv. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus,
pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil. Teine oluline muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Ka siin on seisukohad lähenenud. Kui 19nda sajandi liberaalid eitasid heaoluriiki üldse, siis tänapäeva uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, ent nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist. Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda sektoriga. Erinevused vasak ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse
kuulutati välja 5 vabariik; järgenval parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 103 3.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt
suundusid linna tööd otsima, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele.Vägivald tekitas pahameelt. 1970 kasvas see aga rahulolematuks vastuhakuks. 21.Milliseid Lääne ühiskonna jaoks olulisi väärtusi rõhutas konservatism? Läänemaailma tabanud hädade põhjuseks oli ideoloogide arvates kaugenemine olulistest kohustustest ise oma eluga toime tulla, samuti lahkumatult kaasnevatest vabadustest. 22.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt
sajandil. Konservatiivid - alates 19.sajandist Suurbritannia Konservatiivse partei liikmed, kes tähtsustavad traditsioone. Falklandi sõda - sõda Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982.aastal, kui Argentiina okupeeris SBR-le kuulunud Falklandi saared aastal 1981. Seejärel sekkus ja vallutas saared tagasi SBR. Leiboristid - alates 19.sajandist Suurbritannia Leiboristliku partei liikmed, kaitsevad tööliste huve Thatcherism - Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitika 1980.aastatel, mis pooldas ranget rahapoliitikat, maksude vähendamist, riigiettevõtete erastamist. Rakendati vabaturumajandust, suleti kahjumiga töötavad ettevõtted, modernisseeriti tootmistehnoloogiat. Ungari ülestõus - 1956.aastal Ungaris mäss, kus rahvas soovis kommunistlikku võimu kukutada. Selle tagajärjel hukati juht Imre Nagy. NSVL surus ülestõusu maha ning ~3000 inimest sai surma.
Ta viis oma lubadused kiirelt ellu ja sai see tõttu endale hüüdnime Raudne Leedi. Võimule saades kuulutas ta välja kokkuhoiu poliitika, kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimlikke toetusi.Tema edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon vähenes, raha stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi UKsse väliskapilati, arenes kõrgtehnoloogia tootmine. Majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas tööpuudust. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Arendas koostööd USAga, parandades sellega UK positsiooni. Oma otsustavust UK huvides näitas ta Falklandi kriisis 1982. Argentiina tahtis liita oma riigiga F. Saared. Aga Thatcher saatis laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika Ameerika Ühendriikides Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam,
5. Arvukus avaliku sektoriga riikides moodustub teenistujaid üks kolmandik tööjõust (tabel, lk 116) Bürokraatia negatiivsete joonte vähendamine Avalik halduse reformid Avaliku halduse toomine kodanikule lähedamale, asjaajamise hõlbustamine, nt. ülesannete andmine kohalikule omavalitusele (Tony Blairi poliitika) On püütud läheneda ärijuhtimisele rõhutada tulemuspalka, kvaliteeti, omavastutust. (Margaret Thatcheri poliitikas) Bürokraatia funktsioonid 1. Poliitika elluviimine suhtlemine võimul olijate ja tavaliste kodanikega 2. Valmistavad ette materjale, seaduste ettevalmistamine 3. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides 4. Ametniku erapooletus on sageli abiks rasketel läbirääkimistel 5. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressurssi juhtimine (koolitused) Ametnike ja poliitikute vaheline suhtlemine
teda kui Raudset Leedit Võimule tulles kuulutas ta välja kokkuhoiupoliitika Kärbiti sotsiaalprogramme ja erinevaid toetusi Riigistatud ettevõtted erastati, lõpetati doteerimisi Võeti vastu ametiühingute õigusi piiravad seadused Peaminister muutus ebapopulaarseks, kogu oma valitsemisaja oli Thatcheril küsitluste järgi rohkem vastaseid kui toetajaid. Ent kui kätte jõudsid valimised, hääletasid britid ikkagi konservatiivide poolt. Thatcheri reformide tulemused Inflatsioon vähenes, raha väärtus stabiliseerus Tööstuse struktuur muutus, konkurentsivõime Arenes kõrgtehnoloogiline tootmine Maksude alandamine tõi sisse väliskapitali Majandus kasvas kiiresti, vähenes tööpuudus Välispoliitiliselt tasus ära koostöö USAga, mis parandas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni 1982. a Falklandi kriis - Argentiina soov liita endaga Falklandi saared tõi
Ka peab nõudmine välja kujunema vastavalt pakkumisele. Riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine. Selleks tuleb langetada makse, sest kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida. Maksude langetamise tagajärjel jääb ettevõtjatele ja tarbijatele rohkem raha, mistõttu majandustegevus elavneb ja riik saab maksude vähendamisest kaotatud tulu kätte maksude hulga suurenemisest. Nii pidurdatakse inflatsiooni ja saavutatakse majanduskasv.) Thatcheri järel rakendas monetaristlikku majanduspoliitikat ka R. Reagan USA-s ning uued ideed leidsid laiemat kõlapinda kogu Lääne maailmas. Suurbritannia majanduspoliitikat soosis ka asjaolu, et 1970. aastail hakkas riik ammutama Põhjamerest naftat, ainsana tööstusriikide seas. Naftat on jagunud ekspordikski. Thatcheri populaarsus Inglismaal oli suur. Peaministri kohalt lahkus ta 1990. a. ja tema järglaseks sai John Major, Thathceri õpilane. J
aastakümnete jooksul on jõudsalt arenenud teenindavad tööstusharud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mida külastab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Riigi majanduselus valitsevad eraettevõtted. M. Thatcheri peaministriks oleku ajal kiirenes denatsionaliseerimine ja riigi osa majanduselus kahanes. Suurim on see endiselt tööstuses, kuhu aga tungib pidevalt erakapital, sealhulgas ka väliskapital. Majanduses valitsevad 500 suurettevõtet. Välismajandussuhetes oli üheks olulisemaks sündmuseks ühinemine Euroopa Majandusühendusega. See kestis 1.jaanuarist 1973 kuni 1.aprilini 1978 ( kalanduses kehtis kümneaastane liitumistähtaeg)
Sel eesmärgil katkestati suhted Kuubaga ning käivitati operatsioon "Kondor". Tegemist oli Tsiili, Boliivia, Brasiilia, Paraguai, Uruguai ja hiljem Argentiina koostööga marksistlike geriljade hävitamiseks. Tsiili oli ainus Lõuna-Ameerika riik, mis avaldas Falklandi sõja ajal toetust Suurbritanniale, mitte Argentiinale. Pinochet reziimil olid head suhted nii Ronald Reagani juhitud Ameerika Ühendriikide kui Margaret Thatcheri juhitud Suurbritanniaga. Kõige selle eest oli ja on Pinochet muidugi kurjuse võrdkujuks kõigile maailma vasakpoolsetele. Pinochet' õnnestumiste ritta tuleb kaheldamatult lisada ka fakt, et pärast tema tagasiastumist 1990. aastal ja oma kodumaa suunamist demokraatliku arengu teele, muutus võimalikuks Pinocheti kritiseerimine ja tema tegevuse õigsuse üle arutlemine. See näitab, kuivõrd oli Pinocheti näol tegu kaugelevaatava riigimehega.
ka avatud kasvatuseks. Eesmärgiks oli panna lapsed iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Õpilased pidid koolis õppima kuidas teiste inimestega suhelda ja kuidas teistega koos tööd teha. Kuid selline meetod ei õigustanud ennast, kuna seda peeti ülilapsekeskseks. Ja ka õpetamine avatud kooli klassis nõudis õpetajalt liiga palju. On olnud veel muidki lapsekeskseid kasvatusmeetodeid, näiteks Margaret Thatcheri aegne Inglismaal. Või Reagani või Bushi ja ka Clintoni uus hariduspoliitika, mis 1994a. märtsis allakirjutatud sai. President Clinton uus hariduspoliitika erines sellega, et nõuti, et haridusvõimalusi tuleb võrdselt jaotada. Oli eesmärgiks hõlmata ka lapsevanemad ja kohalik kogukond. Lõpetuseks- olles lugenud mitmeid raamatuid ja väljaandeid lapsekeskset kasvatusest ja erinevatest meetoditest kasvatusalal on Rousseau ,,Emile"ka tänapäeval taaskord oma koha ühiskonnas leidnud
Kolmveerand riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile 1982 Falklandi sõda Argetiinaga - Argetiina okupeeris SBR'le kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas sõda lõppes oluliste ohvriteta SBR võitis kiiresti probleemiks ainult sõjatandri kaugus Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud
Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile 1982 Falklandi sõda Argetiinaga - Argetiina okupeeris SBR’le kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas → sõda lõppes oluliste ohvriteta → SBR võitis kiiresti → probleemiks ainult sõjatandri kaugus → Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. → Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud
Riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine. Selleks tuleb langetada makse, sest kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida. Maksude langetamise tagajärjel jääb ettevõtjatele ja tarbijatele rohkem raha, mistõttu majandustegevus elavneb ja riik saab maksude vähendamisest kaotatud tulu kätte maksude hulga suurenemisest. Nii pidurdatakse inflatsiooni ja saavutatakse majanduskasv. Thatcheri järel rakendas monetaristlikku majanduspoliitikat ka R. Reagan USA-s ning uued ideed leidsid laiemat kõlapinda kogu Lääne maailmas. Suurbritannia majanduspoliitikat soosis ka asjaolu, et 1970. aastail hakkas riik ammutama Põhjamerest naftat, ainsana tööstusriikide seas. Naftat on jagunud ekspordikski. Thatcheri populaarsus Inglismaal oli suur. Peaministri kohalt lahkus ta 1990. a. ja tema järglaseks sai John Major, Thathceri õpilane. J
· 1974 - ühine sotsiaaltegevusprogramm, mille võtmeteemadeks olid: -võitlus tööpuuduse vastu, -inimeste töö- ja elamistingimuste parandamine, -sotsiaalse dialoogi arendamine Stagnatsiooniperiood (1980-1986) · 1974.aastal alanud majanduskriis · Liitusid Kreeka - 1981; Hispaania, Portugal - 1986. Suurenes EL riikide majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Konfliktid rikkamate-vaesemate vahel EL poliitikate rahastamisel. · Oluliseks takistuseks kujunes SB (Thatcheri) vastuseis töötajate õiguste suurendamisele firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja kollektiivlepingute sõlmimist · Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate
· väljundite määramatus (elektri müügihind jne) · Monopolide mõjujõu vähendamine · projektide pikk iga, seega prognooside täpsus on madal · 70-80 aastate dereguleerimine edukus mõnedes majandusharudes maailmas · seadusandluse mõjud, maksud, inflatsioon, keskkonnakaitse maksud · M(argaret). Thatcheri liberaalne majanduspoliitika · konkurentide tegevus · Elektrijaamade eriinvesteeringute maksumuste vähenemine · projekti juhtide olemasolu ja meisterlikkus · Infotehnoloogia ja sidetehnika arengu tulemused
Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas industrialiseeriminejuba 18. sajandi keskel. Kuna Suurbritannia asus tollel ajal isolatsioonis, ei levinud tööstusühiskond sealt pikalt välja ning jõudis palju areneda enne, kui teised riigid alustasid industrialiseerimisega. Tänasel päeval töötab umbes 1,4 protsenti tööga hõivatutest põllumajandussektoris ja 80% teenindussektoris. 1980. aastatel erastati tolleaegse peaministri Margaret Thatcheri eestvedamisel mitmed senised riigiettevõtted (British Airways, British Gas, British Petroleum, British Steel Corporation jne) nende ettevõtete majandusliku seisu parandamiseks. Suurbritannias soodustatakse riiki tehtavaid väliskapitalimahutusi. Peale USA kapitali on suurenenud ka Jaapani, Saksamaa ja mitmete naftariikide kapitali osa. Tööstuses on oluliselt kahanenud enne Teist maailmasõda domineerinud põhiharude toodang (söekaevandus, metallurgia,
Kontseptualistlik kunst. Hans Haacke (s 1936 Kölnis, elab New Yorgis). Vasakradikaalne intellektuaal 1960ndate traditsioonis, kunstnik vastandumas ärimaailmale . Haacke tegutseb "uuriva ajakirjanikuna", institutsionaalse kriitikuna, et paljastada korporatiivseid saladusi. Probleem kunsti korporatiivne sponsorlus. Kuidas mõjutab rahastaja kaasaegset kunsti? H.Haacke ,,CBS tuhatoos" 1995 1980ndate põlvkond postmodernistid, kes tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Kunstnikud samastumas ärimaailmaga, võttes sageli omaks firma nime ning jäädes ise anonüümseks. Kunstnike asutatud kontseptuaalseid firmasid: Fi$h Handel & Servaas (Holland), Banca di Oklahoma (Itaalia), Ingold Airlines (Saksamaa) jt. 12.Rahvusvahelised suurnäitused ja nende organisatsiooni kodeeritud poliitika. Kolm olulisemat rahvusvahelist suurnäitust: Veneetsia biennaal (asutatud 1895) Documenta (asutatud 1955)
21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga ja valitse printsiip – kui tervikgrupp lahutatakse osadeks, on see rünnatavam. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine – initsiaator on olla parem kui aruandaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt – edukal mõjustajal on alati midagi varuks. Nt Thatcheri käekoti fenomen. 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine. 29) Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid. 30) Edukas mõjustaja on sageli läbi lugenud Dale Carnegie „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi.“ 31) Aususe mulje loomine. 32) Psühholoogilise vastuseisu ületamine – loomaks muljet, et vägisi või sihilikult
nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M
nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M
nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M
nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M
Igaüks on vaba oma otsustes aga sellele järgneb ka vastutus. Konservatiivid kritiseerisid liig suureks kasvanud valitsuse rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja programmidest. 3. Kuigi reformid olid karmid, siis kokkuvõttes läks inimeste elujärg ja majandus ikkagi paremaks, seetõttu olidki nad populaarsed. 4. Positiivsed, nende tegude tagajärjed olid edasiviivad ja positiivsed. Näiteks: Thatcheri puhul inflatsioon vähenes, maksude alandamine tõi kaaasa väliskapitali, arenes krgtehnoloogiline tootmine. VIII VASTASSEISU LÕPP Pt 42 1. Käsumajandus, mis pärssis majanduse arengut. Majandus oli ebaefektiivne. Defitsiit oli muutunud püsivaks. 2. Ametiühingute loomise keeld, madalad palgad. Probleemid: tehti järelandmisid, tööliskond oli opositsioonis; tekkisid vabad ametiühingud, vaba ajakirjandus
Uue koalitsiooni moodustasid taas CDU/CSU ja FDP, kantsleriks sai Kohl. Genscher jätkas asekantsleri ja välisministrina (kuni aastani 1992), kaitseministriks sai Manfred Wörner. Saksamaa president 1979-1984 oli CDU liige (varem NSDAP-sse kuulunud) Karl Carstens. 1984 sai presidendiks CDU liige Richard von Weizsäcker, kes valiti 1989 sellele kohale ka tagasi. Kaheksakümnendad, mida iseloomustavad USAs Reagani ja Suurbritannias Thatcheri aeg, oli Saksamaal Kohli aeg. Märtsis 1983 võitis CDU/CSU ja FDP koalitsioon valimistel, kuigi SDP võimaliku liitlasena oli poliitikasse tulnud roheliste partei. Jaanuaris 1987 toimunud valimistel Kohli valitsus jäi püsima, kuid roheliste populaarsus taas kasvas. SPD populaarsus seevastu kahanes ja 1987 astus Willy Brandt lõpuks parteijuhi kohalt tagasi. Sotsiaaldemokraatide uueks juhiks sai Hans-Jochen Vogel. Kohli ajal lõhuti 1989 maha Berliini müür ja 1990 taasühendati Saksamaa
..) · range rahanduspoliitika · a/ü õiguste kärpimine · maksude alandamine c) Tulemused: · loodi arvukas keskkiht, kes toetas konservatiive · vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine · vähenes tööpuudus ja inflatsioon · majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv d) Levik: · levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse · taasiseseisvunud Eestis Mart Laar ,,Thatcheri parim õpilane" 4. Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis: · majandusraskused (UK mahajäänuim osa) · katoliiklaste rõhutud seisund (1 miljon protestanti ja 0,5 milj. katoliiklast) võim protestantide käes ka katoliiklastest enamusega linnades (Derry) c) Katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest: · (protestantliku) politsei vägivald
poliitikad ei peitu mitte reformide suuna, vaid eesmärkide tasandil. Globaliseerumine on liberaalse turumajanduse mõõde, mis põhjustab paratamatut muutust, mõjutades lainena kõigepealt tsentristlikke, suuremate mõjusfääridega riike ning järellainetusena perifeeriat. Sotsialistlikest süsteemidest on säilinud vaid Kuuba eluasemepoliitika. Erastamispoliitika e parempoolsete kasuks on leidnud kasutust Thatcheri nn ,,omanikudemokraatia" (home owning democracy). Analoogset hoiakut (kinnisvara teeb vabaks) propageeriti ka 1990. aastate Eesti eluasemereformi/denatsionaliseerimise korraldajate poolt. Valitses arusaam, et eluruumide erastamise positiivsed momendid on negatiivsete tagajärgedega võrreldes ülekaalus (sundüürnike tekkimine, varanduslik kihistumine, noorem põlvkond sai erastamisest vähe kasu). Rootsi ja Taani
Probleemiks jäi/sai ka Põhja-Iirimaa küsimus. Suurimaks probleemiks oli aga ,,inglise haigus" väga madal majanduse kasvutempo. Probleeme lisas 1973 aaastal ühinemine Euroopa Majandusühendusega, mil briti kaubad osutusid Euroopa turul konkurentsivõimetuteks. 1979 tuli võimule Margaret Thatcher, kes kärpis tugevalt sotsiaalkulutusi, ning sulges või erastas kahjumiga töötavad riigiettevõtted. Üle riigi algasid streigid, kui valitsus tagasi ei astunud. Thatcheri valitus muutus populaarseks pärast Argentiinaga edukalt maha peetud Falklandi sõda. 1980 keskpaigast algas Inglismaal majanduskasv. Prantsusmaa. Prantsusmaa neljas vabariik ei suutnud ennast eriti kehtestada. Lagunev impeerium ja noorsoorahutused pingestasid olukorda veelgi. Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana. 1956 algas Alzeerias sõda. Impeeriumimeelsed nõudsid de Gaulle võimulepanekut, millega
majandusliberalismi teesist, et turusüsteem kujuneb iseenesest stabiilseks süsteemiks ehk kord on inimese tegevuse, mitte inimese tehtud kava tulemus. Suur hulk Nobeli majanduspreemiaid läks alates 1974 aastast just neoliberalistidele. Chicago koolkond lükkas tagasi Keynesi teesi, et turg kaldub alahõivatuse ja depressiooni poole. Neoliberalism sai poliitilist kaalu juurdeRonald Reagani ja Margaret Thatcheri administratsioonide ajal. Neoliberalismi poliitika fataalsed tagajärjed on: · vanema majanduse kokkuvarisemine 1998 aastal · 1997 aasta Aasia kriis · Argentiina majanduse kokkuvarisemine · USA ja Euroopa majanduse retsessioon (majandussurutis) Konservatiivne ideoloogia Sõna konservatiivne (pr conserve, ld consev 're-säilitama, alal hoidma) tähendab vähemalt kolme asja: · Püüd (eriti poliitikas) säilitada olemasolevat või traditsioonilist korda
demokraatlikud tasakaalustavad institutsioonid puuduvad - paternalistlik konservatism - lähedal autoritaarsusele, poliitiline võim selgelt domineeriv, kuid tal pole selget absoluutset võimu - uusparempoolsus (neoliberalism + neokonservatism). *neokonservatism- väheneksid poliitilised vabadused; tänapäeva peale 40 aastat - Euroopas kõik lubatud ja see oleks probleemiks *neoliberalism- majanduslikku vabadust käsitlev; M. Thatcheri Suurbritannia - riik loobub majandusse sekkumast; firmatiseerumine, firmad riigi alt eravaldustesse 20. sajandi lõpul ideoloogia lõpu kontseptsioon. o USA on liberalismi võidukäigu maa, sest seal on olnud piisavalt ressursse liberalismi lubatud vabadustele katte andmiseks. Konservatism ja sotsialism on seetõttu USAs tunduvalt nõrgemad. Konservatism pigem propagandistlik Sotsialism o Võrreldud ka varakristlusega. 20. sajandil asus Euroopas üleüldiseks moevooluks
parema ühiskonna tegemiseks kritiseerida olemasolevat Kultuur on sellisena üsna antimoderne kontsept ja eriti formaalse ratsionaalsuse ja valgustuse rünnak. Modernsus vabastab inimese traditsioonide, seisuse ja kiriku eestkostest ning ei kirjuta ette, milliseid väärtusi inimene peaks taga ajama. Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline solidaarsus, kogukond vs assotsiatsioon, praktika vs töö, kasutusväärtus vs vahetusväärtus jne sümboliseerivad kõik seda. Staatusest sai tarbekaup.
44.Neoliberalistliku poliitika kujunemine Euroopas ja USA-s. ’71 aastal loobus Nixoni administratsioon Bretton Woodsi kokkuleppe kohaselt dollareid kulla eest tagasi ostmast, kuna Vietnami sõda ja väliskoubanduse defitsiit seadsid ohtu USD stabiilsuse – see andis tõuke N-lib poliitika kujunemisele. B-W kullastandardi süsteemi lõppuga algas globaliseerumise III etapile omane ujuvate vahetuskursside ajajärk. ’73 kaotas kullastandardi Jaapan, 79’ Thatcheri Sbr. Interneti levides hakkas kasvama globaalne valuutabörs. ’73. aastal tõstis OPEC järsult naftahindu ning Araabia maad kuulutasid USAle ja Euroopa riikidele naftablokaadi Iisraeli toetamise eest Jom Kippuri sõjas. Lääneriikides tekkis hüperinflatsioonioht. Selle vältimiseks vähendati majanduspoliitikas poliitilist survet, vastutus viidi ministeeriumitelt pankadele. Uue, N-lib poliitika eestvedajateks olid Reagan, Thatcher, IMF ja Maailmapank, toetajateks individualiseerunud ning
21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine - initsiaator olla on parem, kui reageerija, arundaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt (Thatcheri käekoti fenomen). 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine. 29) Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid. 30) Edukas mõjustaja on sageli läbi lugenud D. Carnegie. 31) Aususe mulje loomine. 32) Psühholoogiliste vastuseisu ületamine. 33) «Jala ukse vahele pistimine» - esialgu saavutab mõjustaja väikese järeleandmise, mis avab tee tähtsamale järeleandmisele.
annaabi.ee 
