Margaret Hilda Thatcher elulugu karjäär poliitilisedvaatused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Margaret Thatcher

Margaret Thatcher  Elulugu. Sündis 1925. aastal vürtspoodniku tütrena Granthamis Inglismaal. Tema sünninimi oli Margaret Hilda Roberts. Ta õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust ning oli tudengina Oxfordi ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga ja 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher.  1947­1951 töötas keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat ja valiti 1959 Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992. 1961­1964 oli Thatcher pensioni ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. 1970­1974 oli Edward Heath valitsuses haridus ja teadusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige ja parlamendi opositsiooni juht.

Ühiskonnaõpetus

2

odt

Margaret Thatcher

Elulugu Margaret Thatcher sündis vürtsipoodniku tütrena. Tema sünninimi oli Margareth Hilda Roberts. Ta sündis 13.oktoobril 1925. aastal Granthamis, Lincolnshire krahvkonnas Inglismaal. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. Tudengina oli Oxfordi Ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. 1951. aastal abiellus ärimees Dennis Thatcheriga. 1953. aastal sündisid neil kaksikud Carol ja Mark Thatcher. Ametikohad 1947 - 1951. aastal töötas keemikuna, hiljem oli kolm aastat advokaat. 1959. aastal valiti Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992. 1961 - 1964

British history (suurbritannia ajalugu)

22

pptx

Margaret Thatcher

MARGARET THATCHER MARIA DÜNA JA NIKITA ILLE 12.A  KES TA OLI? • Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik. • Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 1990. • Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975–1990. • Thatcher on tuntud ka kui "Raudne Leedi“. • 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister. • Ainuke naispeaminister Ühendkuningriigis.  Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma thatcherismiks. • Ta oli selgelt vastu sotsialismile – vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile kuulunud ettevõtteid (nt BP jt), vähendas makse jne.

Politoloogia

89

doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused

Meedia

Kommentaarid (0)