Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Margaret Thactheri roll maailmas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Margaret Thatcheri roll maailmas
1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusriikides nähtus, mida saaks nimetada parempoolseks laineks. USAs, Jaapanis , Suurbritannias ja teistes läänemaailma suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes asusid riigiettevõtteid erastama ja sotsiaalkulutusi vähendama.
Lääne-Euroopas sai selline suund alguse Suurbritanniast, kui 1979. aastal valiti peaministriks Margaret Thatcher , kes oli ka esimene Briti naispeaminister. Sellist majanduspoliitikat hakati kutsuma tema järgi thatcherismiks. Thatcherism nägi ette karmi majanduspoliitikat, mis toetas igati ettevõtlust ning kärpis ametiühingute õigusi. Kahjumis
Margaret Thactheri roll maailmas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raitwest Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

* valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel selge. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV-

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Demokraatlik blokk

Aina enam levis taas kommunism. Lääneriikide majanduslangus- energia- ja toorainekriis. Nafta hinna tõus. Tootmise vähenemine, kriis levis ka arengumaadesse. Suleti ettevõtteid, sotsiaaltoetuste süsteem vajas rohkem raha, selle peale trükiti raha lihtsalt juurde. Lisaks tööpuudusele inflatsioon, mida koos stagnatsiooniga hakati nimetama stagflatsiooniks. -> tekkis vaimne surutis, kadus usk heasse tulevikku. Ühendriikides levis arusaam, et maailmas ei saagi midagi muuta. 1974. a Watergate'i skandaal- President Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal tungitud demokraatliku partei peakontorisse Washingtonis ning paigaldatud pealtkuulamisseadmed. Sellest puhkes skandaal, presidendi vabatahtlik ametist lahkumine. Samal ajal tulid päevavalgele erinevad dokumendid Ühendriikide juhtkonna ning sõjaväelaste kongressi ja rahva petmise kohta. Pessimistlike meeleolude süvenemine. Järgmine presidendiks asepresident Ford, kes sai aga

Ajalugu
thumbnail
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma → Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv → võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna → kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda

allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle. Kolmas korv ­ töö humanitaaraladel ning inimõiguse vallas.Lõppaktiga pandi alus OSCE´le. Pingelõdvenduspoliitika tulemused On anutud erinevaid hinnanguid sellele. Enamasti oli see kasulik NSVLile. Pingelõdvenduse killuvees üritas NSVL kallutada jõudude tasakaalu maailmas enda kasuks. Mõndade arvates aitas Helsingi lõppakt kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel. Majanduslik koostöö tähendas eeskätt lääneriikide investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Tihenes kultuuriline koostöö. Külm sõda Kolmandas Maailmas Üliriikide konkurents 3

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

ja maksude alandamist. Partei pooldajaskonna moodustavad pigem rikkamad, mehed, vanemad inimesed, valged ning kristliku maailmavaatega inimesed. Vabariiklik Partei saavutas kuni 20.saj lõpuni valimistel edu peamiselt põhjapoolsetes osariikides. Suuremad sisepoliitilised probleemid: 1. Hirm kommunismi leviku ees. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. “Punasele hirmule” aitasid kaasa:  Külma sõja puhkemine  USA tuumamonopoli kaotamine 1949,  Ida- Euroopa sovjetiseerimine,  kommunistide võimule pääsemine Hiinas 1949  Korea sõda 1950-1953. Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas ja teisele kohale maailmas, kui NSV Liit välja arvata. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile. Nii parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda. Maksude ja hüvituste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada. SLV majanduse sellist kiiret arengut hakati nimetama Saksa majandusimeks. VÄLISPOLIITIKA

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
26
doc

12. klassi ajaloo konspekt

· ülejäänud tunnustavad Briti monarhi RÜ sümbolina · RÜ riikide mõlemale poolele kasulik koostöö 2. Kaheparteisüsteem ­ vaheldumisi võimul üks kahest suuremast parteist Leiboristlik Partei (Tööerakond) Konservatiivne Partei (KOP) 1945-51, 1974-79, 1997 - ..... 1951-1974, 1979-1997 Tony Blair, Gordon Brown Margaret Thatcher Suurendati riigi osa majanduse juhtimisel Ergutati eraalgatust 1940.aaastail natsionaliseerimine Laiendati sotsiaalhoolekannet 1950.aastail taaserastamine 3. Thatcherism e. neokonservatism a) Margaret Thatcher ­ ,,raudne leedi": · 1979.a. võitis parlamendivalimised KOP, valitsusjuhiks nende 53.a. liider - I naispeaministrina Euroopa ajaloos · peaministriks kauem, kui ükski teine XX sajandil (1979-1990)

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun