Suurbritannia poliitika ajalugu (0)

Suurbritannia
Majandus ja sotsiaalpoliitika
Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu.
Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme.
1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis .
Selle põhjused olid:

• majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas);
  
• Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul;
  
• koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama ;
  
• sotsiaalprogrammide ülepaisututus;
  
• kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine;
  
• Araabiamaade naftaembargo , mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima);
  

1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism):

• rakendati vaba turumajandust;
  
• erastati natsionaliseeritud ettevõtteid;
  
• vähendati sotsiaalkulutusi;
  
• suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid;
  
• kärbiti ametiühingute õiguseid;
  
• moderniseeriti tootmistehnoloogiat;
  

Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon .
Sisepoliitika
Kasutusel oli kaheparteiline süsteem
Konservatiivne Partei.
Iseloomulikud jooned:

• majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine)
  
• välispoliitiliselt aktiivsemad
  

Leiboristlik Partei e. Tööerakond.
Iseloomulikud jooned:

• majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid )
  
• ametiühingute suur mõju poliitikas
  
• välispoliitikas passiivsemad.
  
• Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul.
  

Suurbritannia on parlamentaarne monarhia .
Välispoliitika
Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis . mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) ning teinud palju koostööd.
Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus:

• 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.).
  
• 1960-ndatest aastatest üritas Suurbritannia säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle.
  
• Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate/suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia , Uus- Meremaa ) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana .
  

Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega:

• Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele.
  
• 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda.
  
• Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969).
  
• 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus , et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju).
  
• 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt.
  
• EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu.
  

1982 Falklandi sõda Argentiinaga
Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus) peale sõda suurenes ka M. Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme).