IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
1963. a. sõlmitigi lõpuks kahe maa vahel koostööleping. 1955. a. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust, samal aastal võeti ta ka NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida- Berliin olid püstitanud Berliini müüri 1961. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks. Sõlmides idalepingud NSV Liidu ja Poolaga 1970. a. ja suhete aluste lepingu Saksa DV-ga 1972. a., leppis Bonn tollal Teise maailmasõja võitjate poolt Potsdamis tõmmatud Saksamaa piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat riiki. ÜHINEMINE. 1980. aastate lõpul toimunud Ida-Euroopa vabanemisprotsessis oli Saksa DV
→ Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju → 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust → samal aastal NATO liikmeks → 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid → 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes → uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt → sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga → 1972 tunnustati SDV’d ÜHINEMINE – 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte → toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva režiimi vastu → rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist → müür langes → uus valitsus
Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust samal aastal NATO liikmeks 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga 1972 tunnustati SDV'd ÜHINEMINE 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks Helmut Kohl
SLV parlamenti nim Bundestagiks. 8. SLV majandus. V: *Pärast II MS valitses kaardisüsteem toiduainetele. Uute ideedega tuli välja K.Andenauer- sots.turumajandus:1) valitses täielik tootmis-ja kauplemisvabadus,konkurentsivabadus.2) riik sekkus maj. Kaudselt. 3)riik tagab sots turvalisuse(abirahad jne..). Maj.ime põhjused:1)väiksed sõjalised kulutused.2)tootmine eraomandile,vabale turumajandusele. 3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond. * Parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeadeks kuningas v kuninganna: 1)George VI , 2) Elizabeth II. *Parlament kahekojaline: 1)ülekoda e Lordide koda. 2) alamkoda. *Valitsusejuht on peaminister: 1)Margaret Thatcher.2)John Major. 3)Tony Blair.4)G.Brown. 5)David Cameron
Kordamisküsimused DEMOKRAATLIK BLOKK NB! Põhjendused ja selgitused sõnastage täislausega! Demokraatlike riikide arengu põhijooned : Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Iseloomustage nende riikide näitel: 1950.-1960. aastate majanduse ja sisepoliitika arengu põhijooni: 1970.-1980. aastate majanduse ja sisepoliitika arengu põhijooni: Põhijoon:… Ameerika Ühendriigid: 1944 toimus Bretton Woodsi nõupidamine, kus arutati rahandussüsteemi alternatiive. Midagi, mis oleks usaldusväärne ning toetav. Oluline oli, et see meenutaks rahvusvahelist panka meenutavat organisatsiooni, mis tegutseks nagu riigi sisemajandust reguleeriv keskpank
koostööleping. 1955. a. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust, samal aastal võti ta ka NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida-Berliin olid püstitanud Berliini müüri. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks. Sõlmides idalepingud NSV Liidu ja Poolaga 1970. a. ja suhete aluste lepingu Saksa DV-ga 1972. a., leppis Bonn tollal Teise maailmasõja võitjate poolt Potsdamis tõmmatud Saksamaa piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat riiki. Kuigi SLV elanikkond suhtus Brandti idapoliitikasse kiitvalt, võitles opositsiooniline
Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20
Kõik kommentaarid