„KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ (1)

KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „ KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ KOHTA (TEEMAD 37-42)
1. Seletage mõisted: détente, stagnatsioon , Helsingi protsess, Watergate ’i skandaal
détente – pingelõdvendus , võidurelvastumise pidurdamine.
Stagnatsioon - seisak, soikumine , peatumine, tardumine , liikumatus.
Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine
Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972
2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus.
3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis?
Tema valitsemisajal oli kõik seisakus, soikus, peatunud, tardunud , liikumatu. Midagi ei arenenud edasi.
4.Kas kahe üliriigi konkurents tasakaalustas või pingestas olukord maailmas? Põhjendage oma seisukohta.
5.Millised rahvusvahelise lepped näitasid pingeseisundi leevendumist maailmas? Kuivõrd oli tegemist olemasoleva olukorra fikseerimisega, kuivõrd ühe või teise poole võiduga?
„NSV Liidu ja USA suhete alused“, SRP-1. Pigem oli tegemist ühe poole ( NSVL ) võiduga. NSVL kasutas paranenud suhteid oma positsiooni tugevdamiseks 3. maailmas ning võidurelvastumises
6.Kuidas asusid lääneriigid normaliseerima suhteid sotsialistlike riikidega?
Sõlmiti rahuleppeid sotsialistlike riikidega, allkirjastati koostöölepinguid majandus- ja kultuurivallas, kaubavahetuse edendamine, tunnustati sotsialistlikke riike
7.Kuidas toimus pingelõdvendamine?
Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks .
8.Seletage Helsingi leppe kolme osa olulisust külma sõja kontekstis.
a) riigi piiride vääramatus- ka Külma sõja lõppedes on alles sama suured territoriaalsed alad
b)maa,teadus,tehnika alane koostöö riikide olid omavahel mitte sõjalistes sidemetes.
Põhjus paremateks riikidevahelisteks koostöödeks
c)koostöö humanitaarvallas
9.Kas Helsingi lepped olid NSV Liidu võit või kaotus? Põhjendage oma seisukohta.
Võit- tunnustus läänest, Lääs tunnustas peale II MS jagunenud piire
10.Kuivõrd edukaks hindate pingelõdvenduspoliitikat? Põhjendage oma seisukohta.
NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks.
Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö vähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane  suhtlemine  ja  turism .
11.Mida tähendas kommunistlike riikide internatsionaalne abi?
12.Kirjeldage külma sõja vormide muutumist pingelõdvenduse perioodil.
ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised
13.Kuidas püüdis USA oma positsioone muutunud olukorras tugevdada? Kuivõrd edukaks hindate sellist poliitikat?
USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku Hiinaga. Kasutas ära Hiina ja NSV liidu vastaseisu. Ühendriikide Hiina poliitika osutus edukaks, aitas kaasa Hiina muutumisele ja avanemisele, kuid tõi kaasa konflikte ja sõdu, mis ei ole õige.
14. Kumb üliriik tugevdas oma positsioone Kolmanda Maailma riikides enam? Millest olenes üliriigi (NSVL, USA) edu või läbikukkumine Kolmandas Maailmas?
15.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid araabia maade ühiskonda 1970.aastatel.
16.Millised olid araabia maade ja Iisraeli vastasseisu põhjused? Miks võib pidada lääneriikide jaoks edukaks Camp Davidis sõlmitud Iisraeli ja Egiptuse rahulepet?
17.Milles seisneb araabia maailma tähtsus Euroopa ja läänemaailma jaoks?
Araabia maades on naftat samuti on Araabia ühenduslüliks Euroopas. Selle maa alla kuulub tervel viiendik maailma naftavarust
18. Hinnake islami mõju riikide sisepoliitikas. Kuivõrd see riikide arengut toetab või pärsib? Põhjendage oma seisukohta.
19.Kuidas saaksid lääneriigid aidata kaasa araabia maailma arengule? Kas mõõdukas moderniseerumine on võimalik. Põhjendage oma seisukohta.
20.Miks võib 1970.aastate esimest poolt nimetada Läänes kriisiajastuks?
Uuendused lammutasid senise parteiarhaalse elukorralduse maal, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsima , moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele. Vägivald tekitas pahameelt. 1970 kasvas see aga rahulolematuks vastuhakuks.
21.Milliseid Lääne ühiskonna jaoks olulisi väärtusi rõhutas konservatism?
Läänemaailma tabanud hädade põhjuseks oli ideoloogide arvates kaugenemine olulistest kohustustest ise oma eluga toime tulla, samuti lahkumatult kaasnevatest vabadustest.
22.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid?
Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt minnes appi Falklandile, et saart ei saaks Argentiina sõjaväe valitsus liita Argentina rannikuga.
Reagan edendas hoogsalt majandust, mis tõi alguses kaasa mõõnaperioodi, kuid hiljem muutus majandus jõukaks ning inflatsioon langes.1980.ndatel surus Reagen maha Kuuba mõju suurenemise saates Grenadale merejalaväe, kes saare vallutasid. Ameriklased tervitasid seda vaimustusega. ( pooolik)
23.Kas thatcherism ja reaganoomika olid pigem positiivsed või pigem negatiivsed nähtused? Põhjendage oma seisukohta Teie poolt valitud konkreetsete näidete abil.
Mõlemad olid pigem positiivsed nähtused, kuna nad edendasid hoogsalt majandust olles seejuures karmid. Ja siin on näited mida pole
24.Loetlege muutusi Balti riikides 1950.aastate teisest poolest kuni 1960.aastate esimese pooleni.
25.Mida kujutas endast nn 40 kiri? 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori okupatsioonivõimude omavoli eest. 28.oktoober 1980
26.Kas nn „Nõukogude lääne“ tekkimine Baltikumis oli NSV Liidu eesmärk või vajadus leppida piirkonna eripäradega? Põhjendage oma seisukohta.
27.Nimetage kolm olulisemat sündmust, mis tõestasid , et Baltikum ei loobunud iseseisvuspüüetest. Põhjendage palun oma valikut.
28.Miks kujunes just kultuurielust valdkond , kus vastupanu Nõukogude võimule oli kõige tugevam?
29.Hinnake dissidentide tegevuse tähtsust. Püüdke vaadelda dissidentluse erinevaid aspekte : siseriiklik mõju, seos NSV Liidu sise- ja välispoliitikaga, pagulasorganisatsioonide mõju, kuivõrd oli tegemist välisriikide jaoks signaaliga, et aidatakse toetada ... jms.
30.Kuivõrd edukas oli NSV Liit nõukogude inimese kasvatamisel Baltikumis? Põhjendage oma hinnangut .
31.Nimetage viis 1970. aastatest pärit kultuuritegelast, kelle looming inimesi kõige enam mõjutas. Põhjendage oma valikut.
32.Kuidas kajastusid kultuurielus ajastu poliitilised sündmused? Tooge näiteid.
33. RICHARD NIXON - Ta oli sunnitud Watergate afääri tõttu 9.augustil 1974 tagasi astuma . See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus.
WILLY BRANDT - Püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poole ja Nõukogude Liiduga. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia.
RONALD REAGAN - peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloos. Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis Külma sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest maksureformide abil.
MARGARET THATCHER - Ühendkuningriigi peaminster 1979-1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees 1975-1990. Thatcher oli 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister ja ainuke naispeaminister Ühendkuningriigis. Tuntud ka kui " Raudne Leedi“
MILTON FRIEDMAN – USA majandusteadlane . Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USA-s 1973. aastal, selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks.
LEONID BREŽNEV – NLKP Keskkomitee 1. sekretär 1964-1966, peasekretär 1966-1982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960-1964 ja 1977-1982