II maailmasõjajärgne periood (5)

Ajaloo kordamisteemad §15-18
1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused
*Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt.
*II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVL -i ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest.
*Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVL -is ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus .
2. Pariisi konverents
Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia , Bulgaaria, Ungari ja Soomega.
3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 – 1.10.1946
Kohtuprotsess Saksa fašistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu.
4. Külm sõda
PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USA-l Lääne Demokraatiat ning NSVL- l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu maailma poliitikas ning majanduses.
AVALDUMISED: *Võidurelvastumine (massihävitusrelvade täiustamine) NSVL: Tuumapomm , vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid . USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm.
*Vastasseis Euroopas (sõjaline ning poliitiline ülekaal) NSVL: Berliini müür, Tšehhi rahutuste mahasurumine, Ungari rahutuste mahasurumine. USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal.
*Võitlus kolmanda maailma pärast (sõjalise ja poliitilise ülekaalu kindlustamine) NSVL: Relvastas Põhja- Koread , Vietnami ja Hiinat. USA: Toetas demokraatlikke riike.
TULEMUSED: *Võidurelvastumise tulemuseks oli see, et relvastust kogunes nii palju, et selle kasutamine muutus võimatuks.
*Vastasseis Euroopas põhjustas Euroopa jagunemise kaheks.
*Võitlus kolmanda maailma pärast tõi kaasa Korea sõja, Vietnami sõja, Kuuba kriisi ning Afganistani sõja.
5. Rahvusvahelised suhted 1950-1980
KRIISID : *Korea 1950 – hukkus 3 miljonit inimest; lõppes tulemusteta: Korea oli edaspidigi jagatud kaheks.
*Lähis-Ida – sõjad Iisraeli ja Araabia riikide vahel.
* Vietnam 1960-1970 – Vietnami sõda; lõppes USA lüüasaamisega; Vietnam langes kommunistliku võimu alla.
*Kuuba 1950 – NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA tunnistas Kuuba puutumatust ja viis välja Türki paigutatud raketid.
* Berliin 1960 – Euroopa jagunemine kaheks.
*Afganistan 1979 – Lääneriigid said innustust võitma külma sõda.
Üldine põhjus kõigil neil kriisidel oli külma sõja käik, mille läbi üritasid vaenutsevad pooled suurendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ning Euroopas. Kriisid ei lahendanud riikide vastasseisu , pigem süvendasid seda, kuna ühelegi kriisile rahumeelset lahendust ei leitud.
6. Pingelõdvendus
PÕHJUSED: lootus parandada USA ja NSVL-i suhteid.
EESMÄRK: võidurelvastumise ning poliitilise ning majandusliku võitluse lõpetamine maailmas.
TULEMUSED: leping, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ja vee all. Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine.
7. Watergate ’i juhtum
Ameerika poliitiline skandaal, kus Richard Nixon kasutas ebaseaduslikke võtteid poliitilises võimuvõitluses. Ilmnes , et parteikaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate’i hotellis Washingtonis pealtkuulamisaparaadid.
8. Thatcherism
Majanduspoliitika , mida hakkas ajama 1979. a. Briti peaminister Margaret Thatcher. Tema valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist ning ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus. Thatcherism levis erineval kujul ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
9.Vietnami sõda
PÕHJUSED: USA toetas neid riike, kus oli oht kommunistlikuks riigipöördeks ning soovis levitada Lääne demokraatiat. Selleks, et takistada kommunismi levikut Indo-Hiinasse, osales USA sõjas.
KÄIK: *1960. algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke.
*Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis.
*Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika väeüksused.
*Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA karistusrünnakutega.
*Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama Vietnamlastega läbirääkimisi. 1973. kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele.
*2 aasta pärast kukutati Lõuna-Vietnami valitsus ning riik allutati kommunistide valitsemise alla.
TULEMUSED: *USA kaotas 56000 meest *USA mainelangus *Kommunistlik diktatuur Vietnamis.
10. Saksamaa lõhenemise põhjused
*Iga riik, kelle kuulus osa Saksamaast, kaitses eelkõige vaid oma huve.
*Lääneliitlaste ning NSVL erimeelsuste tõttu rahulepingu sõlmimine venis
*Külma sõja mõju – Berliini blokaad ning NSVL surveavaldused.
11. Sotsiaalse turumajanduse tunnused
*ettevõtjate vaba konkurents
*avatud turg
* eraomand
*raha stabiilsus
*Riigi tugev sotsiaalpoliitika
12. Heaoluühiskonna tunnused
*Kõrge elatustase, mille kindlustasid suurenevad sissetulekud
*sotsiaalse turvalisuse kasv
*arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem.
*kehtestati töötu- ja vaestetoetused ning pensionid ja stipendiumid .
13. II maailmasõja järgne Jaapan
MAJANDUS: Jaapan tõusis majanduslikuks suurriigiks. Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasid, elektroonika , optika jm täppisseadmete ja –aparaatide tootmist. Juba 1960. aastate lõpuks oli riik tõusnud tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas.
POLIITIKA: riiklik poliitika kaitses Jaapani kaubandushuve maailmas, abistas eraettevõtlust ning pööras tähelepanu teaduse ja hariduse arengule. Riigis kehtestati parlamentaarne kord, keisrile jäid ainult esindusülesanded.
SÕJANDUS: Põhiseadus kuulutas, et Jaapan loobub igaveseks rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamisest sõjalisel teel.
14. Selgita!
*Hallsteini doktoriin – 1950-1960. selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja.
*Doominoteooria – selle järgi tooks kas või ühe Indo-Hiina riigi ala kaotamine kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise.
* Neegriliikumine – liikumine, kus neegrid võitlesid oma õiguste eest, saavutamaks valge nahavärviga inimestega samad õigused.
*Pidurduspoliitika –
*Pingelõdvendus – riikidevaheliste (USA ja NSVL) suhete parandamine.
*Raudne eesriie – NSVL aladel toimunud eraldumine muust maailmast.
*Trumani doktoriin – 1947. Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõte peab olema vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu.
*Marshalli plaan – 1947. George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele.
*NATO – 1949. asutatud organisatsiooni, mis loodi liikmesriikide abistamiseks ja rahu tagamiseks ning kaitseks NSVL-i agressioonide vastu.
*ÜRO – 1945. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks loodud organisatsioon.