50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hannahl
Õppematerjali autor
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No
KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20) 1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Truma
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega h
juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p
juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p
TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin) •Külmale sõjale iseloomulik nähtus, kus osapooled üritavad teineteist üle trumbata relvade kvaliteediga – Õ lk 10 (võidurelvastumine) •Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi – Õ lk 6 ja mõistena õpik lk 74 (Külm sõda) •NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lamm
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid