Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana Liivimaa; Jüriöö ülestõus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega lõppeb Balti ristisõda?
  • Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ?
Vana Liivimaa; Jüriöö ülestõus #1 Vana Liivimaa; Jüriöö ülestõus #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jalgpall01 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Eesti keskaeg I kokkuvõte

Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see

10.klassi ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku

Eesti ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda

vanemaid, samuti liivlaste vanem Kaupo 1219 ­ Taani kuningas Valdemar 2 sõjaretk Põhja-Eestisse, võidukas, Tallinna kivilinnuse ehitus, Taani võim, ristimine, 1227 ­ sakslaste vägi üle jää saartele, muhu linnus hävitati, Saarema tähtsaima linnuse Valjala vallutamine, saarlaste ristimine 1236 ­ Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru 1238 ­ Stensby leping, Saksa ordu pidi Liivima haru tagastama Taani kuningale Tallinna, rävala, harjumaa, järvamaa ja virumaa. Tekkis Eestimaa hertsogkond. 1242 ­ Jäälahing 1248 ­ Tallinn sai linnaõiguse, 1290 - Samgolite alistumine 23.04.1343 ­ Jüriöö ülestõus, harjulaste relvastatud mäss, põletati mõisad, tapeti sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Tallinna piiramine, Haapsalu piiramine. 4 kuningat kutsuti Paide läbirääkimistele, aga tapeti. 14.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään ­ kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik ­ maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

üldiselt oma hinges paganateks jäid. Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Uus-Pärnu(Neue-Pernau) ja Viljandi(Fellin). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana-Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused • Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus • Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis Põhja Eesti valdused Ordule müüa, ilma eestlastega nõu pidamata. • Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Taani kuninga võimu nõrgenemine Eestis, lasi vasallidel omandada piiramatu voli. Sh. talupoegi surma mõista. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Vana-Liivimaa

Linnad · elanikud olid peamiselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed · varaseim teade eestalstest majaomanike kohta on 1277. aastast: Tallinnas oli maja Undelembil ja tema pojal Johannesel. Esimesed Eesti linnad olid: Tallinn (linnaõigus 1248) Rakvere (1302) Tartu (1262) Uus Pärnu (1318) Haapsalu (1279) Narva (1345) Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop- Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 ­ esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus rajati Toompeale

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun