ja nissidega. Seinapindu dekoreeritakse väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit. Väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem osa suhtub tervikusse. 9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon. Palatsode juures kasutati erinevate
*KOMPOSITSIOON pildi/ kunstiteose ülesehitus, üksikute osade paigutus *GRAAFIKA kunstiliik, mille olulisem tunnus on joon; trükikunst *ORNAMENT üksikkaunistus, nt. lill tapeedimustris *KARIKATUUR naljapilt või moonutatud kujutis kellegist või millegist *KUNSTILIIK erinevad kunstitegemise viisid, nt. maal, skulptuur ... *KUNSTISTIIL kindlal ajaperioodil, kindlate tunnustega kunst *KALLIGRAAFIA ilukiri, kaunilt kirjutamine *PROPORTSIOON üksikute osade suhe tervikusse, nt. inimese proportsioonid *SÜMMEETRIA kujutamise viis, kus peegelpidis on eseme üksikud osad identsed *ABSTRAKTSIONISM kunstistiil, mis ei kujuta nähtavat ja äratuntavat maailma *SÜRREALISM kunstistiil, mis kujutab maailma ebareaalselt ja kummaliselt *SÜMBOL kujutis, millel on lisatähendus *MUSTER kujundite korduv esitamine, nt. riidemuster *VISAND kiire, üldistatud vabakäejoonistus, nt. kavandamiseks *INTERJÖÖR sisevaade või sisekujundus
Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. KONTRAST kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. KULDLÕIGE geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe: väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. MOTIIV- käsitletava aine üks element, mis moodustab omaette kunstilise terviku. Objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues. Ka selle objekti kujutis, nt akantusmotiiv. Kujund, süzee- või kompositsiooniskeem, mis kordub või varieerub mitme kunstniku või ajastu teoseis. Ka ornament võib olla motiiviks. OBJEKT- ese, element, millele on suunatud inimese tähelepanu ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus
Kuulsaim neist on Roomas asuv ´´Triitoni purskkaev´´. See fantaasiaküllane purskkaev mõjub erinevate kunstiliikude sünteesina: maalilisus, skulpturaalsus ja ehituskunstilisus sulavad kokku üheks tervikuks. Kuldlõige on geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon.Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" , kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. Katri Tseskidov 10.h klass
pilt eluta esemetest, nt. vaasid, puuviljad jms pildil Motiiv - üksik osa pildist, nt. lill tapeedimustris; või pidevalt korduv motiiv nt. sambad ehitise juures arvutimängu kujunduse juures. Ornament - kaunistus, võib koosneda mitmest üksikust kujundist, nt. rukkililleornament sülearvuti kujunduses Perspektiiv - ruumilisuse kujutamise viis tasapinnal e. paberil (õhuperspektiiv, värviperspektiiv, joonperspektiiv) Proportsioon - viis, kuidas üksikud osad suhtuvad tervikusse, nt. inimese proportsioonid (1/8 pea suurusest, riiete suurused ,,extrasmall kuni extralarge") Stencil ja Sabloon - papist abivahend kujutise kandmiseks mingile pinnale, kasutatakse nt. graffitikunstnike poolt Sümmeetria - ühetaoliste objektide tasakaalustatud asetsemine, nt. asetsemine peegelpidis (liblikas) (vt. näide) Asümmeetria - objektide asetsemine tasakaalust väljas, nt. asümmeetriline juukselõikus (ükelt poolt pikk, teiselt poolt lühike) (vt. näide)
-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti. Sama sajandi lõpus kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund impressionism. Impressionismi võib määratleda kui muljete kunsti ,muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvidele tuginevat suunda. 19.sajandi lõpus ning 20
Vasakpoolset pedaali ehk Una Corda’t kasutatakse kõla muutmiseks pehmemaks ja vaiksemaks. Juhul kui klaveril on ka kolmas ehk keskmine pedaal, jätab see kõlama vaid esimese mängitud akordi. Tänu meie koolis toimuvale muusika kuulamisseminaridele olid esitatud teosed tuttavad ja äratuntavad. Kõige rohkem meeldis mulle Johannes Brahmsi kaks teost: “Ungari tants nr1“ ja “Ungari tants nr 5“. Duo oli väga meeldivalt need kaks teost sulatanud ühte tervikusse, et ei saanud arugi, et algas täitsa uus teos. Muidugi oli ka väga nauditav nende esituses Rein Rannapi variatsioon ansambli ABBA – Money Money Money teemale. Variatsioonis oli ka palju šhow-efekte, duo vahetas mitmeid kordi enda asetust klaveril. Ühel korral mängis Argo alumise registri klaveri partiid (bassivõtmes) ja teine kord mängis ta viiulivõtme partiid. Arvan, et kuna paljud noored ei tea, mis teadmisi nõuab klaverimäng sellisel tasemel,
kalendrisüsteemides või aja arvamise alguse määratlemisest. Aja mõiste teadvustus koos inimliku teadvuse tõusuga, kui kujunes välja ajalikkuse mõiste. Arhailised tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus) ja traditsioonilised kultuurid, kelle jaoks ei eksisteerinud veel ajalugu, teadsid vaid üht, nn absoluutset aega. Rituaalide ja müütide abil integreeriti inimlik eksistents ühte suuremasse tervikusse, mis oli osake loomulikust, universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide
vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. http.//allposters.com./ TASAKAALUS KOMPOSITSIOON Proportsioon PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted. Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse Kompositsiooniõpetuse terminid ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon EKSPRESSIOON - väljendus FORMAAT kunstiteose mõõt FOOKUS kompositsiooni kese
Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD Uus muusikaline keel ootas geniaalseid loojaid, kes ühendaksid vastandlikuse taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Franz Joseph Haydn pani aluse klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis on kahese koosseisuga, ehk kõiki puupuhkpilli on orkesris kaks. Millele pani aluse? - Klassikalisele sümfooniale - Klassikalisele keelpillikvartetile - Klassikalisele sonaaditüsiklile Muusika ja vormid - Rondovorm - Sonaat- allegrovorm e sonaadivorm Klassikaline sonaaditsükkel: Kolmeosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III kiire Neljaosaline sonaaditsükkel: I kiire
nii maast kui ilmast, kirjeldab tundlikult inimestevahelisi suhteid ja noomib ühiskonna pahesid. Ühtlasi seob ta oma teost tihedalt planeediga ning tähtedega taevas, andes neile maagilise tähenduse – pealkiri antud juhul võtab tema mõtteid kokku. Need on miskit enamat kui lihtsalt säravad objektid meie pea kohal. Nad inspireerivad, nad rahustavad, nad on eraldi pisikesed planeedid, mis elavad oma elu. Ning tema osavus panna tähti ja inimesi, tundeid ja igapäevaelu kokku ühte tervikusse, mis mulle kui lugejale väga heas mõttes silma jäi, on minu jaoks uudne. Ta ei loonud mitukümmend erinevat lugu, vaid läks vastvoolu tavaks saanud põhimõtetega. Kuigi mõnele võib see tunduda üsna primitiivne ning pealiskaudne viis kirjutada luulet – eriti neile, kes on harjunud harilike luulekogudega – võin oma poolt julgelt öelda, et on kindlasti neid, keda improviseerimine ja „omalooming“ selle teose puhul külmaks ei jäta.
stiili, mida iseloomustab intensiivsete, kohati taotuslikult koomiliste kujundite kasutamine ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole. Konsoneerivad kooskõlad iselomustavad näiteks a cappella kooriteost „Lux Aeterna“ ning orkestripala „ Lontano“ (1967). Et vältida liiga elementaarset harmooniat meenutavat tulemust, avardas helilooja oma diatoonikat siiski ka laadi kõrvalastmete sissetoomisega.
kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid ajastule kohaselt üpris ranged ja mõistuspärased ● Geniaalsed loojad, kes ühendaksid vastandlikud taotlused - väljenduse ja vormi - tugevasse tervikusse ● Esile kerkisid kolm heliloojat “Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest - Kolm heliloojat, liiga vähe - Kõik olid eri põlvkondadest - Töötasid Viinis eri aegadel - Puutusid isiklikult vähe kokku Franz Joseph Haugh (1732-1809) ● Austria helilooja ● Pani aluse: - Klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis - Klassitsismis on kahese koosseisuga (kõiki puupuhkpille 2)
Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte- spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism.
mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism.
tõekspidamiste hülgamine. Ning asemele saadaks multikultuur, mis reaalselt kajastab kultuuritust, kuna ei väärtustataks unikaalsust, vaid ühesugusust. Ning kuna meid, eestlasi, on arvult kaunikesti vähe, siis saades eurooplasteks, kaotaksime oma kultuuri, oma olemuse ning oma riigi- selle, mis meid kui rahvust, hoidis ühtsena. Eestlastena muutuksime väärtusetuks, meid kaabitaks kokku ühtsesse tervikusse ning järele jääks ehk ainult kogemus sellest mälestusest, et kunagi olime Keegi.
käitumisnorme igapäevase elu olukordades. Rakenduslik eetika Rakenduslik eetika uurib era-probleeme ja taotluse moraalseid ideid ja põhimõtteid. Mis kuuluvad normatiivsesse eetikasse teatud olukordades mis on kõlblikud valikuga. Rakenduslik eetika tihedalt suhtleb sotsiaal-poliitiliste teaduste vastu. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana- Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte- eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlusning Zenoni rajatud stoitsism.
Inimene – silmakirjalik ning materjalistlik koletis Erik Mandel 8.A Juba enne selle pildi joonistama hakkamist, oli mul sees soov teha sellest midagi erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge, kuid neid
Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi! Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg. Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega: . Milline +/- Kuidas mina-konts kujuneb? 1. sotsiaalne võrdlemine 2. oma käitumise vaatlemine 3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.) 4
Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel. Poliitika ning argipäeva probleemid said just eelmainitud kohtades avalikuks ning võimaluse disskusiooniks
käitumisega inimesi. Tiimis peab olema oma atmosfäär. Tiimi emotsionaalne intelligentsus on hoopis teistsugune kui üksikinimese emotsionaalne intelligentsus. Et aru saada vahet,vaatame Daniel Goleman'i raamatust ühte osa. Tema raamatus, ,,Emotsionaalne Intelligentsus", Goleman seletab peakaratirismi kellegi kohta kellel on suur emotsionaalne intelligentsus; ta tunnetab emotsioone ja on võimalik neid reguleerida ja see tunnetus ja regulisatsioon on kokku seotud ühte tervikusse, ja väljund on "Personaalne Pädevus," Golemani sõnades, tuleb tunnetus ja regulisatsioon emotsiooni üle. "Sotsiaalne Pädevus" on tunnetus ja regulisatsioon teiste emotsioonide jaoks. Meeskonnad on aga erineval tasemel. Ta peab olema tähelepanelik enda meeskonna emotsioonide üle, ja ka emotsioonide üle mis on teistes gruppides. Töödamine üksikinimeste emotsioonidega Jill Kasper, nende kompanii ostjaabi pealik on alati tahetud saada teistesse firmadesse: tal on
avatud turul läbi ja pikemas perspektiivis ellu jääda. Tugevate külgede väljakujunemise ja üldtunnustatud konkurentsivõime eelduseks on omakorda ettevõtte hea juhtimis- ja informastsioonisüsteem. Juhtimine vajab planeerimiseks, kontrollimiseks ja otsuste tegemiseks mitmekülgset infot. Et eristada ettevõtte jaoks olulist ebaolulisest, tuleb igas konkreetses ettevõttes läbi viia analüüs, mis aitaks ühendada eri allikatest saadava juhtimisinfo ühtsesse töötavasse tervikusse ning võimaldaks saada ülevaadet õigetest teguritest õigel ajal. Selline süsteem ehk controlling aitab saavutada ettevõtte eesmärke, vältida ootamatusi ja õigeaegselt leida vastuabinõud ähvardavatele ohtudele. protsessidega. Controlling peab kooskõlastama juhtimise osasüsteemide tööd (süsteemis seoseid loov funktsioon), sealhulgas planeerimise ja kontrolli koostööd. Õige valiku tegemiseks peab olema käsutada võimalikult palju adekvaatset ja olulist
Peamised geomeetrilised kujundid, mis roogade vormistamisel kasutust leiavad, on kolmnurk, nelinurk, ring ning neist tulenavalt ruumilised kujundid- püramiid, kera, poolkera, risttahukas, rööptahukas jne, jne. Kompositsiooni tasakaalustamisel kasutatav mõiste on kuldlõikepunkt (KLP). Kuldlõige on ilusaimaks peetav mõõtude suhe, seda kasutatakse terviku jagamisel ebavõrdseteks osadeks. Väiksem osa suhtub suuremasse nii, nagu suurem suhtub tervikusse. KLP on täiuslik mõõdusuhe, see on tähelepanu koondav punkt ning nt taldrikul või vaagnal paikneb KLP tsoonis, mida võib kella näitel iseloomustada tunniosuti asukohaga kell 16:30. Kuldlõikepunkti pannakse roast komponent, mida tahetakse esile tõsta, rõhutada (dominant). KONTRAST DOMINANT RÜTM Sümmeetria ja asümmeetria TASAKAAL Toitude kaunistamist nimetatakse ka garneerimiseks. Kaunistus või garneering on kas ühe või mitme toiduaine või söödava komponendi
romaan ei seltsi teiste zanridega. Ta taotleb kirjanduses ülemvõimu ja seal kus ta selle saavutab, lagunevad teised, vanad zanrid. Mõnedel ajajärkudel (nt kreeka kirjanduse klassikalisel ajastul, rooma kirjanduse kuldsel ajajärgul, klassitsismi perioodil) täiendavad kõik valitsevate sotsiaalsete gruppide kirjanduse zanrid üksteist ning kogu kirjandus zanride kogumina on teatud kõrgema seesmise korrapäraga tervik. Kuid on iseloomulik, et romaan pole eales kuulunud sellesse tervikusse ega ei osale zanride harmoonias. Romaan parodeerib teisi zanre, paljastab nende vormide ja keele tinglikkuse, surub ühed zanrid kõrvale, teised aga lülitab omaenda konstruktsiooni neid ümber mõtestades ja aktsentueerides. Kui romaan muutub juhtivaks zanriks, siis haarab kogu kirjandust teisenemisprotsess ja omalaadne zanrikriitilisus. Romaani võimutsemisperioodidel ,,romaniseeruvad" suuremal või vähemal määral kõik teised zanrid: romaniseerub draama (Ibseni ja Hauptmanni draamad,
avaldamine ja loomade eest hoolitsemine tal tunda ka ennast inimlikuna ja ohjeldada oma hirmu loomalikuks ebardiks muutumise ees, kes langeb loomast mööda alla kuristikku. Seega oli tal armastust ilmtingimata vaja, et ellu jääda- sellepärast, et ta oli lihtsalt selline inimene ning sellepärast, et tema hirmud teda endasse ei uputaks. Tundub, et suurim ja tähtsaim muutus leidis p-s aset, siis kui ta hakkas tundma enda isiksuse lahustumist ning sulandumist ühtsesse suurde tervikusse (''Kirjutamise ajal on mul raske oma varasemat ja praegust uut Mina teineteisest lahus hoida, seda uut Mina, millest ma veel ei tea, kas ta aegamööda mitte ei lahustu suuremas mõistes Meie. Aga juba tol korral võis aimata selle muundumise algust.''). (Sealjuures oli tähtis P muutunud suhtumine oma kehasse- nüüd oli see pelgalt tööriist ja suhete loomisel loomadega oli peamine Mina ehk mõistus. Raske füüsiline töö ja
Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid.epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused. Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest.
figuurida sisemise energia ja kuumuse sümbol. Figuurid tantsivad tumesinise kosmose taustal ja roheline maastik on laetud tantsijate energiaga, vajudes nende jalge alla ja siis tagasi üles vetrudes. III faas – ikonoloogiline Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. Maalil ei ole ülemäärast emotsiooni peale selle mida subjekt nõuab, selle tagab lõuendi organiseeritus. Instinkt ja teadvus on ühendatud harmoonilisse tervikusse, nagu me võime tunda kesktõmbe- ja kesktõuke jõudude tasakaalustatusest ja vasakpoolse figuuri kontuurist, tugev ja klassikaline proportsioonis. Pablo Picasso “Avignoni neiud” 1907 Kubism I faas – eelikonograafiline Pablo Ruiz Picasso (1881–1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi, siis kui üks tema
teekonna muutmiseks. 11. Kannatlikkuse ja tasu seadus Igasugune tasu nõuab esialgu tööd. Püsiva väärtusega tasu nõuab kannatlikku ja järjekindlat pühendumist. Tõeline rõõm saabub siis, kui teeme seda, mida me peame tegema, ja teame, et tasu saabub omal ajal. 12. Olulisuse ja inspiratsiooni seadus Sa saad tagasi kõik, mis oled endast millessegi andnud. Asja tõeline väärtus on energia otsene tulemus ja kavatsused, mis on sellesse pandud. Iga isiklik panus on samuti panus tervikusse. Viletsal ja loiul panusel ei ole mõju tervikule. Armastusega tehtud panused loovad elu ja inspireerivad terviku sündi. [2] Mida karma ei ole? Üks valearusaam inimestel on see, et karmat peetakse müstiliseks saatuseks. Saatuse, õnne ja ettemääratuse idee põhineb usul, et on olemas jumal või jumalad. Kuna karma filosoofia on pärit idamaadest, võivad lääne inimesed tunda mõningat
ei hävi seejuures kultuuri kahepooluseline ülesehitus, vaid võtab keerulisemad ja sekundaarsed vormid. … Kultuur — indiviidiülene intellekt — kujutab endast mehhanismi, mis korvab individuaalse teadvuse puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. … On selge, et seesama suhete süsteem, mis seob eri keeled (semiootilised struktuurid) kõrgemasse ühtsusesse, seob ka erinevad individuaalsused mõtlevasse tervikusse. Nende kahe, struktuurilt ühetüübiliste mehhanismide kogum moodustabki indiviidiülese intellekti — Kultuuri. (Kultuuri fenomen. 1978) Greimas/Courtes KULTUUR (77-78) 1. Semiootilisest vaatepunktist saab kontsepte kultuur ja semantiline* universum* vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses. Kultuurisemiootikal (näiteks J. Lotmani poolt esitatuna) on seega ülesanne tegeleda
otsustada, kas materjal on sobilik teatud konteksti või mitte (kas poorsus tuleb kasuks või kahjuks). 2. Poorsus - läbilaskvus. Lahtise poorsuse korral on materjal läbilaskev ning soojusmaterjalide korral on vaja kasutada isoleerivaid materjale, et takistada läbilaskvust. Tihedus - Annab aimu, kui raske või kerge on materjal, ning kas see sobib teatud tervikusse just oma omaduste tõttu (kas pole liiga kerge/liiga raske). 3. Kui tegu on kinnise poorsusega, siis on soojusisolatsiooni koha pealt see hea, sest hoiab liikumatut õhku isoleerituna, seega ka soojana. Kui tegu on aga lahtise poorsusega, siis pole see hea, sest kaob isoleeriv omadus. Toimub temperatuuri ülekanne ning seetõttu ka külmenemine. Samuti probleem tuulega (laseb läbi tuult). 4
kaasa, inimestel on esimest korda võimalik olla oma saatuse peremees ja neist endist saavad need, kes otsustavad muutuste üle. 8. See annab inimestele esmakordselt võimaluse vabaduseks ja eneseteouseks. 9. Ühiskond , mis võimaldab vabadust ja eneseteostust, ei ole pihustunud mitte omaette tegutsevateks indiviidideks, nagu kangastub liberaalidele, vaid on orgaaniline ühtsus, kus indiviidid on hõlmatud tervikusse, mis on palju suurem ja võimaldab seetõttu enamat eneseteostust kui see oleks saavutatav omaette. Marksism on tavaline struktuur mis jätkab oma kasvu, iga järgnev selle maailmavaate tegija lisab enda panuse originaal teooria alustaladele ja peab end selle esindajaks. Marksistideks on end pidanud Freidrich Hengels, Lenin , Lev Strotski, Stalin, Mao Tse tonng jmt. Leenin on öelnud,et ,,Marksismi elav vaim oli revolutsiooniline sisu!"
LIFE Kolmandad maad. (Natura 2000 portaal) LIFE Looduse eesmärgiks oli kaasa aidata Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide - linnudirektiivi (Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ) ja loodusdirektiivi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) - elluviimisele ja Euroopa Natura 2000 võrgustiku loomisele. (Natura 2000 portaal) Kokkuvõte Natura 2000 ja Life programm moodustavad süsteemi , mis suhtuvad Euroopa loodusesse kui tervikusse. Natura 2000 on oluline, kuna programmi kohaselt ei kaitsta ohustatud liike mitte ainult lähtudes ühest riigist vaidkogu Euroopast. Natura võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.Life programmi eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine kiire arengu ja otsuste ellurakendamise teel. Mõlemad organisatsioonid teevad koostööd, et ei häviks
· meditsiinialane meedia: "Eesti Arst", "Eesti Rohuteadlane" ; · küsimused-vastused: võimalus tõstatada temaatilisi probleeme ja saada vastuseid kõigilt vabariigi kolleegidelt; · e-mail: ühendus kolleegidega elektronposti teel ja võimalus informatsiooni vahetada.[1] RAVIASUTUSE-SISENE LOKAALVÕRK Raviasutuse-sisese lokaalvõrgu võimalused: a) raviasutuse andmebaas. Korrektse riist- ja tarkvara olemasolul on võimalik tekitada andmebaas, kus ühtsesse tervikusse on seotud nii majandusandmed - tulud, kulud, raamatupidamine, personaliinfo, kui ka ravitööga seonduv - kogu patsiendi haigusjuhuga seotud informatsioon: isikuandmed, töökoha andmed, ravikindlustusinfo, tehtud uuringud, analüüsid, protseduurid koos vastustega, ravi, toitlustamine, arved haigekassale, väljavõtted haigusloost. Kusjuures informatsioon sisestatakse eri töökohtadel, seal kus ta tekib. Nt
Nimetus tuleneb sõnadest dominus et deus (isand ja jumal), millega sellel ajal pöörduti keisri poole. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes) kodifikatsioon teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Koodeks seaduste kogumik CIC on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Pandektid ehk digestid Pandektid (Pandectae) ehk Digestid (Digesta) on keiser Justinianuse korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu
ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalide kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis
mõningad kõrvalruumid. (lisa 1.) Kuna Egiptuse püramiidid on mind huvitanud juba väga ammusest ajast, siis soovisin nende kohta teada saada rohkem informatsiooni. Ma uurin usu seotust püramiididega ning ka erinevate püramiidide teket kronoloogilises järjekorras, tuues välja erinevused. Eesmärgid: · Saada rohkem informatsiooni erinevate püramiidide kohta · Osata iseloomustada erinevaid püramiide · Koondada saadud informatsioon ühte tervikusse Hüpotees: Kas püramiidid on tõesti nii suurejoonelised arhitektuurisaavutused, kui arvataskse neid olevat? Ülesanded: · Uurida hüpoteesi paikapidavust 1 M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu", 1973, kirjastus ,,Kunst", Tallinn, lk 70 4 · Koguda võimalikult mitmekesist informatsiooni · Koondada teave ühtseks
Minu eesmärgiks oli praktiliselt valmis teha enda poolt kavandatud loomingulised kirikindad, saada selgeks erinevad tehnikad ning töövõtted, hinnata oma panust iga kinda kudumise etapil. Oma töö valisin eelkõige sellepärast, et meenutada iseendale lapsepõlves õpitut, samas lähtusin ka kinnaste praktilisusest ja soovist luua midagi niisugust, mis erineb masstoodangust ja mida saab sobitada stiilsesse tervikusse riietuses. 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid Võrumaal õppisid tüdrukud käsitööd tegema ja kuduma üsna varakult (10-11 aastaselt) ja seega oskas kududa iga taluperenaine. Kooti karjas olles ja teiste tööde vaheajal, kui koht seda lubas. Pooleliolevat tööd kanti kaasas korvis või rätiku sees. Suurem kudumistöö toimus siiski talvel ja õhtuti. Sukkade-kinnaste kudumise kohta on öeldud, et kootakse nii kodust minnes
500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema loomingu tähtsaim osa on koorimuusika ja valdavalt tuginevad ta kooriteosed rahvaviisidele. Kreek suhtus rahvaviisi kui kunstilisse tervikusse, millega tuleb aupaklikult ringi käia: "Rahvaviis kasutab mind, et ennast näidata!". Väga palju kirjutas Kreek eesti ja rannarootsi vaimulike rahvaviiside seadeid. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile, palju muusikat puhkpilliansamblitele (peamiselt süite Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas".
Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale
.. Ennäe koduküla mu postipoiss ... Inversioon on ebatavaline sõnajärjestus. Terviklikkuse häired Elliptiline lause tähendab mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätmist. Ellips on kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Nt Kes ees, see mees. Lausekatkestus lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata. Nt. Arvad? Kas ma ikka tõesti ... Kiillause ehk parentees lause tervikusse kiilutud seletus, märkus, täpsustus, jääb lauses ühildumata. Nt. Olen arvanud, et eriti pikem ajalooline teos peaks (muidugi ikka siis, kui mina selle autoriks olen!) olema põhiliselt realistlik. J. Kross Rinnastuslik lühiühendus tseugma öeldisega ühendatakse ühte lausesse sisult sobimatud ja vastuolulised alused või sihitised. Nt. Päike ja õpilased tulid välja. Hakklause ehk anakoluut seostumata, katkendlike mõttejätkude ühendus ühes lauses. Nt
Kui tuletõrjuja filmi tehes tegutses ta pigem vanade tegijate, nagu näiteks Méliès´i eeskujul, siis rongiröövi filmiga katsetas ta juba uusi tehnikaid, nagu näiteks lähivõte, kaadrid nii väli- kui sisetingimustes ning ka üheaegselt erinevates kohtades tegutsemine. Hiljem meeldis Porterile ikka ja aina eksperimenteerida, kuid need jäid siiski kõik pigem eraldi katsete tasemele, mida ta ei realiseerinud ühtsesse tervikusse filmi näol. (http://en.wikipedia.org/wiki/Edwin_Stanton_Porter) D.W. Griffit pärineb keerukate oludega toimetulevast perekonnast, kellel peale isa surma tuli peagi lõpetada õpingud ning asuda tööle, et perekonda toetada. 1907 aastal viib Criffith näitekirjanikuna oma käsikirja New Yorki Edisoni stuudiosse E.S. Porterile, kus viimane küll käsikirja tagasi lükkab, kuid siiski Criffithile võimaluse annab üles astuda filmis näitlejana.
Siia alla kuuluvad järgmised käitumisliigid: Hirmutamine, ähvardamine, terroriseerimine Karjumine, manipuleerimine, sõimamine Solvamine mõnitamine, tusatsemine Keeldutega kauplemine Halvustava nimedega kutsumine Lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest 18. Mis on norm? Miks normid eksisteerivad? Norm - sotsiaalse käitumise reegel, mida järgides kuulutakse ühiskonda kui tervikusse. Norm on see, mis aitab meil elada “nii nagu kõik teised”. 19. Kuidas normid jagunevad? Normid jagunevad: seadused, tavad ja kombed Sotsiaalsed normid: kirjutatud (seadused), kirjutamata (tavad ja kombed) Subjektiivsed normid – need normid, mis teised inimesed on seadnud meie käitumisele (ehk siis see, millist käitumist teised meilt ootavad). Subjektiivne viitab sellele, et need sõltuvad indiviidist, tema vanusest, soost, hoiakutest, kultuuritaustast
ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi 26. Meeskonnatöö juhtimise põhimõtted Meeskond peab olema suunatud peavad olema ühised eesmärgid, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud. Meeskonnal peab olema motivatsioon tegutsemiseks, ühised väärtused ja normid. Meeskond peab olema organiseeritud meeskond peab suutma ennast ise organiseerida ja juhtida ning olema integreeritud (kuuluma suuremasse tervikusse). Integreeritus näitab ka meeskonna ühtsust, inimeste solidaarsust ja ka erimeelsust. Meeskonnas peab olema selline mikrokliima (psühholoogiline kliima), mis määrab meeskonna iga liikme enesetunde rahulolu selle inimeste grupiga. Igaüks pürgib selle poole, et olla meeskonna hea liige. Intellektuaalne aktiivsus ja kommunikatiivsus see kuidas inimesed omavahel suhtlevad, kuidas üksteist mõistavad. Emotsionaalne kommunikatiivsus inimeste emotsionaalsete kontaktide hulk.
.......... 13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese,
Falidest pidevalt koopiaid (hoida faile pilves) Teadustöö eetikast tuleb RANGELT kinni pidada (ei tohi olla ühtegi viga) Juhendaja ja juhendava vaheline suhtlus peab vastama akadeemilisele tavale, lugupidav ja viisakas Missugune on akadeemiline tekst? Lineaarsus –akadeemiline tekst peab olema lineaarne (kõik teksti osad suhestuvad teineteisesse, on üksteisega seotud, panustavad tervikusse, keskse argumendi tõestamisse) Kompleksus- akadeemiline tekst on kõnekeelest mitmekesisem, mõtteliselt konsetreeritum, mitmekülgsem, selgem, täpsem Formaalsus- mis on keskne eesmärk (argumendi esitamine), hoiduda slängist, lõdvast keelekasutusest, lähtuda kirjakeele reeglitest Objektiivsus- esitada nägemus selle kohta, kuidas asjad tegelikult reaalsel on (ei esita oma subjektiivset arvamust- autor taandab ennast, esitada oma
Vormi suurus on paremini tajutav 2...3 kodse vormi kõrguse kauguselt. Kasutades perspektiivi-ning geomeetrilse rea nähtusi võib mitmel viisil ruumi suurust näiliselt muuta, kasutades ära inimese harjumuspärast kogemust teda ümbritsevast ruumist. Õhuperspektiivi avaldumine sõltub"õhu hulgast" vaataja ja objekti vahel. Õhuperspektiivile tüüpiliselt näivad loogiliselt tumedad objektid kauguses hoopis heledamatena, vormide piirjooned ähmastuvad, detailid sulanduvad tervikusse. Mida lähemal objektile, seda teravam on tema siluett ja puhtam värvus. Philiselt muutuvad objektide värvused kauguse kasvades vaataja suhtes järgnevalt: kollane muutub roheliseks, oranz muutub määrdnudud punaseks, sinine muutub vaid toonilt heledamaks, roheline muutub siniseks, violetne muutub siniseks, valge muutub üsna vähe, must tooni ei muuda, muutub vaid häguseks. 2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete
Postiaadress: Kukruse mõis, Kukruse küla, Kohtla vald, 30623, Ida - Virumaa. Projekteeritava ala suurus on ca 14,3 hektarit; selle põhiosa moodustab Mõisa kinnistu (32002:002:0139) ja juurde lisanduvad kinnistutükid alleel, kalmistul ning piiranguvööndisse kuuluvad projektalaga külgnevad kinnistud. Külgnevatel aladel olevad kaitsealused objektid (vanad alleepuud, mõisa hooned) on täiuslikkust silmas pidades, kuna kuuluvad ajaloolise pargi osadena tervikusse. 2.4 Haldaja Kukruse pargi haldaja on Kohtla vald. Täpsem info ja kontakt: Kohtla Vallavalitsus (telefon 337 3389, email: [email protected]). Kukruse pargi valitsejaks on Ida- Virumaa Keskkonnateenistus. Kaitset korraldab LKK Ida-Viru regioon. 3. Puistud Kukruse mõisa pargis on fikseeritud 1335 numbrilist üksikpuud ja 18 loodusliku uuenduse läbi tekkinud eraldist. Loodusliku uuenduse läbi tekkinud puud ei ole nummerdatud, kuid on eraldi kirjeldatud puistu inventeerimise tabelites
stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" kooselu ja probleemid. Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele. Kuuluvad omavahel tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Nt kuigi romaan ja novell rajanead jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, dramaatilist dialoogi. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule on vormilt seotud kõne, proosa sidumata kõne. Luule võib olla kirjutatud vabavärsis, seega on raske piiritleda kumba zanri see kuulub
Ka inglise aed sai itaalisat ja prantsusmaalt mõjutusi. Inglise renessansaia periood oli 15.saj lõpust-17saj.alguseni. jaotatakse tavaliselt 4-ks stiiliperioodiks: Tudori, Elisabethi, Jakobeani ja Caroline stiilperiood. Inglise ideaalaed oli müüriga ümbritsetud ja jagunes kolmeks osaks: aasa-ala, peaaed (uputatud ruudukujuline renessansparter), vabakujuline nõmmeaed, kus olid lilled ja põõsad. Tervikusse kuulusid veel puiestee, pergolad, purskaevud, skulptuurid,tehiskünkad, vaatlemiseks ümbrusele. Vaatküngas on inglisemaale omane joon. Keskne oli muruväljak. Samuti spetsiaalne keeglimängu rada, mis oli amasugune kunstiline lahendus"bowling green". Oli aia peamotiiviks, kuni 18.saj. maastikuaed selle välja tõrjus. · Tõeline inglise dekoratiivaed, parteraed meenutas prantuse oma rajatud tasasele maale, neljaks
Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. Pilt: TASAKAALUS KOMPOSITSIOON Proportsioon PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted. Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse Kompositsiooniõpetuse terminid 30 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon EKSPRESSIOON - väljendus
annaabi.ee 
