Vastus leiad õppematerjalist: Karma

Karma (0)

Põhikool - Teoloogia - Usundiõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida karma ei ole?

KARMA
Usundiõpetuse referaat
Tartu 2016
Sisukord:

Mis on karma?

Karma 12 seadust

Mis karma ei ole!
Sissejuhatus
Mina valisin Karma teema, kuna mind on see juba ammu huvitanud. Sõbrad on omavahel rääkinud sellest ja ma ei ole osanud vestlusringis osaleda, sest ma ei teadnud , mis see Karma oli minu jaoks midagi uut ning tahtis teada sellest rohkemat. Karma tähendas minu jaoks alguses usku, kuid ma tahtsin saada rohkem teada mis see on ja mis tähendab üldse karma. Ma soovin õppida, selles töös käsitlema raamatu ning õppida kirjutama referaati nii nagu teevad seda professionaalid.
Selles referaadis räägin ma Karma teemal, karma 12 seadusest ning mis ei ole karma.
Need teemad ma võtsin sellepärast need huvitasid mind kõige rohkem ning soovisin saada puhast pilti mis on karma.
Mis on karma?
Karma tähendab sanskriti keeles tegevust. Iga meie mõte, ütlus või tegevus tekitab energiat, mis mõjutavad edasisi tegevusi. Karma on kui töö, mis meid ees ootab, sisaldades endas õpetusi nii minevikust kui ka olevikust. Oma olemuselt on karma universumi loomulik ja vältimatu seaduspära. Sageli viidatakse karmale kui müstilisele saatusele või õnnele.
Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks . Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat – kogu pikka ahelat . [1]
Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui visata järve kivi, tekitab see enda ümber ringe , mis liiguvad kallaste suunas. Sealt põrkuvad need tagasi oma põhjustaja poole. Ning avaldavad sellele survet. Sarnaselt kajastuvad meie teod meie ümber ja lõpuks, sobivate tingimuste korral, jõuavad tulemused meie juurde tagasi ning me tunneme nende mõju
Karmat võib jaotada kolmeks:

Vaimne karma, mida loome meele ja mõtetega

Sõnaline karma, mida loome kõne kaudu

Kehaline karma, mida loome füüsilise tegevuse kaudu
Neist tähtsaim on vaimne karma, sest see on ühtlasi ülejäänud kahe karma liigi alus.
Teisisõnu, enne rääkimist või füüsiliselt tegutsema asumist me mõtleme- üks kõik kui põgusalt-ja need mõtted mõjutavad, mida ja kuidas me ütleme ja teeme. Budistlikus kontekstis käsitletakse oskuslikena selliseid tegevusi, mis on positiivsed ja kohased, sest need on hoolikalt läbi mõeldud ning nende võimalikke tagajärgi on kaalutud.
Kümme negatiivset tegu
Kümme positiivset tegu
Kümme põhjust halba karmat põhjustavat tegu:

Kolm füüsilist pahet:

tapmine,

varastamine ja

seksuaalne väärkäitumine

Neli negatiivset kõneaspekti:

valetamine,

teisi kahjustavate või teiste vahel konflikte põhjustavate sõnade kasutamine,

vandesõnade kasutamine ja tühine klatšimine.

Kolm vaimset pahet:

saamahimu,

teistest halvasti mõtlemine ja

valede vaadete pooldamine
Kümme positiivset tegu hõlmavad esmajoones negatiivsest tegevusest hoidumist ja seejärel positiivsete vastandite väljaarendamist.

Kolm füüsilist voorust :

elu kaitsmine,

heldus teiste vastu ja

vastutustundlik seksuaalkäitumine

Neil positiivset kõneaspekti:

ausus,

inimestevahelise harmoonia leppimise soodustamine,

meeldiv rääkimisviis

kasulike ja tähenduslike vestluste pidamine.

Kolm vaimset voorust:

rahulolu olemasolevaga,

headus teiste vastu

veendumus, et Buddha õpetused on kasulikud nii sulle kui ka teistele
Karma 12 seadust:
Et mõjutada elu positiivses suunas tuleks jälgida kahtteist seadust.
1. Suur seadus
Mida külvad, seda lõikad. Ühtlasi on see tuntud kui põhjuse ja tagajärje seadus.
Mida iganes me endast välja laseme, see pöördub meie juurde tagasi.
Kui me ihaldame õnne, rahu, armastust ja sõprust, siis peame olema õnnelikud, rahumeelsed, armastavad ja käituma tõeliste sõpradena. Karma toimib tervikuna läbi mitme elu. Näiteks, võid kohata kedagi, kes on elanud head elu, olnud teiste vastu lahke ja helde , kuid kogeb elus kannatusi. Karma seaduse järgi on see inimene mingil hetkel käitunud nii, et on põhjustanud need kannatused. Võib arvata, et ilmselt käitus ta halvasti eelmises elus, kuid seisab alles nüüd silmitsi oma varasemate tegude tagajärgedega. [3]
2. Loomise seadus
Elu lihtsalt ei juhtu, see nõuab meie osalust.
Universumiga oleme me kõik üks, nii seest kui ka väljast.
Meid ümbritsev annab vihjeid meie sisemise seisundi kohta.
Jää alati iseendaks ja ümbritse end sellega, mida sa praegusel hetkel enda ümber soovid.
3. Tagasihoidlikkuse seadus
Kui otsustad millestki keelduda, ei jäta see sind rahule.
Kui näeme kelleski oma vaenlast või kohtame iseloomujoont, mille leiame olevat negatiivne, ei ole me keskendunud olemasolu kõrgemale tasemele.
4. Kasvamise seadus
Kuhu iganes sa lähed, seal sa oled.
Et vaimselt kasvada, tuleb muuta iseennast – mitte inimesi, kohti ja asju enda ümber.
Ainus kindel asi elus oled sa ise. See on ainus faktor, mida tuleb kontrolli all hoida.
Kui muuta seda, kes sa oma sisimas oled, sünnivad ka muutused su elus.
5. Vastutuse seadus
Alati, kui su elus on midagi valesti, on viga sinus endas.
Me peegeldame seda, mis meid ümbritseb; see, mis meid ümbritseb, peegeldab meid endid . See on universaalne tõde.
Me peame võtma vastutuse selle eest, mis on meie elus.
6. Ühenduse seadus
Isegi kui see, mis me teeme, tundub olevat tagajärgedeta, tuleb seda teha nii, nagu terve universum sõltuks sellest.
Iga samm viib järgmise sammuni.
Keegi peab astuma esimese sammu, et töö saaks tehtud.
Suurema tähtsusega pole esimene ega ka viimane samm. Ülesande täitmiseks on vaja mõlemat.
Minevik , olevik ja tulevik – kõik on omavahel seotud.
7. Tähelepanu seadus
Samal ajal ei saa mõelda kahele asjale korraga.
Kui keskenduda vaimsetele väärtustele, on võimatu tunda midagi nii madalat nagu ahnust või viha.
8. Andmise ja külalislahkuse seadus
Kui usud , et miski on tõde, siis millalgi elus palutakse sul näidata seda tõde.
Siinkohal tuleb see panna tegelikku praktikasse, mida väidad olevat õppinud.
9. Kohaloleku seadus
Mineviku uurimine ja seljataha vaatamine takistab meil olemast täielikult “siin ja praegu”.
Vanad mõttemallid, käitumisviisid ja unistused takistavad meid omamast uusi.
10. Muutuste seadus
Ajalugu kordub, kuni me pole õppinud oma vigadest seda, mida peame õppima oma teekonna muutmiseks.
11. Kannatlikkuse ja tasu seadus
Igasugune tasu nõuab esialgu tööd.
Püsiva väärtusega tasu nõuab kannatlikku ja järjekindlat pühendumist.
Tõeline rõõm saabub siis, kui teeme seda, mida me peame tegema, ja teame, et tasu saabub omal ajal.
12. Olulisuse ja inspiratsiooni seadus
Sa saad tagasi kõik, mis oled endast millessegi andnud.
Asja tõeline väärtus on energia otsene tulemus ja kavatsused, mis on sellesse pandud.
Iga isiklik panus on samuti panus tervikusse.
Viletsal ja loiul panusel ei ole mõju tervikule.
Armastusega tehtud panused loovad elu ja inspireerivad terviku sündi. [2]
Mida karma ei ole?
Üks valearusaam inimestel on see, et karmat peetakse müstiliseks saatuseks. Saatuse, õnne ja ettemääratuse idee põhineb usul , et on olemas jumal või jumalad.
Kuna karma filosoofia on pärit idamaadest, võivad lääne inimesed tunda mõningat segatust, teadmata, mis karma täpselt on või mida see meie elu jaoks tähendab.
Teise levinud valearusaama kohaselt on karma näol tegemist teatud laadi õnnega. Kui kedagi tabab rida ebaõnnestumisi, öeldakse selle peale “Temaga juhtusid need kohutavad asjad; milline ebaõnn, ilmselt on see tema karma.”
See võib tõepoolest olla tema karma, kuid temaga juhtunud õnnetusel ei ole mingit põhjust õnnega.
Kokkuvõte:
Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani. Igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma.
Karma mõistele kõige sarnasem tundub olevat vanaeesti mõtlemine: “Igaüks on oma olemise tegija”. Soomeugrilane nagu budalanegi usub, et oma sõnade ja tegudega saame oma elu ise korrastada ja juhtida. Ta vastutab täiega oma tegude eest...
Karma on kõige selle summa, mida oleme teinud ja mida teeme praegu või tulevikus. Meie halvad ja head teod mõjutavad aktiivselt praegusi ja tulevasi läbielamisi.
Karma on näiliselt salapärane ja keeruline, kuid väga sarnane eestlaste uskumustele ja tõekspidamistele.
Selles referaadis õppisin mina, et karma pole vaid usk millessegi vaid seal on ka õpetused, kuidas end puhastada ning sain teada et see on mediteerimise ja joogaga seotud. Sain teada et karma on väga lai teema, kust saab valida mida sa tahad teada ja mida uskuda .
Minu jaoks oli see referaat väga kasulik, kuna sain aru kuidas peab referaati kasutama ning õppisin väljendama end nii et minu mõttest saaksid inimesed aru. Õppisin ka käsitlema raamatut, mis oli põnev kuna googlega saab palju kiiremini. Ma tean, et see kogemus on mulle kasuks gümnaasiumis
Kasutatud allikad ja kirjandus:
[1] http://www.via.ee/content/article/karma (18.01.2016)
[2] http://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2014/01/karma-12-seadust-sinu-saatus-on-sinu.html ( 18.01.2016)
[3] Karma Juhised, kuidas mõista muuta karmat – Gill Farrer— Halls Koolibrii

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sirlisolom Õppematerjali autor

Tegin koolis referaadi karma teemal, kus räägin mis on üldiselt karma, karma 12 seadust ja mis karma kindlasti ei ole.

Karma usund

Kasutatud allikad

https://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2014/01/karma-12-seadust-sinu-saatus-on-sinu.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Budismi kokkuvõte

Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra

Religioon

docx

BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS

............................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10 Meditatsioon.............................................................................................................

Usundiõpetus

doc

Mis määrab inimese saatuse?

Hoolimata suure osa inimkonna mõttemaailma piiratuses, pole jumalikud ehk teisisõnu loodusseadused neid välja praakinud, vaid toimivad rahumeeli korrapäraselt ja muutumatult edasi. On olemas ka vastastikuse toime seadus. Vastastikuse toime ehk tagasimõju seadus tingib aga sedagi, et kõike, mida inimene külvab, niisiis kõikjal, kus ta iganes midagi algselt põhjustab või mõjutab, peab ta ka lõikama. Tagasimõju seadust kutsutakse ka karmaks. Arvatakse, et saatus ja karma on omavahel otseses ja tihedas seoses. On räägitud, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Kuid mis on karma saatus? Meie saatus on see, mis juhtub meie valikute tõttu, meie tahtel ja mõnikord ka meie soovil, vahel isegi salasoovide mõjutusel. Meie teadvus on tingitud karmast, millest lähtuvalt teeme oma valikuid. Meie endi valikud kujundavadki aga meie saatuse. Otseselt karmast sõltub meie sünnipärane saatus kellena sünnime, mis ajastul sünnime ning kes on meie vanemad

Religioon

docx

Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted

Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:

Aerodünaamika

docx

Kordamine maailma usundite kursuse eksami jaoks

Soodrade seisusesse sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat seisust on brahmaanid, ksatrijad ja vaisjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Seisustes on välja jäetud mõned kastid. Kes sinna kuuluvad nimetatakse puudutamatuteks ehk roojateks. Sinna kuulujad teevad kõige mustemaid töid ja põlatumaid töid. Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga.

Maailma usundid

docx

Universumi seadused ja 3. dimensioonis elamise tingimused

Kõik asjad juhtuvad omal ajal. Kõigel on aeg tõusta ja aeg ka langeda. Mis iganes tõuseb, see ka langeb ja mis langeb peab tõusma. 16. Ringluse tagasituleku seadus. Tuntud ka kui karmaratas, kord inkarneerub hing kolmandasse dimensiooni, on olemas arusaam, et see peab saama lõpetatud. Reinkarnatsioon on protsess, mille kaudu teadvuse jääv aatom ilmub teises kehas läbi inimese sünniprotsessi. (Seepärast avaldub geniaalsus noores eas.) Kogu karma peab saama puhastatud või andestatud ja teatud hinge aspektid täiustatud enne ei ole reinkarnatsiooni protsess määratud lõpule. 17. Seadus ülimuslikuks tahteavalduseks (Jumala Appikutsumine). See seadus on neile, kes töötavad teiste teenistuses. Iseend teenidavad olendid leiavad selle seaduse olevat mitteefektiivse. See seadus lubab taevariigil väljuda oma piiridest st üle astuda Mittevahelesekkumise seadusest. Oma appihüüdele lisa "Armulisuse seaduse

Eetika

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

väljaõppe mungana, misjärel asub üritasid Hiina võimud välja juurida Tiibeti ametisse. See arusaam taassünnist budistlikku kultuuri, hävitades religioosset kunsti, erineb vanemast budistlikust tuhandeid kloostreid ja raamatukogusid. Alates teooriast, mis õpetab, et taassünni 1980. aastast hakati kloostreid taas avama ning määravad isikliku karma Tiibeti budistlikke pühakirju uuesti trükkima. elemendid. Praeguse, 14. Dalai-Laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso. Ta on sündinud 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal. 1959. aastal, peale ülestõusu mahasurumist hiinlaste poolt, siirdus ta eksiili. 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. Auhinnakomitee tahtis tunnustada Dalai-laama pidevat võitlust Tiibeti vabaduse eest ning seda, et ta on vastu astunud vägivallale. Dalai-laama on püüelnud rahumeelsete

Religioon

docx

Maailmareligioon - Budism

Kui valgustuse kaudu pääsetakse, siis liigutakse mööda vabanemise spiraali. Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Kasutatud kirjandus http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/budism.html http://www.budakoda.ee/sissejuhatus.html http://www.mandalad.eu/ http://budism.weebly.com/eluratas.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karma http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://zzz.ee/index.php/Budism#P.C3.BChad_tekstid

Usundiõpetus

Rohkem sarnaseid