Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid · mahulised ja ruumilised kompositsioonid
maalilõuend, vaasi või taldriku pind, plakat piiramatu pind piiramata pind on see millel kordub sama muster ja ei ole piiratud asümmeetria terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolise, puudub peegeldus. dekoratiivne kaunistav dominant tähelepanu tõmbav kompositsioonielement detail üksikelement, pisiasi dünaamiline kompositsioon liikumist edasiandev kompositsioon ekspressioon väljendus formaat kunstiteose mõõt fookus kompositsiooni kese tasakaal visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel kontrast kahetugevasti erineva omaduse kõrvutamine kuldlõige geomeetriline vahekord, mille abil püütakse
vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Elektromagnetlainete spektrist on nähtava valguse lainepikkused ainult väike ala. Mitte kõik elusolendid ei näe maailma samades värvides. Ainuraksed tajuvad ainult valgust, Limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid eristavad värve. Superkangelastel on vahel X-ray vision ehk siis röntgen- nägemine. Ja kui tajuksime neid majasuurusi raadiolaineid oleks see vast torm! Pildil on öise linna värvilised valgustuse
Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga · Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. · Dünaamika on muusikas helitugevus ja selle muutumine. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu Harmoonia on õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Disharmoonia on Harmoonia vastand. 3.6. ORNAMENTIKA PÕHIALUSED SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu.
2.Kujundusvõtted maastikukujunduses 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid Kompositsiooni aia või pargikujundust võib nimetada kunstiks seada maastiku erinavad vormid kooskõlaliselt, et moodustada ühtset kunstiteost maastikus. Kompositsiooni loomise eelduseks on vormidevaheline harmoonia. Harmoonia saavutatakse üksteisega sobivate vormide komponeerimisel. Mida enam leidbu elementide omavahelisi kooskõlasid, seda harmoonilisem on kompositsioon. Teatud sarnaste põhimõtete kordamist kogu kujunduses nimetatakse kompositsiooni ühtsuseks. See võib väljenduda maastikukujunduses teatud sarnaste omadustega maastikuelementide kasutamises, vormidevahelistes proportsionaalsetes suhetes, sarnast kontrastides. Kompositsiooni ühtsuse tagavad näiteks allutamine: keskele dominandile, elementide funktsionaal-strukturaalsele ühtsusele, mahuliselt domineerivamale maastikuelemendile. Sarnaste vormide kasutamises peitub ka
materjalikasutusega. Välisruumi loomisel on oluline leida võimalusi demonstreerimaks looduses tavalisi, kuid vaataja jaoks vaatemängulisi kontraste mida pakuvad nt valgus ja vari. Levinumaks kontrastiks väliruumis on vertikaalsetele vormidele vastandatavad horisontaalsed vormid. Valguse ja varju suhetest sõltub suuresti esitletava vaatemängulisus. Erinevatele vormidele sobib erinev valgustus. Kahtlemata vajavad valgusele avatud alasid need vormid millel põhineb ülejäänud kompositsioon. Olenevalt kellaajast muutub valguse tonaalsus millest lähtuvalt eristatakse hommiku-, päeva-ja õhtuvalgust. Haljasaladel kasutatavate ehitiste ja väikevormide värvus valitakse vastavalt kontekstile. Looduslikus keskkonnas ei tule roheline hästi esile ja seetõttu on seal soovitatav kasutada kontrastsemaid toone. Konkreetse vormi värvuste valikul ei kasutata kunagi üle 3-4 värvi ja kusjuures üks neist peab olema domineeriv ning üks neutraalne. Vaated
konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas kehadele ümaruse illusiooni andmist valguse ja varju abil. Samale teele pöördus lühikese ajaga enamik itaalia maalijaid
konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas kehadele ümaruse illusiooni andmist valguse ja varju abil. Samale teele pöördus lühikese ajaga enamik itaalia maalijaid
Kõik kommentaarid