Kompositsioon ja erinevad mõisted. (0)

Kompositsioon tähendab koostamist, seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist.
Kompositsioon on kunstiteose vormiline ülesehitus.
Kompositsioon loob terviku, mis hõlmab
* kujutise asetust,
* omavahelist ruumilist ja pinnalist paigutust ning
* suhet ümbritsevaga
Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis ühendatakse üheks lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta.
Eristatakse kolme liiki kompositsioone:
    joonkompositsioonid (frontaalkompositsioon)
    pinnakompositsioonid
    mahulised ja ruumilised kompositsioonid
Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust.
Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ühetüübilisi jooni.
Pinnakompositsioonis püütakse edasi anda ruumi sügavust ja esemetevahelisi suhteid. Tavaliselt on need kompositsioonid kahemõõtmelisel pinnal ( paberil , lõuendil)
Mahulised ja ruumilised kompositsioonides on vormide paiknemine kolmel koordinaadil (kõrgus, laius, sügavus), kuid mahulises kompositsioonis on vorm tajutav kui liigutakse ümber objekti, ruumilises kui liigutakse sügavusse
Kompositsiooni loomisel aitavad järgmised kompositsiooni võtted:
1) kontrast
2) dominant
3) rütm
4) sümmeetria ja asümmeetria
5) tasakaal
6) proportsioon
KONTRAST on kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine.
Vormi, värvi või kahe muu komponendi tugevalt erinevate omaduste kõrvutamine. Näiteks must-valge kujutamisviis .
Kontrast on olnud läbi aegade üks kompositsiooni kasutatavamaid võtteid.
Me võime peaaegu igale omadusele nimetada vastandomaduse, mis moodustavad kontrastseid paare – suur ja väike, hele ja tume, külm ja soe, rahulik ja rahutu jne.
Kontrasti kasutamine toob selgemini esile kompositsiooni erinevad elemendid. Kujutavas kunstis valitsevad tihti erinevad vastandid – valgus ja vari, vorm ja vastandvorm, värvus ja vastandvärvus.
Kontrast tekitab kompositsioonis sisemise võitluse, muudab teose ilmekamaks, juhib tähelepanu kompositsiooni olulistele kohtadele.
ERINEVATE KONTRASTIDE KASUTAMINE
VÄRVIKONTRAST – kasutatakse erinevaid kontrastseid värvikombinatsioone
Näiteks: hele-tume; soe-külm
PINNAKONTRAST – kasutatakse kõrvuti erinevaid pindu
Näiteks: krobeline-sile, läikiv- matt ; läbipaistev-läbipaistmatu
SUURUSE KONTRAST – kasutatakse kõrvuti erinevaid suurusi
Näiteks. väike- vahepealne- suur
KUJUKONTRAST – kasutatakse erineva kujuga elemente
Näiteks: piklik, ümmargune, kandiline
LIIKUMISE KONTRAST – kasutatakse erinevaid liikumisi
Näiteks: horisontaal- vertikaal ; diagonaal-verikaal
Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste – kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks.
DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa.
Dominant ehk tuum ehk fookus .
Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast.
Dominandil on 4 seadust:
1) keskse asendi seadus - domineerib see, mis on keskel
2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju
3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju
4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga
RÜTM ehk kordus.
Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel.
Rütm esineb
1)ajas – helis , muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses – tõusudes ja langustes, rütmi aluseks on aeg.
2)ruumis – dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum.
3)ajas ja ruumis – töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum.
4)pinnal- ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm.
5)protsessis - looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine , aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses.
Rütm võib olla
a) matemaatline
b)vaba
KOMPOSITSIOONIÕPETUSE MÕISTEDetuse terminid
ASÜMMEETRIA – terviku pildi asetus , kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus .
DEKORATIIVNE – kaunistav
DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement
DETAIL – üksikelement, pisiasi
DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edasiandev kompositsioon
FAKTUUR- vormi iseärasus, mis on seoses materjali ja värviga. Kasutatakse mõistet kunstiteose välispinna kohta. Maalikunstis annab faktuuri pintslitõmme, graafikas joonte struktuur või tehniline töötlus
FORMAAT – kunstiteose mõõt
FOOKUS – kompositsiooni kese
TASAKAAL – visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel. Kunstiteose üksikosade tasakaalustatud süsteem. Terviku loomiseks peab olema tasakaal
Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed.
Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta.
KONTRAST – kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine.
KULDLÕIGE – geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe: väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse.
MOTIIV - käsitletava aine üks element, mis moodustab omaette kunstilise terviku. Objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues . Ka selle objekti kujutis, nt akantusmotiiv.
Kujund, süzee- või kompositsiooniskeem, mis kordub või varieerub mitme kunstniku või ajastu teoseis. Ka ornament võib olla motiiviks.
OBJEKT- ese, element, millele on suunatud inimese tähelepanu
ORNAMENT – motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses.
PINNALINE KOMPOSITSIOON – valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt.
PROPORTSIOON
on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted.
Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise.
Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse
RÜTM – motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks.
STAATILINE KOMPOSITSIOON– kompositsioon, mis väljendab paigalseisu
STILISATSIOON – vormiüldistus, detailidest loobumine
SÜMMEETRIA – terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist.
SÜZEE- teose sündmustik. Nt. ajaloo- ja olustikumaal
ZANR - liik või liigid, mis erinevad väljendusvahendite poolest. Nt. portree, natüürmort, maastik
TEEMA- ainestik, valdkond , millest kunstnik oma töö teostab . Nt. sõjateema
TELGSÜMMEETRIA– telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber.