G. L. Bernini (0)

Gian Lorenzo Bernini
G.L. Bernini sündis 7. detsembril 1595 ja suri 28. novembril 1680. aastal. Ta oli barokiajastu silmapaistvaim itaalia skulptor ja arhitekt . Ta töötas peamiselt Roomas. Lisaks on ta veel maalinud, näidendeid kirjutanud ja loonud metallitööd. Bernini on ainus suurmeister skulptuurialal. Ta loob barokile omase skulptuuristiili- maalilise, dünaamilise ja ülipiduliku käsitlusviisiga ning see laad jääb valitsema 150. aastaks Euroopas. Bernini hülgab klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, mille domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on alati ühenduses neid ümbritseva ruumiga. Bernini teosed on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust. Nende mõju on rajatud pidulikudele, järskudele ja kontrastsetele liigutustele, neis valitsevad taltsutamatu kirg ja haarav ekstaas .

• Bernini meistritoeseks loetakse väljakut Peetri kiriku ees. Ta kasutas osavaid perspektiivivõtteid, mille tõttu tundub fassaad kõrgemana ja väljak avaramana. Ovaalväljak mõjub amfiteatrina ja eesmärk on suunata vaataja pilk rõdule.
  
• Analoogilisi perspektiivivõtteid kasutas ta ka Vatikani lossi Kuningatrepi ehitamisel: ülespoole kerkides trepp aheneb ja mõjub seetõttu sügavamana (nn. teatriperspektiiv). Kuninglik trepp „ Scala Regia“ ühendab kirikut paavsti eluruumidega. 1633. aastal valmis veel kuulus teos pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all.
  
• Tema esimene tuntum teos on ´´ Apollon ja Dante´´ , kus antakse edasi väga hästi dramaatilist situatsiooni.
  
• ´´ Püha Teresa ekstaas´´ on Bernini loomingu äärmuslik näide ning see mõjub lausa maaliteosena, on väga detailirohke, ekstaatilisuse toonitamine on üks barokivaimu tüüpilisemaid kehastusi.
  
• Bernini loomingus olid ka purskkaevud. Kuulsaim neist on Roomas asuv ´´Triitoni purskkaev ´´. See fantaasiaküllane purskkaev mõjub erinevate kunstiliikude sünteesina: maalilisus, skulpturaalsus ja ehituskunstilisus sulavad kokku üheks tervikuks.
  

Kuldlõige on geomeetriline vahekord, formaat , mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne
proportsioon .Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe
suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse ( minor : major = major : minor + major).
Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445 -u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione"
, kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist .
Katri Tseskidov 10.h klass