Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk.
Franz Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. 31. märts 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeiste. Tema teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Joseph Haydn sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Püha Stefani katedraali kooripoisiks, kus ta sai oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas. Seal oli valitsejaks muusikast lugu pidav vürst Paul II Anton
ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761
Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema
Klassitsism V Joseph Haydn (1732-1809) Austria kaasaegsed Haydn ja Mozart • klassikalise stiili esimene suur meister • Mozartist põvkonna jagu vanem, aga looming sündis ühel ajal • Haydn alustas küpses eas, Mozart väga noorelt • 1780 oli nende loomingus palju vastastikuseid mõjusid, raske öelda, kes kellelt õppis • mõlemad olid omanäolised, seega polnud konkurendid Varaklassikalisest eelromantismini • Haydni looming muusikalooliselt erakordse ulatusega • teoste hulgas varaklassikalisest stiilist kuni klassikalise kõrgstiilini • teda seostatakse ka vararomantiliste vooludega • vähemalt kolmes žanris - sümfoonias,
Klassitsism V Joseph Haydn (1732-1809) Austria kaasaegsed Haydn ja Mozart • klassikalise stiili esimene suur meister • Mozartist põvkonna jagu vanem, aga looming sündis ühel ajal • Haydn alustas küpses eas, Mozart väga noorelt • 1780 oli nende loomingus palju vastastikuseid mõjusid, raske öelda, kes kellelt õppis • mõlemad olid omanäolised, seega polnud konkurendid Varaklassikalisest eelromantismini • Haydni looming muusikalooliselt erakordse ulatusega • teoste hulgas varaklassikalisest stiilist kuni klassikalise kõrgstiilini • teda seostatakse ka vararomantiliste vooludega • vähemalt kolmes žanris - sümfoonias,
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759
Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAPSEPÕLV............................................................................................................................. 4 TÄNAVAELU............................................
Kõik kommentaarid