- Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed
vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta.
· 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 1880-Rahvuslik liikumine (ÄRKAMISAEG) · 1865- Vanemuise selts · 1869- I Üldlaulupidu · VENESTAMINE · 1914-1918- I Maailma sõda · 1918. 24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924. 1 September-Riigipöörde katse · 1930-1933- suur Depressioon · 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts
Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent
talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5
Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine
*talupojad said isiklikult vabaks(st vabanesid pärisorjusest, neid ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada jne) *maa jäi mõisnikele, talupojad pidi maad rentima ja rendilepingu alusel täitma mõisnikukoormisi. *talupoegadele anti perekonnanimed *talupojad said õiguse vahetada elukohta ühe kubermangu piires, linna elama asuda ei tohtinud. 1849 Liivimaa kubermangus talurahvaseadus 1856- Eestimaa kubermangus talurahvaseadus. *järk-järguline ülemine teorendilt raharendile. *toimus talude päriseksostmine. 14. a)Napoleon Bonaparte Prantsuse keiser, kes tuli võimule revolutsiooni lõpus b)Aleksander I Venemaa keiser, kelle ajal korraldati ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteem. c)Nikolai I Aleksander I noorem vend. Venemaa keiser. d)Victoria Inglise kuninganna.
mõju jätkub veel tänapäevalgi. Ühiskonnas hakkasid esile kerkima eestlastest esimese põlvkonna haritlased, kes oma aktiivse tegevusega innustasid rahvast hoidma ja arendama oma kultuuri. Nendest ehk silmapaistvamad olid F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. Köler ja J. V. Jannsen. Poliitilisele arengule andis aluse pärisorjusest vabanemine 1816. aastal Eestimaa ning 1819. aastal Liivimaa kubermangus. Samas ka teorendilt raharendile üleminek 1849. aastal. Olles veel pidevalt võõra võimu all ei olnud sisepoliitiline olukord eestlaste jaoks erakordselt hea, kuid Eesti talupoegade õigused paranesid märgatavalt kui 1866. aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike eestkostest. Paranes ka Eesti majandus, mis tõttu muutus üha paremaks talupoegade olukord ning suurenesid nende õigused ja vabadused. Majanduse arengut soodustasid 1870. aastal valminus
1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819. Talupoeg polnud enam mõisniku omand ta oli nüüd talurahvaseisuses. Vabastatud talupoeg sai perekonnanime Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja tasuma selle eest teorendiga. Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule järgmiste seadustega (Eestimaal 1856, Liivimaal 1848/täiendati 1860) Algas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseks osta oma talu Tänu reformidele pandi alus "Mõtleva peremehe" kujunemisele TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski mõisnikust sõltumatult. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.aasta vallareformi.
keskseks institutsiooniks sai vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad funktsioonid. Pärisorjuse kaotamine nõudis omavalitsuse senisest selgepiirilisemat kindlaksmääramist. 1816. ja 1819. aastal moodustatud omavalitsus sõltus veel suuresti mõisnikust. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aastal. Seadused tõid mõningaid muudatusi ka talupoegade koormistes. 19. sajandi keskpaiku algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile, mis muutus sajandi teisel poolel valitsevaks. 1868. aastal kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul olid veel mitmed riiklikud koorimised, millest tähtsamad olid pearaha ja nekrutimaksmine. Igal aastal oli vaja täita ka mitmesuguseid kogukondlikke koormisi nagu teede korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. Pärisorjuse said talupojad algul liikumisvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses
Pärisorjuse kaotamine oli õhus juba Rootsi aja lõpul. Ometi alles 1802.a Eestimaal ja 1804.a Liivimaal vastuvõetud talurahvaseadustega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus, normeeriti teokoormisi ning keelati talupoegade müük ja võõrandamine. 1816/1819 seadustega kaotati pärisorjus. Liikumisvabadus oli veel piiratud, kuid talupoeg võis omada vallas- ja kinnisvara. 19.sajandi keskpaigas vastuvõetud seadustega vabanesid taluinimesed tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus. Kuigi talurahval oli siiski veel mitmeid koormisi ja kohustusi, oli ta siiski saanud isiklikult vabaks. Talupoegade jõukus kasvas. Algas talude päriseksostmine. 1863.aastal kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Oma talud jäeti maha. Kuna ees ootav tegelik olukord polnud
12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi.
· Andis välja tolerantsuspatendi, mis kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse · Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaaltegude seast välja · Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati sõlmida abielusid kristlastega · Keelas piinamised ja kaotas surmanuhtluse · Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlikule ja vaimulikkonnale · Kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel. Merkantilism sh. Kolbertism + abinõud merkantistliku majanduspoliitika teostamiseks. (lk 11; 13;50) Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Jean Baptiste Colbert korraldas Louis XIV jal majanduspoliitikat peakontrolöri ametis.
mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi.
· mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866
elanikest, oma suure laastava töö tegi ka katk – 1713. aastal oli Halliste kihelkonda jäänud vaid 133 talu. (Riisalo 1968) Hoolimata kõikvõimalikest hädadest ja tagasilöökidest aitas piirkonda taas jalule tõusta linakasvatus. Raske töö ja tänuväärse saagiga kogusid kohalikud elanikud üsnagi arvestatava varanduse ning võib arvata, et see kogutud jõukus võis olla üks põhjus, miks Hallistes mindi varem, kui mujal, juba 1846. aastal, üle teorendilt raharendile. Raharent tõi endaga kaasa talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna
2) Liikumisvabadus jäi talupojal piiratuks võis elukohta vahetada ühe kubermangu piires, aga ei võinud minna linna 3) Maa jäi mõisaomandiks, selle kasutamiseks pidi sõlmima rendilepingu 1841 a talurahvarahutused Pühajärvel 1845 a usuvahetusliikumine, loodeti maad saada 1849 a Liivimaal 1856 a Eestimaal võeti vastu seadused a) talu ja mõisamaade vahele tehti kindel piir b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta c) soovitati üle minna teorendilt raharendile (mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit) Tekkisid talurahva omavalitsused vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded: a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi c) karistati ülesastunuid d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata
valitsemiseks moodustati linnaduumad, kuhu valiti esindajaid igast ühiskonnakihist, mis muutis linnade valitsemist senisest demokraatlikumaks. 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused - 18. Saj. keskel olid paljud mõisnikud veel seda meelt, et talupoeg on vaid pärisori ja mingeid muutusi vaja pole, kuid üksikud, uuemate väljavaadetega mõisnikud pooldasid üleminekut väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. 1765. aastal väljastatud positiivsete määrustega said talupojad õiguse vallasvarale, ülejäänud vilja võis talupoeg turul maha müüa ja pandi piir mõisakoormistele, mida mõisnik muuta ei võinud. 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis - Juba Põhjasõja aastail Baltikumis levima hakanud usuliikumine, mis levis peamiselt haritud baltisakslaste hulgas, talupoegade seas levis pietism hernhuutluse nime all. Pietism
Külarahvas oli keskne koht pererahval,kelle lapsed töötasdi koos sulastega.Suurematel hooajatöödel kasut vabadike e.popse v saunikke.Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised.Pererahvas40,sulased30,vabadikud20,m õisrahvas10% *Talurahva koormised-ringkäenduse alusel vastutati talurahva koormiste täitmise eest.Mõisakoormistest oli peamine teotöö,jagunes:nädalateoks&hooajaabi tööks.Algas ka üleminek teorendilt raharendile.Talurahva riiklikest kohustustest olulisemad olid pearaha&nekrutiandmine.Pearaha oli iga talupoja eest 70kopikat,kuid tõusis koguaeg.Sõjalistest koormistest oli rängim nekrutiandmise kohustus.Sellel ajajärgul võeti 100 000m,kellest enamus ei tulnud tagasi.Talupoegade koormisteks olid veel kogukondlikud koormised&kirikumaksud *Talurahva käärimine Lõuna Eestis: Peremeestel ei olnud enam kindlustunnet,et talt talu ära ei võeta
· 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool. · 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus. · 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald. · 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine, mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku. · 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1857-1861 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". · 1870-1880-ndatel kehtestati kogu Eesti alal koolisundus.
kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse. Philipp Karell- Eesti arst,Nikolai I ja Aleksander II ihuarst,etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli. Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi,avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt taanduma.Jam Zapolski vaherahuga sai Vana-Liivimaa lõunaosa,hiljem kujunes Liivimaa kubermang.
´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile. Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus.
George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti.
Kuigi talupoeg oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, näiteks ei tohtinud ta omavoliliselt linna kolida. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli peamine koormis teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati jalapäevades ning rakmepäevades, mil tuli minna mõisa põllule koos veeloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas. 19. sajandi keskpaigas mindi järk-järgult üle teorendilt ja loonusrendilt raharendile. Riiklikest kohustustest olid olulisimad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel talupoegadel oli nendega raskusi ning nende eest maksis mõisnik, kes selle eest talupojalt nõudis täiendavat renti või töötegemist. Nekrutiandmine tähendas, et osa mehi pidi 25 aastaks minema Vene sõjaväkke (hiljem seda aega vähendati). Lisaks olid veel kogukondlikud koormised,
maksustamine.Keelati talupoegade teotöö raharendisuhted.Riigistati ja müüdi maha kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad.Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus.Sisetollide kaotamine.Meetermõõdustik Negatiivne Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine. 17. Miks algas tööstusrevolutsioon ja milles see seisnes? Eeldus üleminek teorendilt raharendile põllumajanduses - vaba tööjõud tööstuse jaoks.Aurumasina leiutamine J. Watt 18. s Inglismaal uus tehnoloogiline tase - auruajastu algus. Olemus Üleminek käsitöölt masinatele. 19. s auruajastu. 18. Kuidas muutis tööstusrevolutsioon tööstuslikku tootmist, transporti, põllumajandust, sidepidamisvahendeid, ehitusideoloogiat, millised muutused toimusid ühiskonnas? Tööstuses:
Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus. Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine. Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks. Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise. Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha
koostamist · Joseph II pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele: kehtestati seitsmeaastane kooliharidus, mille tagamiseks ehitati üle riigi rahvakoole ja koolides kehtestati riiklikud õppekavad · Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikest alustest maaomandile kehtestatud maksud laienesid ka aadlile ja vaimulikkonnale · 1785 kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõttest, ladina keel asendati saksa keelega · 18. Sajandi lõpul hakkas senine suhtumine valgustatud absolutismi muutuma. Saavutatud vaimse vabaduse kõrval hakati üha rohkem nõudma ka poliitilist vabadust · Valgustuse edenemisega kasvas aga rahva vaimne ja sotsiaalne eneseavastus ja jõudu koguv liberalism nägi valgustatud valitseja asemel võimu juures juba valgustatud rahvast.
võimalusel näiteid: 4. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 5 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: 2) nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. 3) algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. 4) lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). 5) mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks,
Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim. Aadli kontrolli alt vabanes omavalitsus 1866a.vallareformiga. talurahva koormised-mõisakoormistest tähtsamaks teotöö, jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades ning jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema
Mõsnikele kuulus ka kohtuvõim talupoegade üle. Ekstersioni areng.mõisate tulud ei olnud enam vastavuses mõisnike pidevalt kasvavate väljaminekutega.suurenevate koormiste tõttu käisid alla ka talumajapidamised. Üha enam hakkas kostma hääli, mis nõudsid talurahva olukorra paranemist. Kritiseeriti feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja tulutut. Peeti vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. 8. november 2007. Kordamisküsimused 1)Eesti pärast põhjasõda? 2)Balti erikorra olemus? 3)Mis on restitutsioon? V: maade tagastamine.... 4) Põllumajandus vene ajal? 5) Talurahva olukord vene võimu all? 6) Kriisinähud mõisamajanduses? V:Esimesed kriisinähud tekkisid 18 saj. Lõpul,mil mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majandusliku kandevõimet. Sidemed saksamaaga tõid kasa püüde jälgida sealset elustandardit. Mis baltikumi kehvades
Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1.6. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - Nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise
surmanuhtluse. Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle terve maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis pärisorjus ning teorendilt mindi üle raharendile. Valgustatud valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõtetest. Ajaloolisi piire eirates jagati Austria kümmekonnaks ringkonnaks. Senini riigikeelena püsinud ladina keel asendati kogu riigis saksa keelega. Kõige suuremat vastuseisu kohtasid Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kuningas Stepheni krooni üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks
sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 6 1.6. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - Nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade
ja omada vara. Ei tohtinud vahetada elukutset, kolida maal linna ega teise kubermangu. Talupojad said endale perekonnanimed. 1849 Liivimaa rüütelkond Talu- ja mõisamaad said kindlad piirid. Tõstis 1856 Eestimaa kubermang Talupoegadele võimalus maa välja osta. Tõstis Üleminek teorendilt raharendile. Uuendused põllumajanduses. ● 1830. aastast hakati kasvatama mõisates kartulit ● 1840. aastatel jõudis kartul talupõldudele ● Hakati kasvatama lina eriti lõuna-eesti taludes ● Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul (varem vili) ● Nuumhärgade kasvatus ● Meriine ehk puuvillalammaste kasvatus (kliima tõttu ei levinud, sest ei olnud kasulik) Talurahvarahutused ● Soov välja rännata (kuuldused nn maa jagamisest lõunas)
· Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega)
sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: 3. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). - mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks,
1745 sai temast Torma kirikuõpetaja. Suhted kohaliku aadliga muutusid järjest pingelisemaks. See mõjutas teda kritiseerima feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Oma Saksamaal avaldatud kirjutises ,,Ühe patrioodi kirjeldas Liivimaa talupoegade pärisorjusest" (1764) pidas Eisen vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soosivale raharendile. Ta esindas ratsionaliste. Eisen kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega, töötades välja erilise juurviljade kuivatamise meetodi. 1773 valminud Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus ilmus kuues keeles ning tõi Eisenile suurt tunnustust. Eiseni huvideringi mahtus ka rõugetevastase kaitsepookimise alustamine Eestis. 1775 lahkus Eisen Kuramaale,
12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele: 1849 Liivimaa Vabanemine tööst mõisapõllul Said oma tahtmise, motivatsiooni Oma majapidamise korraldamine tõus 1856 Eestimaa Talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks Mõisnikele soovitus minna teorendilt üle raharendile + müüa maa talupojale Talupojale võimalus maa päriseks osta 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed: Võeti vastu 1863 , vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid oma kohustusi täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks 3 aastaks passi, millega võis elama
· Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele · 1849 (Liivimaa) ja 1856 (Eestimaa) Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, said õiguse oma majapidamise korraldamiseks; üleminek teorendilt raharendile; talude müük; mõisamoonakad ehk palgatöölised mõisapõldudel hakati mõtlema majanduslikult; kindlustunne ja motivatsioon väga suured, et saada raha ja osta endale maa 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed · Võeti vastu 1863 aastal. Vähemalt 21-aastased talupojad said passitaotlemise teel minna elama mujale impeeriumi piires 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?
19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000
○ Kasvas enesekindlus ○ Halvenes majanduslik olukord ○ Talumajandus kurnati viimseni välja ○ Võim ja õigus tulid talupojale lähemale 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal, 1865 Saaremaal ● Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks ● Talumaade mõisamaade külge liitmine keelati ● Talupoegadele anti õigus talusid päriseks osta ○ Kõige esimesed talud osteti Karksi kandis ● Teorendilt raharendile üleminek ● Algas talude krunti ajamine ○ Mõõdeti talude piirid täpselt välja ● Taluperemees vabastati teotööst. ● Tulemused: ○ Algas maade päriseks ostmine ○ Süvenema hakkas varanduslik kihistumine ○ Turusuhete areng ○ Algas palgatööjõu ulatuslikum kasutamine Muud seadused ● 1861 kaotati pärisorjus Venemaal ● 1863 passiseadus
(ilmus kuni 1915 aastani). Kuukirja veergudel peeti tuliseid väitlusi eestlaste ja baltisakslaste tuleviku üle. Viinapõletamine 19 sajandini oli viinapõletamine mõisate eesõigus. Need müüsid viinaköökide toodangu Venemaale ning turustasid ka linnades ja mõisakõrtsides. Viinapõletamine andis mõisnikele tulusamat kasumit (Eestis kokku umbes 2000 viinakööki). Mõisamoonakad 19 sajandil hakati vähehaaval teorendilt üle minema raharendile. Mõisates tähendas see, et mõisnikud pidid nüüd hankima nii veoloomad kui ka töövahendid ja palkama mõisatöölised, tavaliselt aastaks, kes said naturaalpalka, mille tõttu neid nimetati moonakateks. Rendivormi muutumine tähendas muutusi ka külaelus. Talupojal tuli kõikide vahenditega hankida rendimaksmiseks vajalik raha ja see sundis kokkuhoiule kõiges, mille tulemusena peremeeste ja palgaliste vahekorrad muutusid
Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks. Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile. 1765 kehtestas Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks. Kus talupeg sai õiguse vallasvarale Põllumajandusjääke võis vabalt turustada. Mõisakoormist ei saanud enam suvalt tõsta. Karistuse ülempiirikus oli 30 piitsa/kepi hoopi. Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata.
1864. aastal keelustati leedu kirjasõna. Sellele järgnes trükikeeld. 1891-1903 vene politsei konfiskeeris 200 000 köidet illegaalseid leedu raamatuid. 1864-1904 trükiti Vene riigis vaid 77 leedukeelset teost siis väljaspool piire anti välja 4000 raamatut (USA). Pärisorjuse kaotamine ja maareform 1861-1864 - Esimesed sammud talurahva olukorra parandamiseks olid ettevõetud 1840. aastal - Laiendas kroonuvaldustes talurahva omvalitsust ja üleminek teorendilt raharendile. 1844. aastal võeti vastu seadus, millega reguleeriti mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid. 1863. aasta tsaari ukaas - Talupojad vabastati teorendikohustusest mõisnikele. Alandati maksukoormust. Leedulastel ja poolakatel oli keelustatud mõisate ostmine - Nad ei tohtinud osta maad üle 70 ha. Toodi sisse vene talupoegi. Rahvuslik ärkamine Leedus - Leedu rahvuslik liikumine sai tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Kõnekeelena asendas leedu keel poola keelt
Ei mingeid ülemääraseid seadusid, kõik areneb loomupäraselt ja kenasti. Franqois Quesnay hüüdlause. Talurahva kaitse- Tekib arusaam, et talurahvast tuleb hakata kaitsma, nemad on need, kes vilja maha panevad ja lõikavad ja kui talurahvas on laostunud, siis laostatake ka riiki. Füsiokraatidega koos algab talurahva olukorra paremini, eelkõige Ida-Euroopas, sest algab pärisorjuse kaotamine, üleminek teorendilt raharendile, läänes oli see juba 18. sajandiks toimunud. Friedrich II majandus-, välis-, militaar- ja religioonipoliitika.- jätkab alustanud merkantilistliku poliitikat. Esimene valitseja, kes on deklareerinud valgustatud ideid. Kuulutab välja usuvabaduse. Katariina II ,,"- Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti () ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui viiesajast liikmest
Kui neile mõisniku reeglid ei sobinud, võis mõisnik iga kell kellegi teise sinna talusse paigutada. 11. Talurahvas vabastati pärisorjusest 23 mai 1816 Eestis 26. märts Liivimaal Aleksander I kinnitusel. Teoorjusest. 12. Usuvahetusliikumine (selle vallandas 1845 a. usk keisrisse) Lõuna Eesti rahvas astus massiliselt vene õigeusku. Levis kuulujutt, et usu vahetamise eest antakse maad, vabastatakse 13. Talurahvaseadus nägi ette üleminekut teorendilt raharendile. Talupojad vabanesid mõisatööst ning said pühenduda enda maa harimisele. Talupoeg pidi nüüd ise õppima rahaga ümber käima. Nad hakkasid otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks. 14. Raharendile üleminek suunas talud turumajandusele ja tõi tingimused talude päriseksostmiseks. Oluliseks sissetulekuks sai linakasvatus. 15. Mahtra sõda eesti talupoegade ja sakslaste vahel 14. juuni 1858 a. kuulutati välja talurahvaseadus,
• On ka muid küsimusi, mõned neist küll rekonstruktsioonile ligidal, aga vahel ka mitte. Näiteks küsimused sündmuste regulaarsuse kohta, mõ- ne eksemplari kohta. . . Kas vana Messopotaamia linnad olid Maiade linnade sarnased oma tüüpidelt? Millised olid linnade tüübid mongoli- te eelsel Venemaal? Sellised uurimused nõuavad tüpologiseerimist — loomulikult ka teadmisi linnadest — aga neile tuleb sildid panna. Oletame, et riik otsustab mõisad teorendilt mingile uuele vormile üle viia. Küsimus, kas lubada talupoegadel mõisaist lahkuda, kui ta endi- selt maksab? Erinevate maatüüpide juures võivad mõisnikud toetada erinevaid poliitikaid. Saaremaal oli tõenäoliselt kasulik, kui talupojad tõid mujalt raha sisse, mandri viljakatel põldudel pidi aga harijat kinni hoidma. Milline oli näiteks Rootsi 20.»sajandi majanduskasvus sotsiaalsete fak- torite osa
reformid; püüdis kergendada eesti talurahva olukorda ja kooliharidust edendada samal ajal anti välja raamatuid, mis kritiseerisid talurahva olukorda ja nõudsid selle parandamist: 1764. a ilmus Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi kirjutis Saksamaal Liivimaa talupoegade olukorrast: kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi, ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikust soosivale raharendile 1777. a A.W. Hupeli kriitika mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid üksikud, seetõttu oli 1765. a kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner Browne esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks, aadelkond avaldas uuendustaotlustele visa vastuseisu, aga Browne jäi oma nõudmistele kindlaks ja aadlikel tuli järele anda 1765
annaabi.ee 
