Miks kujunes 19.sajand Eestlaste jaoks murranguks? (0)

Miks kujunes 19.sajand Eestlaste jaoks murranguks?
19. sajandit võib pidada murranguks Eesti ajaloos väga mitmetel põhjustel. Selle saja aastaga sai orjastatud ning mahasurutud Eesti talurahvast täieõiguslik, arenenud keele ning kultuuriga väikerahvas, kes oli lõpuks suuteline seisma oma poliitika, rahvuse ja õiguste püsimajäämise eest.
Usun, et kõige suuremaks mõjutajaks oli hariduse areng, sest just see aitas tõestada nii rahvale kui ka arenenud Lääne- Euroopale , et eesti keel jääb püsima kui kõrgelt arenenud kirjakeel . Üheks märgiks võib lugeda 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli, mille juurde kuuluvas Professorite Instituudis õpetati välja õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Hakati looma ning levitama eesitkeelset ilmalikku kirjandust nagu juba 1806. aastal ilmuma hakanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Tänu sellele paranes kirja- ja lugemisoskus ka talupoegade hulgas.
Ühtse kirjakeele teke 19. sajandi teisel poolel soodustas küll eestikeelsete raamatute väljaandmist, kuid teisalt võib seda pidada murdekeele aeglase hääbumise põhjuseks, mille mõju jätkub veel tänapäevalgi. Ühiskonnas hakkasid esile kerkima eestlastest esimese põlvkonna haritlased, kes oma aktiivse tegevusega innustasid rahvast hoidma ja arendama oma kultuuri. Nendest ehk silmapaistvamad olid F. R. Faehlmann , F. R. Kreutzwald, J. Köler ja J. V. Jannsen .
Poliitilisele arengule andis aluse pärisorjusest vabanemine 1816. aastal Eestimaa ning 1819. aastal Liivimaa kubermangus. Samas ka teorendilt raharendile üleminek 1849. aastal. Olles veel pidevalt võõra võimu all ei olnud sisepoliitiline olukord eestlaste jaoks erakordselt hea, kuid Eesti talupoegade õigused paranesid märgatavalt kui 1866. aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike eestkostest.
Paranes ka Eesti majandus, mis tõttu muutus üha paremaks talupoegade olukord ning suurenesid nende õigused ja vabadused . Majanduse arengut soodustasid 1870. aastal valminus Eesti esimene raudtee , mis ühendas Paldiskit ja Peterburgi.Võib oletada, et võõrvõim Eestis isegi aitas teatud määral noore rahva majanduslikku olukorda parandada, sest just niimoodi tekkis võimalus paremate tingimustega importida ja eksportida.
Samas võib võõrast võimu pidada piduriks arenguteel. Võõra valitsuse teenimine , Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871. aastal ning venestamine 1887. aastal aeglustasid eestikeelse hariduse arengut. Samuti oli raske hoida oma keelt ja kultuuri ühiskonnas, kus valitseti ühes keeles ning turul kõneldi hoopis teises keeles.
Võib oletada nii palju, et mis oleks olnud kui Eestimaa ning -rahvas oleks vabanenud võõrast võimust juba näiteks 1820ndate aastate alguses, kuid kindel on see, et 19. sajandi sündmused olid need, mis aitasid Eesti rahval , keelel ja kultuuril püsima jääda ning need sündmused olid kui ime. Seda kirjeldas ka president Lennart Meri oma kõnes 2000. aastal 23. aprillil kui ta ütles: ,,Meie oleme eeskujuks maailmale – kas see ei ole ime?”.
19. sajand kujunes Eesti rahvale murranguks, sest rahvas sai isikuvabaduse ja õigused, mis muutsid nad teiste inimestega võrdsemaks. Haridus arenes ning suudeti hoida keelt ja kultuuri ning hakati rohkem väärtustama Eestit kui isamaad.