ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www.cliffsnotes
Puritaanid käisid tagasihoidlikus mustas riietuses. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng, mille järgi puritaane hakati hüüdma "ümarpeadeks". Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Mis peaks aga piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita? Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
Puritaanid käisid tagasihoidlikus mustas riietuses. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng, mille järgi puritaane hakati hüüdma "ümarpeadeks". Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Mis peaks aga piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita? Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
René Descartes 1596-1650 Prantsuse filosoof Uusaja filosoof, rajaja Matemaatik Füüsik Füsioloog Nooruses reisis palju, hiljem rohkem paigal Elu Õppis La Fléche'i jesuiitide kolleegiumis Katoliiklane Pärast sõjaväeteenistust asus ta elama Hollandisse Hollandi teoloogide tagakiusamise tõttu, suundus ta Rootsi (1649) Paar kuud pärast Rootsi saabumist suri kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale Tema kõige tundum teos on Metafüüsilised meditatsioonid Mehaanikas näitas liikumise ja paigalseisu suhtelisust Kosmogoonias arendas teadusele uut päikesesüsteemi loodusliku arengu ideed
Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning
kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. 3) Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? V: Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354- 430) 4) Mis on sakramendid? V: Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. 5) Kuidas suurenes paavstide tähtsus 7.-8. sajandil? V: Alates 6. saj II poolest tegi paavsti olukorra ebakindlaks Põhja-
klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad kõiki klassikalise ja kristliku ajastu kirjandustegelasi."Ateena kooli" muistsed filosoofid (paremal) ilmuvad õpetatud teoloogide seina vastas, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle, ning Parnassi suured poeedid (paremal serval) vaatavad seadusandjate poole."Ateena kool"
sündmusi, nende põhjuseid, seoseid ja tagajärgi võimalikult täpselt ja huvitavalt kirjeldatakse. (Petti 2001: 112) Väitekiri põhineb peamiselt erinevatel kirjalikel allikatel. Sellest tulenevalt on väga oluline allikakriitiline meetod ehk vajadus kogu aeg kriitiliselt tõlgendada töös kasutatud materjale. Käesolevas töös on ajaloolisteks allikateks EELK aruandlus (aruanded, protokollid, määrused, otsused jm) ja ajalehe ,,Eesti Kirik" (EK) materjalid ning eesti teoloogide ja luterlike vaimulike kirjutised, meetodiks on nende läbitöötamine ja kriitiline analüüs (vt allikate tutvustus ja kriitika allpool). Kogutud kirjalike andmete koondamisel ja analüüsil on sealjuures kasutanud sisuanalüüsi meetodit, et selgitada uurimisküsimustele vastavaid olulisemaid arengujooni ja tendentse, lisaks on arvestatud ka konteksti, milles üks või teine allikas on esitatud. Lisaks ajaloolistele allikatele pööratakse erilist tähelepanu ka religiooni ja
Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Kuigi Kristjan Jaak Peterson õppis ning teadis paljusid keeli, pidas ta siiski kõige tähtsamaks oma emakeelt. (5) Peale õpingute katkestamist läks ta jalgsi Tartust Riiga vanematekoju tagasi ning hakkas seal tunde andma
kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud
arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...",
· Milles seisnes Karolingide kultuuripärand? Kõigi nende sõdadest ja verevalamistest toimus Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek Karolingide renessanss, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. · Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. · Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid.
ajavahemikus 22. märtsist kuni 25. aprillini. See kõikumine põhjustab ka kõikide ülestõusmispühadega seotud teiste pühade liikumise. I Meie kalendris on hulga Piiblist tuntud tegelastega seotud päevi - Ristija Johannese sünnipäev ehk jaanipäev, peaingel Miikaeli päev ehk mihklipäev, apostlite mälestuspäevad (toomapäev, andresepäev, peeterpaulipäev, simunapäev jne.). Usu pärast hukatud kristlaste ehk märtrite, samuti kiriku ajaloo silmapaistvate teoloogide, kiriku elu uuendajate, kiriku misjonitöö edendajate ja armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on läbi aegade olnud armas mardipäev ja kadripäev - Toursi piiskopi ja kerjuste kaitsja püha Martinuse ja püha Katariina mälestuspäevad. Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas.
poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale. Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas. Ta tõlkis Piibli prantsuse keelde. Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid
Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, talle on Euroopas pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledzeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 16
7. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu poolt? Esita üks konkreetne näide vastuhakust ja oska seda kirjeldada. Talupojad said aru, et nad maksavad maksu ja on teotööst vabastatud. Näiteks Karula kiriku juures puhkenud vastuhakk, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist. pietism hernhuutlus levis eelkõige haritud teoloogide seas levis lihtrahva hulgas ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes ei ühiskonna hädade põhjuseks on ühelt poolt ela kõlbelist elu talupoegade vajakajäämised kõlbluses, aga ka sotsiaalne ebavõrdsus jumalateenistused toimusid kirikutes, neid viis moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid
kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L. Klee, kes pidas hariduse vältimatuks eeltingimuseks põhjalikku emakeeleoskust. !819. aastal astus Kr. J. Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti ka kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Nende seas on näiteks K. G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H. Rosenplänter. Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 4 Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda
1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli 7. Pietism, hernhuutlus ja ratsionalism. Pietism Hernhuutlus · Levis eelkõige haritud teoloogide seas · Levis lihtrahva hulgas · Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, · Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne kes ei ela kõlbelist elu ebavõrdsus ja vajaka jäämised hõlbluses · Jumalateenistused toimusid kirikutes, · Moodustasid omaette kogudusi, mis neid viisid läbi kirikuõpetajad tegutsesid lageda taeva all v ehitati palvemaju.
Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Püha Katariina kultus algas 9. sajandil Siinai mäe juures, kuhu inglid olevat ta keha kandnud, ning oli oma tipul keskajal, levides näiteks "Kuldlegendi" vahendusel. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, talle on Euroopas pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledzeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit.
SISSEJUHATUS Sõna suitsiid tuleneb ladinakeelsest sõnast suicidum, mis omakorda tuleneb sõnadest sui (enda) ja caedes (mõrv). Suitsiid kui termin tekkis 17. sajandil Inglismaal. Selle mõiste arengut mõjutasid fakt ise ja väitlused sel teemal. Termini ilmumise tingis soov eristada enese tapmist teise inimese tapmisest. Enesetapp e. suitsiid on kompleksne fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Et vastata filosoofia põhiküsimusele tuleks otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei. Sellele küsimusele on üritanud vastata teiste seas ka üldtuntud filosoofid. Näiteks: Camus arvab, et inimese elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada: „See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane. Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas
eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18.sajandil võistlesid lutheri kirikus kaks relogioosset suundumust. Pietism Hernhuutlus Levis eelkõige haritud teoloogide seas. Levis lihtrahva hulgas. Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, Hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja kes ei ela kõlbelist elu. vajakajäämised kõlbluses. Jumalateenistused toimusid kirikutes, Moodustasid oma ette kogudusi, mis tegutsesid neid viis läbi kirikuõpetaja. lageda taeva all või ehitati palvemaja. Jumalateenistuse viis läbi koha peal valitud
kirikuhoonedki unaruses. Siiski tunnistas riigivõim luteri usku, kuid selle tähtsus jäi märgatavalt väiksemaks kui Rootsi ajal. Levima hakkas uus usuvool- pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil
on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid. Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu
on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid (Saveljev 2005). Inimese käitumises võib veel
haridust ja kirja. Kristlus levis ja hispaanias ja Gallias. Frangid ristiusustati 5 saj lõpp. Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid: Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine
Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas tohutult palju oma teostega euroopa kultuuri pilti ja üldse inimeste mõtlemist. väga revolutsiooniline inimene. Sündis teoloogide peres, temast endast ei saanud teoloogi, temast sai filosoofia proffessor, õpetas juba 24 aastaselt Baselis filosoofiat. Oli ülimalt kriitiliine kristliku religiooni suhtes. Põhiline kriitika kristuse vastu. Pea teos "Nõnda kõneles Zarathustra". Veel teoseid: "Antikristlus", "Teiselpool head ja kurja", "Nietzsche contra Wagner"(oli wagneriga väga hea sõber, neid ühendas see, et nad mõlemad hindasid antiikkultuuri, läksid tülli, kuna Wagner austas kristlust).
Nagu katoliku kirik, nii hakkas ka protestantism 19. Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815. Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist. Reaktsiooniline liikumine saavutas kõrgpunkti Leo XII (1823-1829), Gregorius XIV (1813-1846) ja Pius IX (1846-1878) ametiajal. Alates 1830. Aastatest harrastas Rooma kogu Euroopas vabameelsete teoloogide ja ülikooliprofessorite karistamist ja vallandamist. Riiklikult rakendavatesse eriusuliste abieluseadustikku suhtus paavstivõim äärmiselt paindumatult ja provotseeris sellega ,,Kölni segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme usutunnistusega maades. Rooma tugevnemine ja kompromissitu tsentralism tõukas rahvuslikud katoliku kirikud tõsistesse vastuoludsesse. Rooma hoiakut näitavad kujukalt 1864. Aastal avaldatud ,,syllabus errotum" (80
Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Vennastekogudused- Hernhuutlaste kogudused, levitasid pietistsmi ideid
2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust pietism hernhuutlus * Levis eelkõige haritud teoloogide seas. * Levis lihtrahva hulgas. * Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes * Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne ei ela kõlbelist elu. ebavõrdsus ja vajakajäämised kõlbluses. * Jumalateenistused toimusid kirikutes, neid * Moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid viis läbi kirikuõpetaja. lageda taeva all või ehitati palvemaja.
olema sõltumatud. Inglise revolutsiooni ajal muutusid presbüterlased ja independendid usuvooludest poliitilisteks parteideks. Presb. olid ülekaalus parlamendis, independente toetasid põhiliselt ohvitserid. 1648. vastasseis kulmineerus indep. viisid läbi. Nn Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vangistati hulk presbüterlikku ja veel teisi parlamendisaadikuid sisuliselt riigipööre võim independentide juhile Oliver Cromwellile. !7. sajandil muutus puritanism teoloogide seisukohavõttudest rahvahulkade ideoloogiast. Loodi palju kogudusi, mis kujunesid ka kooskäimise kohtadeks, kus arutati ka maise elu probleeme. Paljude inimeste elujärje halvenedes loobuti kalvinismi ettemääratuse dogmast ja väideti, et Kristus on kõiki lunastanud. Paljudes sektides kalduti müstitsismi ja oodati peagi tulevat Kristuse rahuriiki. Juhtivaks poliitiliseks vooluks revolutsiooni ajal kujunesid independendid, kes
PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda
ühtsust tuli otsida ilmalikust õigusest ja õiguse ilmalikustamisest. Usuküsimused olid muutunud kokkuleppeliseks ning üksnes maine eesmärk praktilisest rahukindlustamisest võis leida veel eurooplaste üksmeelse heakskiidu. Kirikuõiguslased tegid esimese sammu ilmaliku rahvusvahelise õiguse suunas maailma valitseval Ibeeria poolsaarel. Jesuiit Franciscus Suarez (1548-1617) võttis oma loengus „Seadustest (De legibus)“ juristide ja teoloogide ees kokku oma aja õigusteooria. Rahvusvahelist õigust tuli eristada tsiviilõigusest. Rahvusvahelise õiguse allikateks pidid olema rahvaste tavad ja nende lepingud. Usk ei olnud enam õigusprobleem kui rääkida rahust rahvaste vahel. Rahvaste vahelise õigusliku suhtlemise ainus mõõdupuu oli praktiline eesmärk. Samal aastakümnel tõusis päevakorda rahvusvahelise õiguse esimene suur teema, milleks oli merede vabadus. Enne 17
igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult
kristlike valitsejate käest, kes soovivad tegelikult neile surma, et nende vara konfiskeerida. Juudid ei saa omada maad ega viinamägesid, sest keegi ei taga neile turvalisust. Raha laenamine on seega ainus amet, mis neile elatise teenimiseks on jäänud ja see omakorda viib nad kristlaste viha alla. Halvustamine Ehkki prantslane Clairvaux Bernard (1090-1153) oli juutide massimõrvade vastu, kuulutas ta avalikult: "Nad on rass, kes ei olnud oma isast Jumalast, vaid Kuradist". Oma aja teoloogide kombe kohaselt võttis ta ühe kirjakoha ja kasutas seda kogu juudi rahva kohta, kes iial elanud. Mitme sajandi pärast arendas Saksa natside juht Julius Streicher seda mõtet edasi soovitades "hävitada inimesed, kelle isa oli Kurat". 12 Patuoinas Patuoina teooria sai alguse 1021. aastal, kui paavst Benedictus VIII lasi juute hukata süüdistades neid orkaani ja maavärina tekitamises.
sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks abiellumine, vaimulikuks astumine mitte. 17
karjasaadustest). · Lisasissetulek maavaldustega. 4. Katoliku kiriku õpetus a. Põhisisu: · Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. b. Piibel ristiusu püha raamat: · Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. · Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. c. Teoloogide usuteadlaste tööd: · Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". · Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. d. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: · Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. · 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks.
Protestantism levis linnakodanluse ning käsitööliste seas ja katoliiklus talupoegade seas. REFORMATSIOONI ALGUS Enne Martin Lutherit valjendas samasugeseid mötteid prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples. Ta tölkis Piibli prantsuse keelde (1523-1528). Kuigi esimene osa oli määratud avalikule pöletamisele, ei jätnud ta tööd pooleli, ta leidis palju toetajaid humanistide ja teoloogide hulgast. Kuigi kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja. 1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad. HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism
retoorikat õppima. Siis hülgas ta kristlikud põhimõtted, pühendus filosoofiale ja võttis endale armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle. Viitena Augustinuse kirjutistele hoiab ta raamatut ja sulge. 2.2 ”Püha Augustinus” Sandro Botticelli maalil „Püha Augustinus” pole küll kujutatud kaasahaaravata ja dramaatilist
on tõepoolest meie teened" ja ,,me ei osale enda päästmises vähimalgi määral, otsekui hingetud asjad". Sellisele protestantlikule seisukohale seadis Pascal vastu oma kreedo: ,,Jumal kes lõi meid ilma meieta, ei saa meid päästa ilma meieta". Kirik oli sunnitud tunnustama seda, mille ta kristluse algsajanditel Augustinuse nimel hukka oli mõistnud. Ja vastupidi, kõik, mida Augustinuses oli katoliiklikuks peetud, mõisteti hukka protestantide puhul. Palju sajandeid kestnud teoloogide vaidlus õnnistuse ja tahtevabaduse üle tõstatas religioosses vormis ühe filosoofia igavestest probleemidest missugune on vabaduse ja paratamatuse ning vabaduse ja vastutuse vahekord. Kuid ükski teoloog ei andnud rahuldavat vastust, sest õnnistus on mis tahes käsitluses inimvabaduse vaenulik. Õnnistuse vajalikkus tuleneb inimese nõrkuse ja jõuetuse tunnistamisest, see aga on vasturääkivuses tema vabadusega. Inimese vabadus on õhitamatu kontrollimatu kõigevalitseja olemasolu
sajandi viimase perioodi teoloogias. Hegelist oli sügavalt mõjutatud ka anglikaani kiriku piiskop Gore ise. Need mõjutused väljenduvad nii tema mõtlemises üldiselt kui ka käsitluses armulauast, nagu ilmneb tema raamatus ,,Kristuse ihu''. 20.sajandil on Hegeli looming tugevalt mõjutanud ,,Jumala surma'' koolkonna teolooge, nagu näiteks Hamilton ja Altizer, samas ka Mark Taylori postmodernistlikku teoloogiat ning oluliste saksa teoloogide Jürgen Moltmanni ja Dorothee Sölle töid. Samuti on Hegel sügavalt mõjutanud kaht 20.sajandi suurimat teoloogi: Wolfhart Pannebergi, kelle raamat ,,Jeesus: Jumal ja inimene'' maadleb Hegeli kristoloogiliste mõttekäikudega ja Tübingeni teoloogi Hans Küngi, kes kirjutas Hegeli teoloogia uurimisele pühendatud teose ,,Jumala inkarnatsioon''. Seega ei saa olla kahtlust, et Hegeli looming on jätnud tohutu jälje suure hulga ainevaldkondade, sealhulgas teoloogia ja
toimunud sügavaid muutusi. Samuti nagu ka teiste meditsiinialade arenemine, on ka neuroloogia ja psühhiaatria arenemine tihedalt seotud loodusteaduse edusammudega. Tänapäeval on psühhiaatria üldtunnustatud üks arstiteaduse rohketest erialadest. Kellelgi pole kahtlust, et psüühikahäired on haiguslikud nähud, mille diagnoosimine ja ravimine kuulub psühhiaatrite pädevusse. Kunagi ammu arvati, et võibolla kuulub psüühikahäirete uurimine ja nende korrigeerimine teoloogide, filosoofide, juristide või meedikute kompetentsi. Praegusl ajal on psühhiaatriaosakonnad ja haiglad valdavalt vaba ning säästva reziimiga raviasutused, kus intensiivse kompleksse raviga saavutatakse silmapaistvalt häid tulemusi haigete tervise ning elu- ja töövõime taastamisel. 4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG Neuropsühholoogia uurib psüühiliste protsesside seost aju struktuuride ja
Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 tema võimed on ühed ja samad." (Bacon, Teaduste 2. Inimmõistuse võimete järgi auväärsusest, lk 157.) Seepärast leidis ta, et teoloogia tuleks liigitada pühaks ajalooks, tähendamissõnadeks (religioosne poeesia) ning õpetusteks ja Teadmised dogmadeks (religioosne filosoofia). Teises kohas rääkis aga Bacon juba sellest, et teoloogia liigitamine peaks jääma teoloogide hooleks. Niisiis on raske kindlaks teha, mida ta sellest asjast tegelikult arvas. Mälu Aru (mõtlemisvõime) Kujutlusvõime Skemaatiliselt võib teadmiste (teaduste) klassifikatsiooni esitada järgmiselt. Ajalugu: Poeesia: 1
Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb:
Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Cameades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik). Sõjaõiguse küsimustes balansi leidmine teoloogide ja humanistide vahel. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine). Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuseks osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. IMPEERIUM 1) Rooma imperiaalne ideoloogia
..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa. Filosoofia otsib vastuseid küsimustele, millele ei saa vastata laboris (teaduslikult) ja millele teoloogide poolt pakutud vastuseid võib seata kahtluse alla. Peamine ülesanne, mis võib praegu täita filosoofia neile, kes sellega tegeleb on õpetada neid, kuidas elada ilma kindluseta ning samal ajal ei jää halvatuks ostustamatuse tõttu. (A History of Western Philosophy, 1945) Alustuseks võime öelda, et eksisteerivad probleemid, mis teatud inimesi huvitavad ja mis vähemasti praegu ei kuulu ühelegi eriteadusele. Filosoofia küsimusteks on: .
paganlikud jumalad. Jupiter, Diana ja teised Rooma panteoni jumalused on tegelikult deemonid, Saatana teenrid. Kuna kristlus levis põhja poole väideti sedasama Wotani, Freyja ning keldi ja germaani teiste jumaluste kohta. Kes neid jumalaid kummardas, kummardas deemoneid, teadis ta ise seda või mitte. Selle käiguga sai kõiki paganaid, aga ka loitsijaid pidada osalisteks Saatana koletislikus plaanis maailma päästmine nurjata. See oli enamiku teoloogide ja kirikukogude seisukoht. Käibel on vähemalt neli olulisemalt Euroopa nõiakunsti tõlgendust. Esimene on vana liberaalne seisukoht, et nõidasid kui selliseid pole kunagi olemas olnudki, vaid nõiakultus või vaimulike autoriteetide koletislik leiutis oma võimu suurendamiseks ja kukru paisutamiseks. Selle järgi on nõiakunsti ajalugu üks peatükke repressioonide ja ebainimlikkuse ajaloost. Teine on folkloristlik ehk Murray traditsioon. 1921. aastal avaldas Margaret Murray raamatu
Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse lubab sõja: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus.
Lisasissetulek maavaldustest. c) Katoliku kiriku õpetus, sakramendid Põhisisu olis usk kristluse ülestõusmisest, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel oli ristiusu püha raamat, mis koosnes vana ja uus testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne. Uus-testament- 4 evangeeliumit Jeesusest ning apostlite tegevustest ja nende kirjadest esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd, kuulsaim neist oli Augustinus ja tema ,,Jumalariigist". Hieronymos oli piibli ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele. Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12 saj , kelle järgi on 7 sakramenti, millest 5 on hädavajalikud õndususe saavutamiseks, pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks, viimased 2 ei ole kohustuslikud
linnaühiskond. Germaanlaste ühiskonnas ei olnud kohta mõisteile "kodanik", "riik", "avalik õigus". Nende probleemidega tegelesid keskajal õpetatud teoloogid, kes andsid kogu probleemikäsitlusele oma näo, s.t. tuletasid kõrgema võimu Jumala tahtest. Riiki peeti institutsiooniks, mille ülesandeks oli tagada õiglus valitsemisel inimestevahelistes suhetes ja õigusel põhinev rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem kuulus aga teoloogide arvates Jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Selgema riigiõpetusliku kuju sellele sünteesile andis Aurelius Augustianus(354-¤30), kelle teokraatlik maailmakäsitlus mõjutas keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Keskaegse kristlik- teoloogilise mõtteviisi tähtsamaks ja õpetatumaks esindajaks oli Aguino Thomas (1224- 1274), kes ühendas Aristotelese vaated kirikudogmadega, mille kohaselt maailm on Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1
Reformatsiooni mõju õigusele: Endiselt Rooma õigus, kanooniline õigus, glossid ja itaalia meetod. Paavsti autoriteet pidi asenduma ilmalike rahvusvaheliste lepingutega range vahe õiguse ja õigluse vahel. õigusteaduse raskuspunkt ei kandunud Wittenbergi vaid Prantsusmaale Bourges’i. ülikoole hakkasid paavsti ja keisri kõrval asutama vürstid. ülikoolide religioosne jagunemine puudutas teoloogide kõrval ka juriste. Riigikirikud (Anglikaani – 1534 Henry VIII suprematsiooniakt). Usutõe asemele looduse tõde Rene Descartes (1596-1650) Cogito ergo sum Soov mõelda maailm selgeks ajalugu ja esteetika ainult segavad Ürgkaos ja igavik hirmutavad Mos geometricus, geomeetriline meetod Kõik olemasolev püüti taandada lihtsatele geomeetrilistele figuuridele: aiad, tantsud, kindlused, lahingud, ei pääsenud ka õigus 26
annaabi.ee 
