50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liissuuressaar
Õppematerjali autor
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks
küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased. Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 01. jaanuar 45 eKr
küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased. Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 01. jaanuar 45 eKr
ja ajaloosündmuste toimumisaega. Ajaarvamine - aastate järjestamine ja ajaloosündmuste dateerimine mingit kindlast (tegelikust või legendaarsest) sündmusest lähtudes. Egiptuses arvestati aastaid vaaraode valitsusaja järgi, Ateenas arhontide järgi, Roomas konsulite järgi (kui see või teine oli konsul). Pikkade ajaperioodide puhul võib tekkida segadusi. Kristlik ajaarvamine - Jeesus Kristuse sünnist. Kalender: Peamiselt kuu ja päikesekalendrid ja ka kuu-päikesekalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender.Islamis kasutatakse kuukalendrit, 12 kuud, 354-355 p, aasta algus nihkub. Meil praegu päikesekalender, vanadel eestlastel ka kuukalender. Eestis kasutati vana kalendrit 1918, 01.02ni. Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada.Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid