Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu keskaeg küsimused-vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg?
  • Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu?
  • Missugused protsessid viisid Rooma rahu lagunemisele?
  • Mis põhjustas 1054 a kirikulõhe?
  • Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel?
  • Milles seisnes Karolingide kultuuripärand?
  • Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad?
  • Mille poolest erinevad omavahel haridziidid sunniidid ja siiidid?
  • Milles seisnes investituuritüli?
  • Kuidas see lahenes?
  • Millal ja kelle vahel sõlmiti Wormsi konkordaat kokkulepe?
  • Mis oli inkvisitsiooni põhieesmärk?
  • Kuidas seda saavutati?
  • Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt!

Varakeskaeg - Ida- Rooma domineerimine , feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine
Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik , ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine
Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke

Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget.
  • Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne –Rooma riik lagunes ?

Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire kindlustada, ründajatele vastulööki anda.

Caracalla edikt
Konstantinoopol uueks pealinnaks
Impeeriumi äärealade isemeelne tegutstemine
50. aasta jooksul vahetus 20 keisrit
Tugev sõjaline surve kolmest suunas
  • Missugustel põhjustel ei ole võimalik täpselt dateerida keskaja algust ja lõppu? Too näiteid!

Sest see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast.
  • Mis põhjustas 1054. a kirikulõhe?

Õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis Rooma paavst .
  • Nimeta feodaaltsivilisatsiooni tunnused!

Põhiliseks tootmisüksuseks oli talupoegade väike majapidamised
Talupoegi eksploateeriti maarendi kaudu: teorent, raharent , loonusrent
  • Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel?

Nad juurutasid sealsete elanikele oma eluviisi ja maailmavaadet
  • Missugustel põhjustel andis Karl Martell kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele?
Karl Martellile oli tarvis kiriku toetust. Samal ajal oli vaja kuningavõimu säilitamiseks annetada oma alamatele sõjalise teenistuse eest maavaldusi. Kirik oli vastu ja sellepärast ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele.
  • Milles seisnes Karolingide kultuuripärand?

Kõigi nende sõdadest ja verevalamistest toimus Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek – Karolingide renessanss , mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
  • Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad?
Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele.
  • Nimeta muslimi 5 põhikohustust!
Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse
  • Mille poolest erinevad omavahel haridžiidid, sunniidid ja šiiidid?
Haridžiidid on vanim islamiusuliste rühmitus
Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru
Šiiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna
  • Nimeta kõik sakramendid.
Ristimine , konfirmatsioon, armulaud , pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine.
  • Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes?
Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe
  • Selgita!

katoliiklus – kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana
feodalismfeoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus
läänimees – see talupoeg
lex salica – tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks  varakeskajal  kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal
islamüks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah
Vallhalla – langenud sõdurite saal
majordoomus – kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem
lään – kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks , valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara
vasall – see talupoeg
ripuaari frangidfrankide jaotus: ripuaari frangid ja saali frangid
ariaanlus –  õpetus, mis eitab Kristuse jumalikku päritolu
lääniisand – selle maaomanik
sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu , mille Kristus on ära teeninud
  • Millal ja kelle vahel sõlmiti Wormsi konkordaat ( kokkulepe)? Mida see sisaldas?

Sõlmiti 1122. aastal Heinrich V ja paavsti Calixtuse II vahel. Selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnused andis neile paavst või peapiiskop .
  • Mis oli inkvisitsiooni põhieesmärk? Kuidas seda saavutati?

Inkvisitsiooni põhieesmärk oli ketserite ümberveenmine ja ketserlike vaadete leviku takistamine.
Kohtunikud saatsid mingisse linna oma tulekust. Kui nad kohale jõudsid, siis pidasid nad rahvale jutluse, milles kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma . Karistuseks olid tavaliselt paast, palved jms.
Ajalugu keskaeg küsimused-vastused #1 Ajalugu keskaeg küsimused-vastused #2 Ajalugu keskaeg küsimused-vastused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zunfix Õppematerjali autor
Ajalugu keskaeg küsimused-vastused, millest võib Teil palju abi olla.

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo konspekt-KESAEG
4
docx

Ajaloo konspekt (KESAEG)

Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - va

Ajalugu
AJALUGU - konspekt ja isikud
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka

Ajalugu
Ajalugu Kordamine KT-keskaeg- 10 kl-
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick ­ piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius ­ Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) ­ kirikuisad ­ kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur ­ I paavst, kes võttis kasutusele tiitli ­ Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg ­ mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused ­ 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

preestrid ­ jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus ­ maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod ­ piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon ­ kloostrite ja kirikute külastamine kateeder ­ piiskopi jutlus tool kümnis ­ kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament ­ juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament ­ Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus

Ajalugu
10-klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG
7
docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212

Ajalugu
Keskaeg I
14
doc

Keskaeg I

1479-Hispaania uuendamine-ühendati ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik 1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna. See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine. 14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja-

Ajalugu
Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See o

Ajalugu
Ajalugu II kursuse kokkuvõte
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakor

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun