RIIGI PÕHITUNNUSED: Riigil on sidus kogum võimuinstitutsioone Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus. Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud. Riigis on olemas avalik sektor Riigivorme Valitsusviis: monarhia(põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne) Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium Maa-alalt võib olla suur, kuid hägus. Feodaalriik Monarh, võim oli jagunenud feodaalide-sõjameeste vahel. Seisusteriik
tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust: Territoorium-maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi.Elanikkond- kodanikud,välismaalased,kodanikukondsuseta isikud.Suveräänne riigivõim-riigiorganite süsteem.Riigile spetsiifilised jooned: Riigivõimu otsus on kohustuslik, ainuõigus välja anda seadusi, õigus kasutada sunnivahendeid,koguda makse.Riigiõpetus: lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, marksistlik teooria.Riigivalitsemise vormid: Monarhia-riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh.Vabariik-riiki juhib rahva poolt valitud juht.Presidentalism-kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi. President juhib valitsust, täites ka peaministri ülesandeid.Parlamentalismi plussid: valitsuse pikaealisus Miinus: vastastikune tegevuse pärssimine.
Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 21aastat. USAs on seadusega keelatud jätta lapsi (mõnes osariigis ka alaealist) järelvalveta. Üldjuhul keeldutakse ravi andmisest, kui ei ole tõendatud kindlustuse olemasolu või makstud deposiit. Riigivõimu komponendid: Valge Maja, Ameerika Ühendriikide Kongress, Ameerika Ühendriikide Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet Jaapan Riigi tekketeooria: Teokraatlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: Viisakus esmatähtis Riigivõimu komponendid: kahekojaline riigikogu Põhja-Korea Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktaktuur-Totalitaarne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Monarhia-Absoluutne Tunnused: Kõik narkokuriteod on rangelt karistatavad- surmanuhtlus
lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt riigipea, osa võimust.Monarhia-kõrgeim võim päritav.Absoluutne-monarhia on ainuvalitseja.Konstituts.-monarhi võimu piirab pühiseadus.Unitaarriik-tugeva keskvõimuga riik
olukord kukutada diktaator Mubarak ja tema re žiim välja vahetada, astus Muslimi Vennaskonna grupeering aktiivselt võimuvõitlusesse ja haaras võimu oma kätte. Egiptus liigub vaikselt, aga järjekindlalt islamiseerumise suunas. Ent Egiptus pole kaugeltki erand. Peab tõdema, et järgmistel valimistel võivad mitmes Lähis-Ida riigis tulla võimule islamistid. Küsimus on ainult selles, kui radikaalsete vaadetega nad on. Näiteks Iraanis eksisteerib juba ligi 35 aastat esimene teokraatlik islami riik – Iraani Islami Vabariik, kus 1979. aastal leidis aset islamirevolutsioon ja kukutati monarhia. Süürial on islamismiga täiesti omamoodi suhe. Barry Rubin kirjeldab Süüria islamismi nii: „Islamismi mõttes on Süüria tähelepanuväärselt anomaalne piirkond. Süürias on ametlikult sekulaarne riigikord, mida juhivad mittemuslimid, kuid hoolimata sellest on Süüriast saanud üks peamisi islamismi toetajaid araabiakeelses maailmas.”
Erinevused inimeste elatustasemes vähenesid 8. Mis on majandusliku jõukuse aluseks vastavalt infoühiskonnas, tööstusühiskonnas ja põllumajandusühiskonnas? Põllumajandusühiskonnas on põllumajanduslik maavaldus ja toodang, tööstusühiskonnas: 9. Nimeta 5 riigitekke teooriat. Milline riigitekke teooria tundub teile tõenäoliseim? Põhjendage oma seisukohti. Lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, Marksistlik teooria, Arvan, et pigem lepinguteooria, sest arvan, et riik sündis omavahelise lepinguga, eesmärgiks oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus?
2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise põhjuseks on võitlus võimu pärast 4. Loomuliku valiku tulemusel jäävad võitluses ellu tugevamad Teokraatlik teooria: 1. Jumal lõi maailma 2. Maailmakorraldus ja kaasa arvatud riigid on loodud Jumala poolt Marksistlik teooria: 1. Ühiskond on jagunenud sotsiaalseteks klassideks. 2. Viimane jaotus on riigivõim tekkepõhjuseks. 3. Majanduslikult valitsev klass vajab oma privileegide säilitamiseks teiste eesinstitutsiooni, milleks on riik. Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressurssid: Ainelised · Omand · Kapital Vaimsed · Teadmised
(suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma
Millega tegelb riigiõpetus? Nimeta 5 riigitekketeooriat (seletage lahti) See tegeleb sellega, kuidas riik tekkis ja milline peab riigivõim olema. 1) Lepinguteooria – inimeste omavaheline kokkulepe 2) Orgaaniline teooria – riik, kui bioloogiline organism, kus tugevam jab ellu 3) Vägivallateooria – vallutustel põhinev 4)Teokraatlik teooria Jumal lõi 5)Marksistlik teooria – majanduslikult juhtiv ühiskoona kith loob riigi, et positsioon luua Riigivõim ja valitsemisvormid, too näiteid Riigivõim on riigivalitsemise vorm ja halduslik korraldus. Riigivalitsemisevormid: 1) Parlamentaalne vabariik (Eesti) 2 )Presidentaalne vabariik (USA) 3) Konstitutsiooniline monarhia (Inglismaa)
inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostamiseks täpselt sellisel teel, nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva võimukeskuse tekkeni ning kodusõjani (nagu oli tema ajal Inglismaal ka läinud). See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas teokraatlik või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem, seetõttu ka efektiivsem. Nõnda peaks kirik olema riigile allutatud, parimaks lahenduseks oleks aga see, kui monarh oleks ise kirikupea, nagu see Inglismaal Hobbesi ajal oli ja praegugi on. Samas ei võta absoluutne suverään inimestelt ära kõiki nende õigusi, sest Hobbes leiab, et indiviidid ei saagi kõiki oma õigusi loovutada, sest nad ootavad loovutamise eest alati mingit kasu
Juudi kultuur on olnud kogu kristliku maailma eetiline ja religioosne õpetaja. Juudid ehk heebrealased olid ainujumala Jahve kummardajad. Ning igapäevase elu: seadlusandlus, ideoloogia, religioosne praktika, kasvatus, haridus olid mõjutatud Jahve korraldustest, keda nad tunnetasid isiklikult nendega rääkimas. Kuna nii sotsiaalne elu, valitsemine, ja kogu kasvatus oli sügavalt teokraatlik, ei lülitunud traditsioonidesse midagi, mis ei olnud kooskõlas Jahve kontseptsiooniga. N: elusolendite joonistamine ja modelleerimine oli piiratud Jahve käsu tõttu: Sa ei pea tegema kuju jne. See pidurdas kunsti teket ja arengut. Kirjandus oli seevastu heebrealastel külluslik. Kirjandust läbis sügav religioossus ja oli oma iseloomult didaktiline. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa:
Juudi kultuur on olnud kogu kristliku maailma eetiline ja religioosne õpetaja. Juudid ehk heebrealased olid ainujumala Jahve kummardajad. Ning igapäevase elu: seadlusandlus, ideoloogia, religioosne praktika, kasvatus, haridus olid mõjutatud Jahve korraldustest, keda nad tunnetasid isiklikult nendega rääkimas. Kuna nii sotsiaalne elu, valitsemine, ja kogu kasvatus oli sügavalt teokraatlik, ei lülitunud traditsioonidesse midagi, mis ei olnud kooskõlas Jahve kontseptsiooniga. N: elusolendite joonistamine ja modelleerimine oli piiratud Jahve käsu tõttu: Sa ei pea tegema kuju jne. See pidurdas kunsti teket ja arengut. Kirjandus oli seevastu heebrealastel külluslik. Kirjandust läbis sügav religioossus ja oli oma iseloomult didaktiline. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa:
Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Lõuna-Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena). Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks. Paljud maailma riigid (ka Eesti) on
Peaingel Gabriel Kogudus Islami kogudus umma. Islam jaguneb kaheks: 1. koguduse maailma 2. ,,sõjamaailm" Kui inimene ei taha enam moslem olla, peab see kogudus teda aitama, et ta jätkaks olemast moslem. On olemas ühised reeglid, mis puudutavad varandust, omandeid, suhteid jne. Koraan ütleb, et umma peab looma õiglase ühiskonna mudeli. Kogudused püüavad Koraani õigesti tõlgendada. On koostatud Koraani kommentaar e. sunna. Sariaat - koraanile tuginev islamiseadus. Teokraatlik ühiskond. Jihhad Jihhad tähendab ,,püha sõda" võitlus islami usu kaitseks. Olemas kahte sorti jihhadi: - väike jihhad sõda uskumatute (välisvaenlaste) vastu - suur jihhad sõda iseendaga Hiinas kuulutati jihhad. Jihhad ei ole kohustuslik kõigile moslemitele. Selle saab välja kuulutada piirkondlikult. Islam on maailma kõige kiiremini kasvav religioon. Maailma suuruselt teine Türgi linn on Berliin. Moslemi elu · Lapsepõlv
2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi või piisavalt elanike. 3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike. Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon, Normandy, Brittany
kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt. Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond Saksa-Rooma-Keisririigi lään. Linnuste eesotsas olid pealikud. Tähtsamad linnused olid: Tartu, Otepää (vanim kivilinnus eestis), Kirupää ja Vastselina. SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND Ülesehituselt ja alluvus hierarhialt sarnanes Tartu piiskopkonnale. Piiskop oli nii vaimulik kui ka ilmalik juht. See tähendab teokraatlik riik. Keskuseks oli alguses Lihula, kuid siis pidid orduga võimu jagama. Alates 1251. aastast oli keskuseks Vana-Pärnu. 1263 Leedulased Mindaugase juhtimisel hävitasid Vana-Pärnu. 1265 viidi piiskopkonna keskus üle Haapsallu. 14. sajandi keskpaigast mõningate vaheaegadega on pealinnaks loetud Kuressaaret. Tähtsamad linnused: Lihula, Haapsalu, Kuressaare ja Koluvere. TAANI VALDUS Nimetati ka Harju-Viru või Eestimaa hertsogkond. Vaimuliku juhtimise küljest oli see Tallinna piiskopkond
õigustab. Pea igal usulisel terrorirühmitusel on oma autoriteetsed juhid, kelle heakskiit on terroritegude sooritamiseks hädavajalik. Õigustada vägivalda usuliselt, kuid ilma juhtivate vaimulike (või usuliste autoriteetide) heakskiiduta, on pea võimatu. 1968. aastal ei olnud terrorirühmituste seas ühtegi sellist, mille peamiste motiivide hulka oleks kuulunud religioon, 1980. aastal oli selliseid vaid kaks kuuekümne neljast (mõlemaid toetas siiitlik-teokraatlik Iraan). 1990. aastate keskpaigaks aga oli usuliste rühmituste osakaal juba neljandik ning selleks ajaks oli näiteid usulisest terrorismist kõigis maailmareligioonides. 5 SÕJALINE TERRORISM Sõjaline terrorism kujutab endast siis enamasti rahuoperatsioone. Rahuoperatsioonid on kõigutanud oluliselt sõjaliste põhimõtete alustalasid ja seda kahes põhilises valdkonnas. Kõigepealt põhimõte, et tsiviilisikud tuleb «ukse taha jätta», kui jutt on sõjalise operatsiooni läbiviimisest
Võidu saavutasid juudid, keda varustasid USA juudid moodsa sõjavarustusega. Iisraeli kätte langes pea kogu Palestiina, nendelt territooriumitelt põgenes miljon araablast. Sõjategevus Palestiinas lõppes jaanuaris 1949, kuid rahulepingut ei sõlmitud. Iisraeli araabia naaberriigid aga Iisraeli riiki ei tunnustanud. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Läänevastased meeleolud. Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga. Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri (NSVL'i) surve alla. Türgi liitus NATO'ga ning alustas reforme, mille eesmärk oli viia Türgi vabariigi autoritaarne reziim vastavusse lääneliku demokraatia normidega (1946. esimesed valimised). Iraan tundis survet kahelt poolt: NSVL toetas kurdide separatistlikku rahvusliikumist, UK'ga olid vastuolud Khuzestani provintsi naftatulude jagamisega
Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts; traditsiooniline- monarhia kuningriik, sultanism Brunei; teokraatlik-islamimaailma, vatikan, Iraan. Totalitarism- valitseb ideoloogia, millele rajaneb inimeste mõttemaailma muutmine, eesmärk on kodanike sisemine rahulolu. Sõjaväe allutatus, et positsiooni kindlustada. Endised väärtused kustutatakse, kultuur jne. Eliidi juhitud massipartei. Meedia kontrollimonopol. Relvamonopol, kodudes relvad keelatud. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus, tegutseb ideoloogia eesmärke täites. Politseikontrolli süsteem. Sultanism- võimu ekstreemne koondumine
Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel Vene impeeriumi vastu püha sõda. Vastupanu keskusteks Tsetseenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik- imamaat. 1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani.
samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Unitaarriik ehk üksikriik - riik kui tervik -> maakonnad -> linnad ja vallad nt Eesti Föderatsioon ehk liitriik nt USA, Kanda Riiklus - inimeste poliitiline enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid Riigil on funktsioone kokku viis. Esiteks on riigis omavahel seotud võimuinstitutsioonide
teevad 2. Õiguslik riik on maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon 3. Struktuurfunktsionaalne: riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm
nendega arvestama. 3) Majanduse ja ideoloogia seosed: · Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990) 4) Majanduse ja õiguse seos: · Erinevad õiguskultuurid 1 - Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur - Civil law -> Mandri-Euroopa detailselt töötatud seadusandlus - Teokraatlik ehk tugevasti seotud religiooniga nt Araabia RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Väliskaubanduslike sidemete kujunemine maailmas (vt artikkel: 5000 aastat väliskaubandust) Rahvusvahelise kaubanduse teoreetilised alused: 1) Merkantilism · Teoreetiliselt- kaubandust peetakse rahvusvahelise rikkuse kõige olulisemaks allikaks. Võimalikult palju välja vedada kaupu. Väärismetallide kogumine. · Praktiliselt- viljeleti kaubandust
Seetõttu ka lihtsalt vastuvõetav. · Esialgu tahtis Muhamed inimkonda , Araabiat võita monoteismi pooldajaks. Islam pretendeeris maailmavalitsusele, ning siis kujunes ajajooksul iseenesest välja prohveti piiramatu valitsemine. Nüüd tuli see Mediinas maksma panna. Praktiline teoloogia, mille eest muhamed võitles, poliitika, riik ja religioon tuli Mediinas üheks tervikuks liita. Seda ei suutnud aastasajad murda. · Islam oli teokraatlik demokraatia inimesed on jumala orjad ja orjadena olid nad võrdsed. III osa I ptk. · Siin lõpeb prohvet Muhamedi elulugu ja algab riigimehe karjäär. Sõna jõul tekib kõrbesse riik. · Mediinas elas kokku 5 hõimu. Jeemenist väljarännanud ausid ja hazradzid ning 3 kohalikku juudihõimu. Seal ei olnud ühist religiooni, seadusi, vanglaid ega monarhi. Enne Muhamedi saabumist toimusid hõimude vahe pidevalt verised võitlused. Kõik
Loetakse räpi moodi, ehk rõtmi. Koraani pole võimalik õigesti tõlkida ja sellepärast loetakse seda araabiakeeles. 1143 aastal kirjutati ladina keelde. Ristisõdade tõttu. 2007 ilmus eesti keelne koraan. Kalligraafid on ilukirjad, millega ilustatakase. Sunna- koraani kommentaar seal on ka pärimus muhhamedi kohta, ütluste jms kohta. Sunna ja koraani järgi moslemid seavadki enda igapäevase elu. Hadiath- islmai seadus, mis põhineb , ahaadile, tsunnale , ja sariaadile. Teokraatlik riik-riik mis põhineb sariaadi seaduste järgi. Moslemite jaoks on au tähtsam kui usk. Arusaam ühiskonnast Umma(kogudus ja värgid ja ühiskond pühiühikas ja seal on koraan sunna ja värgid) ja teised on uskumatud ja siis uskumatud võid tsihaadiga enda usundile teha. Islami peasuunad. Suurem osa moslemeid on sunniidud. Nemad järgivad elus ja õpetuses koraani ja sunnat osad valisid peale muhhamedi surma Abu Bakr-it (sunniidid) ja teised Ali ibn Talib-i(siidid)
Isalmit on mõjutanud judaismpaast, palv. , tugev seaduseusk Ristiuskviimane kohtupäev ja lunastust Mazdaism (iraani aladel tugev hea ja halva vastand Lisaks koraanile on veel püha pärimus=sunna Kõik ei tunnistatnud sunnatsiiidid, tunnistajad sunniidid. Oluline oli ka sariaat ehk seadus. See reguleeris elu kõiki külgi. 11. Araabia kalifaat Kalifaat=riik. Kui muhhamed suri kutsuti tema järglaseid kaliifideks. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimult võim e teokraatlik riik. Laienes, sest: Koraanis: kes langevad pühassõjas, saavad paradiisi Juurde oli vaja paremat maad Et ära hoida omavahelisi tülisid, suunati sõjakus välismaadesse Alguses oli keskus Mekas, pärast nihkus keskus Damaskusesse= omajaadide kalifaat. Peale seda nihkus keskus Bagdadi=abassiidide kalifaat. peaministervesiir, kali 1. abimees valitseti ametnike abil, ametnikkond= diivan. Haridusdiivan jne aegajalt oli ametnike raputamine, et nkn võtavad altkäemaksu.
Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia Riikide tekkimise teooriad: 1. Lepinguteooria riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga luua ühiselu vorm. 2. Orgaaniline teooria Ta on bioloogiline organism kus üks kasvab välja teisest. Näiteks võitlus võimu pärast, toimub loomulik valik, tugevam jääb ellu. 3. Vägivallateooria Inimestel on sugukondade/hõimude vahel kokkupõrked. 4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse
· vaidluste lahendamine 1 Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Riigivormid 1)Valitsusviisi alusel : a)monarhia b)vabariik 2)geograafilise jaotusel alusel: a)unitaarriik e üksik riik b)föderaalriik ehk liitriik c)konföderaalriik ehk riikide liit 1 Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes 2)Feodaalriik suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund
- omavahelistest sõdadest hoidumiseks vallutati naabermaid - naabermaade rikkus ahvatles, sest sõjameestele maksti sõjasaagiga, vallutatud alade maksudega. - Koraan lubas Džihaadis e. pühas sõjas langenud otse paradiisi. Riik laienes: Läände – Põhja-Aafrika, Hispaania Põhja – Vahemere idakallas Itta – Kaukaasia, Pärsia Araablased õõnestaid 2-te suurriiki Bütsantsi ja Pärsiat. Pärsia ka vallutati. Pärsia oli teokraatlik: territooriumi valitseti ametnike abil. VESIIR- kõrgem riigiametnik EMIIR – piirkondade asevalitseja Araablased lubasid „raamaturahvastel“ e. kristlastel ja zarathustra pooldajatel usu säilitamist, kuid nemad pidid maksma makse. See tõi kaasa massilise usuvahetuse, sest islami usulised said ka nt. karjääri teha. Aja jooksul kujunes riigi sideteguriks araabia keel ja islami usk. Araabia kultuurist võtsime kasutusele: astrolaagi, kompassi ja paberi.
sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised eesmärgid nagu vabadus ja võrdsus, osalusplaneeri-mine ja kogukonnaotsustused muud kui tühjad loo-sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Riigi tekke teooriad ® Teokraatlik ® Patriarhaalne ® Lepinguteooria ® Orgaaniline teooria ® Vallutuste teooria ® Marksistlik teooria Ühiskondade areng n Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud n Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma n Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel,
Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga. Personaalne võim kujunes riigivõimuks. Lepinguteooria Tuletab riigivõimu õiguspärasuse loodusõiguse seisukohast, mille kohaselt kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Riigi
" - 1980. aastail poliitikasse. Vastuseis muuseas ka katoliku kirikule, mille enda keelekasutus ja hoiakud on väga sarnased, aga mis on pigem kaitseseisundis ega ürita oma piire laiendada. Fundamentalism püüab laieneda. 1962-1965: II Vatikani kirikukogu katse moodsale maailmale avaneda. Sest ajast on katoliku kirikust palju fundamentalistlikke liikumisi tekkinud. Islamifundamentalism: 1979. aastast alates, kui Iraanis kehtestati ajatolla Khomeini poolt teokraatlik riigikord. Igasuguste sotsiaalsete probleemide lahendusena nähakse algse, puhta usu juurde tagasi pöördumist. Lääne ülemvõimu vastu võitlemine. Reaktsioon moderniseerumise ja läänestumise vastu. (1979. a sai paavstiks Johannes Paulus II). Fundamentalismi uurimine tänapäeval: kui fundamentalistid poliitikasse jõudsid (1980. aastatel!), hakati neid tähele panema ja tõdeti, et religioon polegi ühiskonnast kadumas. 1980
ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutses monarhias on monarhil on laialdased volitused seadusandluse, täitevvõimu ja kohtuvõimu vallas. Ta annab seadusi välja oma nimel. Puuduvad valitud esindusorganid. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV ehk Päikesekuningas : "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, 6 kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim. Põhiseaduse asemel kasutatakse siiani koraani, erakonnad pole lubatud, kohalikud valimised korraldati esmakordselt 2005. a ja need polnud vabad valimised. Ka Araabia Ühendemiraadid, Brunei sultaniriik Kagu-Aasias Vaikse ookeani saarestikus, Katar, Omaan, Bahrein. Piiratud monarhiad Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel
Õiguse rakendamine e. kasutamine riik Vaidluste lahendamine 78. Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit. 79. Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Teokraatlik- Patriarhaalne- Lepinguteooria- Orgaaniline teooria- Vallutuste teooria- Marksistlik teooria- 80. Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik) Keskaegne riik Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne) Heaoluriik (sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik) Held 1995: riigikordade põhiklastrid:
kogu probleemikäsitlusele oma näo, s.t. tuletasid kõrgema võimu Jumala tahtest. Riiki peeti institutsiooniks, mille ülesandeks oli tagada õiglus valitsemisel inimestevahelistes suhetes ja õigusel põhinev rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem kuulus aga teoloogide arvates Jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Selgema riigiõpetusliku kuju sellele sünteesile andis Aurelius Augustianus(354-¤30), kelle teokraatlik maailmakäsitlus mõjutas keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Keskaegse kristlik- teoloogilise mõtteviisi tähtsamaks ja õpetatumaks esindajaks oli Aguino Thomas (1224- 1274), kes ühendas Aristotelese vaated kirikudogmadega, mille kohaselt maailm on Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises 14.-16.sajandil euroopa võimu- ja kultuurielus toimunud oluliste muudatuste tulemusena
valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim. Põhiseaduse asemel kasutatakse siiani koraani, erakonnad pole lubatud, kohalikud valimised korraldati esmakordselt 2005. a ja need polnud vabad valimised. Ka Araabia Ühendemiraadid, Brunei sultaniriik Kagu-Aasias Vaikse ookeani saarestikus, Katar, Omaan. Piiratud monarhiad Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav
Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastuvõtmine Põhiseaduse muutmine Piirangud konstitutsiooni muutmiseks Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste, mudelid ja seda teostavad organid Kontrolli liigid Riik Poliitiline reziim Demokraatlik reþiim Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika presidentaalne mudel Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon
Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik teokraatlikus riigis. sellisteks riikideks on nt saudi araabia, kus on säilinud aboluutse monarhia teokraatlik riigivorm. riigipeaks on kuningas, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev, kohtu ja usuvõim. kuigi 1993 aastal võeti vastu põhiseadus, ei ole lubatud seal poliitilised erakolnnad ning ei toimu valimisi. näiteks võib tuua veel araabia ühendemiraadid, vatikani linnriigid. demokraatia võidulepääs muutis ka monarhistlike riikide õiguslikku iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis
Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi esimene abiline oli vesiir kui peaminister. Kirju omavad rahvad juudid (Vana Testament), kristlased (Piibel). Neil lubati oma traditsioone austada, ei surutud peale islamit. Mittekirjaomavatele suruti igatepidi islami usku peale. Need, kes võtsid islami usu vastu, olid maksudest vabastatud. Suurt vallutatud ala ühendasid islamiusk ja araabia keel. 11. Üldülevaade Lääne-Euroopast kõrgkeskajal Kõrgkeskaeg algab 11.sajandist.
Vahemere idakallas Kaukaasia (Musta ja Kaspia mere vahel) Pärsia alad Pärsia õnnestus araablastel tervikuna oma kalifaadi koosseisu vallutada, kuid Bütsantsist saadi ainult väikseid osasid, mitte tervet Bütsantsi. Karl Martell pani araabalste sissetundi Pürenee poolsaarelt Euroopasse seisma. Araabia riiki juhtis kaliif, kes oli riigi nii ilmalik kui ka vaimulik juht. Sellise riigi kohta, kus vaimulik ja ilmalik võim on ühe inimese käes, öeldakse teokraatlik riik. Kuna riik oli nii suur, siis valitseti seda hiigelterritooriumi ametnike abil. Vesiir kaliifi esimene asemik, kõige kõrgem riigiametnik Emiir valitsesid erinevaid piirkondi, piirkondade asevalitsejad Araabia kalifaat oli suur, seal elas palju rahvaid ja alguses sekkusid araablased alistatud rahvaste olukorda küllalt vähe ning nendel rahvastel, keda peeti raamaturahvasteks (kristlased, sest neil on
Jahve templi ning küüditasid hulga inimesi Babülooniasse. Bab. Vangipõlv kestab ajani, mil seal tuleb Pärsia ülemvõim 539. Kyros lubas juutidel oma koju tagasi pöörduda, kus nad ka oma templi taastasid. Juudast sai poolautonoomne vasallriik Pärsia impeeriumi koosseisus ja seda valitses preesterkond. . Pärsia kuningad lubasid juutidele ulatuslikud omavalitsusõigused. V sajandi keskpaigast kehtis Moosese seadus. Juudast kujunes teokraatlik vasallriik Jahve preesterkonna valitsuse all. Ajalooteoloogiline seletus: prohvetid olid kuulutanud totaalselt kohtumõistmist; eksiiliviimist mõisteti prohvetite kuulutatud kohtu täitumisena. EKSIILIAEG 587/6-538 e.Kr. (Tagasi pöörduti reaalselt aga mitte varem kui 524) Babüloonlased vallutasid Jeruusalemma. Vangipõlve aega on kõik asjad paigutatud, mida ei teata. Nt ema järgi pärinevusliin, sünagoogid. Dokumentaalset tõestust pole. Eksiil- golaa heebrea keeles- tähendab
Sealt edasi antakse juba seisuse sees ehk teistele piirkonnas asuvatele chiefdomidele. Sellisel süsteemil kaks arengu võimalust. Kus piiratud looduslkud olud ja laienemine piiratud seal chiefdomid ei saa edasi areneda, nede vahel konkurents, mis toob kaasa arengute tsüklisuse. Ja võivad tekkida väiksemad süsteemid nt big-mani süsteemid(nende järgi see siis hoopis järelaste, mitte eeldus cheifdomile). Kus ressursi rohkem seal areneb välja aasialik riik, mis on väike teokraatlik riik, religioosse pealiku võimuga. Oluine see, et põhines Mägi-Birma näitel, seega pole ilmselt eriti tõsiseltvõetav. 1970 lõp 1980 algus hakkas ilmnema tüdimus neoevolutsionismist ja sellest tulenevalt antropoloogid hakkasid rõhutama kultuuri spetsiifikat. Iga kulruur vajab lahti kodeerimist ja ei saa teha suuri üldistusi jne. Edasi hakkas minema arheoloogiasse. J Hoddes jne. Leiud erinevates kultuurides erinevad , materjal selektiivne ja paljud olulised valdkonnad, mis väga
väed 586 Jeruusalemma, hävitasid Jahve templi ning küüditasid hulga inimesi Babülooniasse. 586 538: nn Babüloni vangipõlv. Baabülonis tegutsenud prohvet Hesekiel kuulutas messia tulekut ja helgemat tulevikku. Babüloonia vallutamise järel Kyrose poolt (539) pöördus osa juute Babüloonniast Juudamaale tagasi. Jahve tempel taastati. Pärsia kuningad lubasud juutidele ulatuslikud omavalitsusõigused. V sajandi keskpaigast kehtis Moosese seadus. Juudast kujunes teokraatlik vasallriik Jahve preesterkonna valitsuse all. ANATOOLIA JA IRAAN Hetiidi riik 19. 18. sajandil oli Väike-Aasia (Anatoolia) keskosas kujunenud mitmed teineteisest sõltumatud riigid. Elanikkonna põhiosa rääkis tõenäoliselt nn hati keelt, mis arvatavasti ei kuulunud indo-euroopa keelte hulka. Kuid samast ajast on teada ka indo-euroopa nimesid, mis osutab indo-euroopa keeli kõnelevate rahvaste kohalolule Väike-Aasias. 18
Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria). Eriline vabariigi vorm on teokraatlik vabariik, kus valitseb vaimulikkond. Iraani islamivabariigis on Iraani vaimulikuks riigipeaks Kõrgeim juht (rahbar), kes on ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Tähtsuselt järgmine ametiisik Iraanis on president, kes määrab ametisse ministrid ja juhib valitsuse tööd. Vandaal barbar, kultuurivarade hävitaja Vandaali/d oli/d idagermaani hõim või hõimurühm, kes tungis/id hilisesse Rooma riiki ning
jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik). Kuid Calvinit arendasid edasi hugenotid ja John Knox, kes õigustasid 1 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust sekkuda vahele kiriku asjadesse. 25
põhjus, on kuningas rahva ees vastutav. Jean Calvin Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik-aristokraatlik, lihtrahval oli passiivne roll, kuigi kirikud vendlustena korraldatud, mitte piiskoplikult, nagu baptistikirikud nt tänases Eestis. See vastandus monarhia idee ja praktikaga, mistõttu oli Inglismaal loomulik, et puritaanid vastandusid monarhiaga). Pole kaks mõõka, on üks. Maine riik peab toetama inimeste lunastust, rakendama distsipliini. Genfis sai valitsuse ametnikuks vaid kirikuliige, Massachusettsis kõik kodanikuõigused vaid kirikuliikmetel.
annaabi.ee 
