Ühiskonnaõpetus – Riik ja Riigivõim (1)

5 VÄGA HEA

Ühiskonnaõpetus – Riik ja Riigivõim
Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
3 riiki defineerivat tunnust:

Rahvas

Territoorium
Avalik suveräänne võim

Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond
Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum.
Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad.
Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta.
Lepinguteooria :

Kõik inimesed on sünnilt võrdsed

Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena

Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud

Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt
Orgaaniline teooria:

Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi

Riik kui bioloogiline organism

Riigi tekkimise põhjuseks on võitlus võimu pärast

Loomuliku valiku tulemusel jäävad võitluses ellu tugevamad
Teokraatlik teooria:

Jumal lõi maailma

Maailmakorraldus ja kaasa arvatud riigid on loodud Jumala poolt
Marksistlik teooria:

Ühiskond on jagunenud sotsiaalseteks klassideks.

Viimane jaotus on riigivõim tekkepõhjuseks.

Majanduslikult valitsev klass vajab oma privileegide säilitamiseks teiste eesinstitutsiooni, milleks on riik.
Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine .
Võimu ressurssid:
Ainelised

Omand
Kapital

Vaimsed

Teadmised
Oskused
Kogemused
Sotsiaalne kapital

Võim nüüdisühiskonnas:

Traditsiooniline võim
Majandulik võim
Avalik arvamus/prestiiž
Riigivõim

Riigivõim (oma institutsioonide, valitsemis mehhanismidega) on tänapäeva ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide ees.
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on monopoolsed ehk ainuomased.
Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused:

Kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle
Kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabilsus tagamiseks

Võim riigi territooriumil jagada kohustulikke korraldusi kõigile isikutele
Korraldada igapäevaelu ja esindada riiki
Riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur

Riigivõimu komponendid:

Spetsiaalsed asutused/institutsioonid riigivõimu teostamiseks (valitsus, kohus, parlament)
Kirjalikud õigusnormid (võimuinstitutsioonide vahel ja võimu ja rahva vahel)
Riigibürokraatia – koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks

Riigivõim nüüdisühiskonnas:
Võimu korraldamise viis riigis väljendub riigivormis, mis hõlmab:

Riigivalitsemise vormi
Riigikorralduse vormi
Poliitilises režiimi

Riigivalitsemise vorm väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet.
Peamised riigivalitsemise vormid on vabariik ja monarhia .
Vabariik on juba antiikajal tekkinud mittepärilik võimukorraldus, vastandudes monarhiale.
Monarhia on pärilik võimukorraldus, mille iseloomulikuks tunnuseks on monarhist riigipea (kuningas, emiir, sultan , šahh)
Vabariik:
Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud vabariikliku riigivalitsemise vormi:

Parlamentaarne vabariik
Presidentaalne vabariik

Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi ülimuslikkusel.

Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id).
Valitsus on nimetatud ametisse parlamendi poolt. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik.

Presidentaalne vabariik:

Riigipea on ka valitsuskabineti juht.
Riigipea on tavaliselt rahva poolt otse valitud.
Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Valitsus pole aruandekohustuslik.

Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud monarhia vormi:

Konstitutsiooniline monarhia
Absoluutne monarhia

Konstitutsiooniline monarhia:

Monarhia võim on piiratud põhiseadusega.
Monarhil on tavaliselt vaid esindusfunktsioon.
Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament.

Absoluutne monarhia:

Monarhia võim on piiramatu või oluliste piiranguteta.
Monarhil on nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.

Riigikorralduse vormid iseloomustavad tavaliselt riigi haldusliku korralduse vormi/struktuuri.
Enamlevinud riigikorralduse vormid on:

Unitaarriik
Föderatsioon
Konföderatsioon

Unitaarriik:

Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus.
Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi

Föderatsioon:

Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus.
Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus - ja kaitsepoliitika eest.

Protekoraat - territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla.
Poliitiline režiim ehk riigivõimu iseloom iseloomustab demokraatia taset riigis.
Enamlevinud poliitilised režiimid on tänapäeval:

Demokraatia
Diktatuur

Demokraatia:

Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste.
Riigivõim toimid seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi.

Diktaktuur:
Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud diktatuuri vormi:

Autoritaarne riik
Totalitaarne riik

Autoritaarne riik:

Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine.
Inim- ja kodanikuõiguste piirangud, mis lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest.
Autoritaarne diktatuur on tänapäeva maailmas sageli ajutise iseloomuga.

Totalitaarne riik:

siku või institutsiooni hirmuvalitsus , mis väljendub riigivõimu täielikus kontrolli kõikide eluvaldkondade üle.
Tavaliselt ühe ideoloogia keskne ning väga agressiivne sise- ja välisvaenlaste vastu.
Võim võib olla ka päritav.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K.Arula Õppematerjali autor

Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.3 riiki defineerivat tunnust:–Rahvas–Territoorium–Avalik suveräänne võimRahvas : Elanikkond vs KodanikkondKlassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum.Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad.Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta.

riigivõim monarhia vabariik valitsemise enamlevinud territoorium diktatuur riigivalitsemise riigikorralduse võimukorraldus institutsioonid reiim kohtame kohtame kahte

Sarnased õppematerjalid

rtf

Võim

kaitsepoliitika eest (Venemaa, USA, Austraalia, Mehhiko, Saksamaa, India) Konföderatsioon - riikide liit ühiste eesmärkide (välis-, kaitse-, majanduspoliitilised) realiseerimiseks; liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. eelneb tavaliselt föderaalriigi moodustamisele. (nt Šveits, EL) poliitiline režiim - riigivõimu iseloom; iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud režiimid tänapäeval diktatuur ja demokraatia. Demokraatia - liberaalne riik, mis vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; kõrgeima võim kandjaks rahvas, kes tesotab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Võib öelda, et see on: vähemusega arvestav enamuse võim. Abraham Lincoln: "Government of the people, by the people, for the people, shall not perish from the Earth." Diktatuur - jaguneb autoritaarne ja totalitaarne

Riigiõpetus

odt

ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik''

Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad.

Ühiskonnaõpetus

doc

RIIK. RIIGIVÕIM.

5500 aastat tagasi Lähis-Idas. Alates 19. sajandist loetakse riigi olulisteks tunnusteks Rahvast Territooriumi ( ka veealad, mis jäävad riigi piiridesse) Avalikku suveräänset võimu (suveräänsus ehk iseseisvus) Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1

Geograafia

doc

Nüüdisühiskond

igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike

Ühiskond

docx

Ühiskonna kontrolltöö

Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus

Ühiskond

docx

Ühiskonnaelu

1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole

Ühiskonnaõpetus

docx

uhiskond-demokraatlik-tan apaeva-riik

Kontrolltöö küsimused „Demokraatlik tänapäeva riik“ Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, mis hõivab teatud territooriumi ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim. 2. Kuidas tekkivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? 1. samm Deklareerige iseseisvus. Uue riigi loomiseks peab riik kõigepealt vastama rahvusvahelistele õigusnormidele, mida

12. klassi ühiskond

Rohkem sarnaseid