· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult...
oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsioon on linna lõuna osas. Ühisvoolse kanalisatsiooni heitveed juhitakse heitveepuhastuse jaama, sade ja drenaa iveed puhastamata Narva jõkke. Osa ettevõtteid omavad väljalaske Narva jõkke. Narva jõkke on 4 pidevat heitvee väljalasku ja 3 avariiväljalaset, mis kuuluvad linnale. Narvas tarbiti maagaasi 1999.a 8,6 milj. m3 s.h elanikud 4,5 milj. m3, tööstus 4,1 milj. m3 . Narva linna gaasitorustikku on rajatud aastast 1963. Praegu on gaasitorustiku pikkus 84,7 km, sellest metalltorustikku 81,2 km ja plastiktorustikku 60,8 km, kesksurve gaasitorustikku 23,9 km. Gaasijaotusjaamu on 18 tk.
või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikult jaotatakse rähkmuldi huumushorisondi tüseduse järgi. Rähkmuldade tunnused: kihisemine huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaa. Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik. Rähkmullad tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Mulla miinusteks on : suur kivisus ja suur koresesisaldus, põuakartlikkus (Penu. 2006). Muldade kasutussobivus
mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis- hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära,
4. peatükk ISTUTUSTÖÖ TEGEMINE § 6. Istutuskoha ettevalmistamine (1) Puu kasvuks vajaliku kasvupinnase maht ning omadused peavad vastama lisades 2 ja 6 toodud nõuetele. Kasvupinnase moodustavad puu juurestiku kinnitumiseks ja toitumiseks vajalikud pinnasekihid. (2) Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale. (3) Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul tuleb paigaldada drenaa. (4) Tänavaäärsele haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase pind viimistleda laugja künka või vallina ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale. (5) Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada.
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, m...
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
2) MAHULINE PROJEKTEERIMINE ( HOONED JA RAJATISED ) 3)EHITUSKORRALDUSE JA -TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE ( EHITUSE INSENERLIK ETTEVALMISTUS ) ERINEVUS TÖÖSTUSTOODETE PROJEKTEERIMISE KORRALDUSEST KAVANDI VASTAVUS DETALPLANEERINGU ETTEKIRJUTISELE KAVANDI VASTAVUS PROJEKTEERIMISE NORMIDELE: · EHITISTE TUGEVUS JA PÜSIVUS · TULEOHUTUS · EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS JA NIISKUSKAITSE · HELIISOLATSIOON · VENTILATSIOON · HÜGIEEN · DRENAA · SOOJAVARUSTUS · ENERGIA JA KÜTUSESÄÄSTU · PUUETEGA INIMESTE ERINÕUDED · MATERJALIDE JA TÖÖ KVALITEET KUI EESTI NORMID PUUDUVAD, RAKENDATAKSE NSVL NORME VÕI MUID 28 4.2. MAA-ALADE PLANEERIMINE EESMÄRK TAGADA VÕIMALIKULT PALJUDE ÜHISKONNALIIKMETE HUVISD ARVESTAVATE KESKKONNATINGIMUSTE KUJUNDAMINE, SÄÄSTEV ARENG. EHITUS KESKKONNAMINISTEERIUMI HALDUSALAS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
