Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi. Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge, rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm. Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või mandrijää toimel tekkinud kõrgendikud, mida meri on tundmatuseni muutnud, kuhjates neile rannavalle, murrutades vanadesse setetesse astanguid jm. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema pinnamoe liigestatus. Maastikuliselt on keerukamad need saared, mis on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Üldplaanis kehtib
aladega, Globaalne mitmekesisus kogu maakera liigiline mitmekesisus.Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid:Laiaulatuslikud globaalsed või regionaalsed mõjutused:Ajalugu ja vanus,Geograafilised gradiendid ,Territooriumi suurus ,Isolatsioon või saarelisus Kas laiuskraadi gradient per se saab mõjutada liigirikkust Maal? Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi gradiendid: Absoluutse kõrguse gradient,Sügavuse gradient (meres).ISOLATSIOON V SAARELISUS: BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega
ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis- hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi. 14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussusteemi 15) Muldkeha tüüplahendused: kuna kasutatakse ja missugused · muldkeha kõrgus jääb alla 12 m ning see ehitatakse tugevale alusele, kasutades kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või teisi peeneteralisis pinnaseid,
3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi. 14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussüsteemi 15) Muldkeha tüüplahendused: kuna kasutatakse ja missugused · muldkeha kõrgus jääb alla 12 m ning see ehitatakse tugevale alusele, kasutades kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või teisi peeneteralisis pinnaseid,
Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel. Tallinna klindilõik 7 Tallinna aluspõhja geoloogilis-litoloogiline skeem (R. Männili, A. Verte ja V. Karise järgi). 1 – liivakivi, kohati savikate vahekihtidega (gdoovi ja kotlini kihistu); 2 – savi (lontova kihistu); 3 – liivakivid (pirita ja tiskre kihistu ning pakeroidi lademe liivakivid); 4 – diktüoneemakilt; 5 – lubjakivid (volhovi, kunda, aseri ja lasnamäe lade); 6 – merglilised lubjakivid (uhaku lade); 7 – lubjakivi põlevkivikihikestega (kukruse lade); 8 – merglilised lubjakivid (idavere ja jõhvi lade); 9 –paekallas
annaabi.ee 
