Liikluskorralduslikud vahendid puuduvad, et tagada sõidugraafikust kinnipidamise. Raudtee halb tehniline infrastruktuuri seisund ei lase rongidel liikuda kiireminikui bussid. Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee
omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega 24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega
remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km Katted-asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed 5. Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel;
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll).
kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest, on otstarbekas riigimaanteede teehoiukava ühitada ajaliselt välisvahendite kasutamise perioodiga. Samas tagab see ka parema planeerimise keskpikas perspektiivis. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. Eesmärk on, et aastaks 2020 väheneb halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaal 10 protsendipunkti võrra ja selle arvelt suureneb heas korras olevate teede hulk. Eesmärgi täitmist mõõdetakse tee seisukorra hindamisega (vt peatükk 4 . Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted). Eesmärgi täitmise eest vastutab Maanteeamet. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu
Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jõhvi – Tartu – Valga. Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu-Lihula. Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU - RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee
20. Tee projekteerimise nõuded. Projekteerimise nõuded täpsustavad üleriigiliste, maakonna, üld- või detailplaneeringu nõudeid ja määravad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega projektdokumendid tuleb kooskõlastada. Maanteeamet annab projekteerimise nõuded põhimaanteede ja nende nende rajatiste osas, teedevalitsused annavad nõuded teiste riigimaanteede ja nende rajatiste osas. Projekteerimise nõuded kohaliku maantee, tänava, jalgtee, jalgrattatee ja eratee kohta annab vastav- või linnavalitsus. 21.Planeeringute liigid. -üleriigiline planeering -teedevõrgu aregukava (teemaplaneering) -maakonnaplaneering -üldplaneering - detailplaneering Planeeringu olemasolu korral peab teeprojekt tuginema planeeringule 22.Teeprojekt. Teeprojekt on tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest
[1, lk. 3] Riigiteede teehoiukava on koostatud seitsmeks aastaks, tulenevalt 2014-2020 Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. [1, lk. 3] Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. [1, lk. 3] 5 2.3
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16
sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil.
ohutustaseme kõigile liiklejatele ning olema kooskõlas paiknemistingimustega. 15. Kuidas jagatakse saari konstruktsiooni järgi ? I äärekivide või plaatide abil tõstetud saared II- teekattele märgistatud saared III- teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared on kõige efektiivsemad. 16. Kui suured peavad olema eraldavad saared ? Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 m ja pikkus vähemalt 4 m. 17. Millest lähtutakse pöördetee laiuse määramisel ? Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast, (neid on kolm). 18. Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ?
8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides.................................................................13 8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele.................................................................................14 8.5 Stabiliseeritud alusekihis tõmbepingetele.......................................................................15 8.6 Külmakindluse arvutamine.............................................................................................15 9. MAANTEE PÕHIPARAMEETRID...................................................................................17 9.1 Liikluskvaliteedi iseloomustus........................................................................................17 9.2 Eeldatav keskmine liiklussagedus...................................................................................17 9.3 Projektkiirus....................................................................................................................17 9
4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur Kontrollijal on õigus: 1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel 2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki- juhi- veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente TERMINID Kontrollijal on õigus: 3. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigsust tõendav dokument 4
5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi.
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu
poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teehoiuna käsitatakse teetööde tegemist, kavandamist, projekteerimist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Tee-ehitustöö on mistahes viisil tehtav töö, mis on seotud tee ehitamisega, sealhulgas:
Tööde mõõdistamine ja 10211 kogusumma 1 3600,0 märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine 30402 m3 11737 8,13 7,98 3,67 232390,6 juurdeveetavast pinnasest 30501 Dreenkiht(liivalus) h=25cm m3 4330 9,97 8,73 3,67 96865,0 4.KATEND 40501 Killustikalus h=20cm m3 3052 12,46 10,11 3,67 80103,5
kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri (LS § 91 lg 2) 8. Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
5.Mida määrab detailplaneering. Detailplaneering määrab: a)kogu maaala kohta: 1)maa-ala kruntideks jaotamise, 2)krundi ehitusõiguse, 3)tänavad ja liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima ehitusalase pinna, 4)ehitise lubatud kõrguse. Planeeringust tuleb informeerida üldsust, planeering peab olema avalikult välja pandud ja kohalik omavalitsus korraldama selle avaliku arutelu. Detailplaneeringu kinnitab peale lahkhelide järelevalve korras läbivaatamist kohalik omavalitsus. Kui kinnisasja omanikule tekitati planeeringu tõttu kahju, on omanikul õigus saada kohe õiglast hüvitust. 6.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel tegelike kulude katmisel põhineva lepingu puhul. Skeem ei anna tellijale hinnakindlust, tema hinnarisk on suur.
Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest sobima laiale turule. Seetõttu turuhind võib osaleda ehitustegevuse aluseks. madalaima ehitushinna; 6)võimalus rakendada kõrge fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad madalamaks arenduskuludest, mille vältimiseks püütakse *Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda ehitused. ehitist sobitada üldkehtivate standartidega. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on 5.Mida määrab detailplaneering
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
planeeringute koostamisel planeerimisseadus. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade, arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustab arvestab majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskoskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Maakonnaplaneering Üldplaneering (valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.) Detailplaneering (maakasutus ja ehitustingimused) Üleriigiline planeering kogu riigi territooriumi kohta ja selle eesmärgid on: Riigi regionaalne areng Asustuse arengu suunamine Üleriigiline transpordivõrk Maakonna planeering kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta ja selle eesmärgid on
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o
Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m. Hoone rajatakse tihendatud liivapinnasele, mille all on moreen ja paekivi. Pinnasevesi on 2,0 m sügavusel maapinnast. Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP-1, kestvusaste C (s.t. Vähemalt 100 aastat). Hoone klass on II, tööstushoone. 4 Krundi suuruseks on 11840 m² Hoone sidumiskõrgus ± 0,000 = 111,000 meetrit Hoone põhiparameetrid on:
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma se
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
