· Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1. Aju jälgimise aparatuursed meetodid 2. Käitumuslik eksperimendid kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib. Muutunud teadvuse seisundid: Psüühiline seisund, mis tekib füsioloogiliste, psühholoogiliste või farmakoloogiliste tegurite toimel, mida inimene ise kogeb oluliselt erinevana tavaliselt. (Nt. Uni, hüpnoos, erinevad joobed, anesteesia, psühhoos, ajukahjustuse järgne teadvustamatus) Teadvustamatus: · Kognitiivne teadvustamatus enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) · Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . · Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja
Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine Alateadvuslik- teadvustamatus. Kuna Freud ise hoiatab eesliite "ala-" kasutamise vastu, siis polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on võimeline teadvusesse jõudma ja selline teadvusest väljatõrjutud teadmine, mis iseenesest ja lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma
Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi
Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on aga isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alateadvusesse lükatud. Ma arvan, et kõigil, kaasaarvatud ka minul on varju lükatud palju negatiivseid omadusi. Isiklik teadvustamatus aga koosneb suuremalt jaolt tunderõhulistest kompleksidest, samuti väljatõrjutust, unustatust või ignoreeritavast. Viimasel ajal on Jungi psühholoogia jällegi kuulsust kogumas näiteks on Eestis loodud ametlik Eesti Carl Gustav Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts. Tegelikult ei ole siin imestada midagi, sest mingisugune tõepõhi on sellel kindlasti all olemas.
käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia
Freudi rajatud psühhoteraapiasuund, milles psüühikahäireid tekitavatest tõrjutud kujutelmadest teadlikuks saamiseks kasutatakse niinimetatud vabade assotsiatsioonide meetodit. Vaba assotsiatsioon on psühhoanalüüsi tehnika, mille töötas hüpnoosimeetodi järgi välja Freud ning see seisneb selles, et patsiendid räägiksid iseendast, mitte ei kordaks anolüütiku ideid. Teiste inimeste soovituste järelekorrutamise asemel töötavad nad läbi pigem iseendaga seonduvat. • Teadvustamatus ehk mitteteadvus – on Sigmund Freudi järgi inimpsüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb teadvustamatus kõikidest psüühikasisudest, mida teadvusesse ei lasta. Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem lõi Freud pfüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja teadvustamatusest (miski, mina ja ülimina)
· psühholoogiline antropoloogia Mis on psüühiliste protsesside loomus? Inimene on kahe maailma vahepealne (Pascal), inimene on võõras (Camus), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool) - (Heidegger), inimene on visand (Sartre). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga "ema", ehk tekib olukord kus puudub miski ja selle teadvustamine) mida ja kuidas inimene käitub, teadvustades mingi olukorra/ajsa puudumist. (ületamis võimalused: imaginaarne, sümboolne, reaalne)
3) Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, arenes sotsiaal-‐kognitiivne lähenemine 4) Dispositsionaalne lähenemine (joonepsühholoogia) Psühhodünaamiline käsitlus: • Charcot’ uuringud hüsteeriast; Prince “lõhestunud isiksus” • Freud: psühhoanalüüs – teadvustamatus, lapsepõlvekogemuste tähtsustamine, seksuaalsusel keskne tähendus, psüühika struktuur (id-‐ego-‐superego); psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium); ego kaitsemehhanismid (repressioon), unenäod, ärevus (objektiivne, neurootiline, moraalne)
ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus
Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on võimalik aru saada, kas ta tunneb enda peegelpildi ära (saab aru, et see on tema enda peegeldus ja
käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel"
Kujutlus, et loodust tuleb uurida. Valgustuse loogika inimene ei loo tõdesid ja väärtusi, vaid avastab neid looduses kõik on avastatav ja seletatav. Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht" Isandate moraali hea ja halb vastandub kuid põlatakse arga, väetit Orjade moraal - head vastandakse kurjale. Orjad ei ela päris elu, nad reageerivad. See mida orjad peavad headuseks- see on jõuetus. Freud Psühhoanalüüs Teooria teadvustamatus/alateadvusest muutis meie arusaama, mida in. kohta oli varem öeldud. Ratsionalistlik humanism(inimtunnetus/inimkesksus). Ratsionalism (Rene Descartes) inimese teadvus enda kohta kõiges meie teadmistes meie maailma kohta tuleb kahelda. Kui kahtled kõiges, siis saad kindel olla selles, et Mina olen! Mõtlen järelikult olen. Cogito ergosum . Freud- me võime vaidlustada, kuna minapilt ei ole terviklik- teadlik paljudest mina tuuma asjadest ja in. tuum jääb in. kättesaamatuks
PsychINFO 50 milj viidet, 650 ajakirja täielikult, osaliselt, 100 000 uut kirjet aastas Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, lahendatakse konkreetsete ülesannetega mida nim psüühika funktsioonideks Taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, liikumine Daniel Kahnemann Nobeli preemia 2002, psühholoogilise sissevaate toomise eest majandusteadusesse, inimeste otsused ei ole ratsionaalsed nagu eeldab majandus 3. Teadvus ja teadvustamatus Ptolemaios kirjutas esimesena teadvustamatusest (silmas tekkiva kujutise põhjal ei saa otsustada asjade tegeliku suuruse üle kuna see muutub koos vaatenurgaga ja kaugusega) Eduard von Hartmann- 1869 Teadvustamatuse Filosoofia, 3 teadvustamatust füsioloogiline (refleksid), suhteline (veel pole teadvuses), absoluutne (ei jõua sinna kunagi) Freud teadvustamatus (ID), eelteadvus (Ego), teadvus (Super-Ego)
Näiteks kui küsida naiselt, kes nägi pealt, et isa peksis ema, oli tütre valulik probleem see „MA siiski armastan oma isa“. Psühhiaatria inimesekäsitlus: Sigmund Froid lõi pildi kolmekorruselisest hingeelust. Ehitise kõrgeim korrus oli Ülimina. Keskmine korrus oli Mina ehk Ego kõrgus. Selles valitseb mõistus ja tehakse kõik otsused- paljuski ülemiselt korruselt tulevate juhtnööride järgi. Ehitise alumine korrus oli Teadvustamatus (hirmud, viha, kadedus, kired, algelised vajadused). Sealt pärinesid kõik impulsid ja instinktid. Sealt said alguse kõik hingelised jõud, seal paiknesid konfliktid ja kompleksid, mida siis Minas üritati selgitada. Lapsepõlve trauma ignoreerimine: Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlves varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist
28. Uuritavad teadvuse seisundid ja metoodikad. Kooma Sügav uni Pinnaline uni Paradoksaalne uni Hüpnagoogsed seisundid Unisus Virgus Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1. Aju jälgimise aparatuursed meetodid 2. Käitumuslik eksperimendid – kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib. 29. Kognitiivne teadvustamatus. enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) – kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . 30. Mis on pimenägemine ning mida see teadvuse kohta ütleb? kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma
käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess
jumalikku ilu ennast tema ühtsuses“ (auto to theion kalon dynato monoeides katidein) (225, tõlge muudetud). Selline eksistents pole ilust ja hüvest lahutatud, ja selline elu on vooruslik, tõeline ja õnnelik (eudaimon ehk hea- daimonlik). On levinud komme heita Platonile ette ratsionalismi, samas kui meie kultuuriline kogemus on ammu näidanud mõistuse nõrkust erinevate asjaolude (ideoloogia, teadvustamatus, ihad jne.) suhtes. „Pidusööki“ lugedes me näeme aga, et selline „ratsionaalne“ tunnetus, kus tunnetaja jääb tunnetatu suhtes väliseks, on kõigest üldise tunnetusliikumise üks etapp. Mõistus on vajalik selleks, et tõsta meid välja meelelisest piiratusest, aga niimoodi leitud mõisted-teadmised tuleb omakorda veel ühendada ehk tuleb „vaadelda jumalikku ilu ennast (ja a fortiori teisi ideid) tema ühtsuses“, mis tähendab, et tunnetaja justkui sulab tunnetatuga kokku
ja see tähendab ennekõik tööd. Kirjandusteksti uurimine „Igasuguse teksti vastuvõtmine on dekodeerimine“ (Umberto Eco) Kirjandusteksti uurimine on rekonstrueeriv tegevus, mis peaks välja jõudma müüdini (universaalideni). Tekstianalüüsi meetodeid 1. Psühhoanalüütiline meetod: Kuidas tekst võtab kuju (teadlike või mitteteadlike) psühhoanalüütiliste representatsioonide kaudu (teadvustamatus, tungid, ihad, hirmus, vajadused, konfliktid)? Kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad kired, konfliktid, kompleksid, haigused (nt neuroos)? A. H. Tammsaare üliõpilasnovellid – kehalised kired asetusid vastamisi ühiskondlike konventsioonidega. Leo Anvelti romaan „Eluhirm“ Johannes Semperi romaan „Armukadedus“
Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani).
mis on Freudi jaoks üks olulisi inimesi loomadest eristavaid markereid. Puberteediea jooksul saabuva genitaalse faasiga leiab aset Oidipuse kompleksi lõplik lahendamine ning seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid eelnevalt rajatud vundamendile kerkima inimhinge anatoomiat põhjalikumalt lahkavad teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud suure seletusjõuga süsteemist sai raskuskese, mis koondas teised orbiidil liikuvad teooriad
......................16 III Jungi poolt kasutatavad põhilised mõisted ja kontseptsioonid............................20 3.1. Üldist...........................................................................................................20 3.2. Psüühika ülesehitus.......................................................................................20 3.2.1. Psüühe.......................................................................................................20 3.2.2. Teadvus ja teadvustamatus.........................................................................21 3.2.3. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus...............................................23 3.2.4. Ise.............................................................................................................24 3.2.5. Kompleksid...............................................................................................26 3.2.6. Arhetüübid.....................................................................
(jäämäetipp sest teadvusesse korraga mahub vähe suudan rääkida, mõelda, kujutleda), eelteadvus (kõik, mida saab teadvusesse tuua lõputult suur sahver), alateadvus (sügav kelder sellel on raskusi teadvusse tõusta, raske seda teadvustada ise - häirivad mõtted, pingettekitavad mõtted, mis ununevad, kuid ei kao, vaid kogunevad/grupeeruvad/liituvad, seega võib kasvada ka pinge inimeses, mis võib tekitada füüsilisi või vaimseid hädasid) ehk teadvustamatus. Freud loobus hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida. Samamoodi toimub ka unenägudega. Sigmund Freud: 1. ,,Leonardo da Vinci lapsepõlv" - 70lk 2. ,,Ahistus kultuuris" + ,,Sealpool mõnuprintsiipi" 3. ,,Inimhinge anatoomiast" 4. ,,Argielu psühhopatoloogia" 5. ,,Unenägude tõlgendamine"* = 2 teost 6. ,,Nali ja selle seos teadvustamatusega"
Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib täiesti uus paradigma, mida hakkab pooldama üha rohkem teadlasi, kuni vana paradigma hüljatakse. See katkestus on teadusrevolutsioon - seisneb selles, et teooriat vahetab teadlaskogukond tervikuna, nii et jäävad üksnes vähesed teisitimõtlejad, kes uuest teadlaskogukonnast välja jäävad. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus on Carl Gustav Jungi õpetuse järgi inimese alateadvuse kõrval teine alateadvuse vorm, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on kõigil inimestel enam-vähem ühesugune. Ehk mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe - teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi
Neid tuleb lõpust algusesse tõlgendada. Kõik unenäod on kokkusurutud ja peavad arvestama inimese sisemist tsensuuri, toimub materjali teistkordne töötlemine ja sellel on omad väljenduselemendid ( nägemine kõige tähtsam). Enamik unenägusid seotud erootiliste ilmingutega. Vanemate sümbol on tähtis, toast tuppa käimine = abielu jne. Tal on 3 liiki teadvusi teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Eelteadvusest saame tuua teadvusesse asju ja neid väljendada, aga alateadvus on teadvustamatus väljatõrjutud emotsioonid jne. ,,3 esseed seksuaalteooriast" libiidoteooria, objektile suunatud seksuaalenergia. Ta väidab, et seksuaalsus ei alga puberteedieas, sünnieas juba ilminguid näha; seksuaalne ja genitaalne mõiste tuleb üksteisest eristada; inimese seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu hankimine. Viimase on laste jaoks viieks punktiks jaotanud : pärast sündi
Teaduse ja tehnika areng 20. Sajandi algul Hugo de Vries- geneetika(hüpotees geenide olemasolust) Saksa füüsik Max Planck- kvantmehaanika(energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid portsjonite kaupa) Albert Einstein- erirelatiivsusteooria(kõigutas seniseid tõekspidamisi ja oli raske uskuda) Sigmund Freudi psühhoanalüüs(inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus) Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, panid aluse seeriatootmisele Henry Ford lõi oma autotehases esimesed konveieridautode tootmine suurenes plahvatuslikult Lennundus- Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk 1895. a. Guglielmo Marconi esimene raadiosaade+ raadiosignaal üle Atlandi II Eesti Esimese maailmasõja eel ja ajal
mis toimuvad kellegi peas. Nii mõte kui viha on asjad, mis toimuvad organismi sisemuses ja nende olemasolust saame aimu vaid mõnede iseloomulike väliste märkide abil. Selliseid organismi sisemuses toimuvaid vaimseid ja hingelisi tegevusi võetaksegi kokku sõnaga psüühika. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psühhoanalüütiline strateegia: Freud · Das Unbewusste TEADVUSTAMATUS · Psüühika kolm instantsi: o id (das Es) MISKI o ego (Ich) MINA o superego (Überich) ÜLEMINA Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus
4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus)
korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Primaarne - Reflektiivne - Eneseteadvus- Teadlikus enese psüühikast ja kehast. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus) Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus - Muutunud teadvuse seisund - Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine • Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890) 14 15
peab, alla surub ning pärast tolle surma ise haigestub. Kasvas välja tema Ps. Freud ja see teine püüdsid teda ravida hüpnoosi teel, kus ta mäletas seda, mida ärkvel ei mäletanud ja ärkvel olles kadus mõni haigushäda. Teadvuses koguaeg asjad vahetuvad, korraga kõik ei mahu. Eelteadvus pole teadvuses, aga saab endale teadvustada alateadvuses. Alateadvus e mitteteadvuses e teadvustamatus. Aga see alateadvus pole psühholoogidele meelepärane. Alateadvusest tulevad asjad teadvusesse raskelt või ei tule üldse. Inimene ei teadvusta endale halbu asju, need tõrjutakse teadvusest välja. Freudi meelest tuleks halvad asjad endale teadvustada, see tervendab. Alateadvusest tuuakse asjad teadvusesse: 9. Hüpnoos: kasutatakse harva, sest see on kurnav hüpnotiseerijale ja kõik sellel ei allu 10
järeldusega, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. 6. Sigmund Freud sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos "Unenägude tõlgendamine", milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler. 7. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kes kogus lõhkeainete tootmisega hiigelvaranduse, kuid teda rõhus teadmine, et tema toodang on seotud sõja ja tapatalgutega. Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele
2. PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb 5 ülimina. Keskmine korrus on mina, seal valitseb mõistus ja kõik otsused tehakse ülemiselt astmelt tulenevatest juhtnööridest. Kolmnurga alumisse ossa jääb aga teadvustamatus, kust pärinevad kõik impulsid ja instinktid. Seal möllavad mitmesugused agressioonid , kired, kadedus ja viha. Sellest võib järeldada, et kõik mõjutab kõike. Kui aga lapsepõlves on pigem kogetud halbu asju kui häid, siis domineerib last kolmnurga alumine osa. Uuringud on näidanud, et laste suhtes võidakse rakendada üllatavalt palju täiesti põhjendamatut vägivalda isegi otsest viha ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste
Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid:
Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid:
• Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 29.Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Mis on isiksus: • Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus • Bioloogiline vs keskkondlik Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele : psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva
stabiilsuse aluseks. - Isiksus hõlmab kõik isiku psüivad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. (isiksuseomadused) - Isiksuse käsitlemine : 6 lähenemist o Psühhodünaamiline: Lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freudi psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varaajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: Id ehk miski sinna kuuluvad kõik need ihad, konfliktid, motiivid, mis
teooriaid, kuigi režiime defineeritakse neis mõnevõrra erinevalt Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi Autonoomset infotöötlust iseloomustavad enamasti kiirus, hõlpsus, paralleelsus, teadvustamatus, tahtmatus ja kontrollimatus (kuigi mitte alati kõik korraga) Autonoomsetele protsessidele tuginev vaistlik infotöötlus lubab organismil reageerida tuttavates olukordades kiiresti, säästlikult ja ratsionaalselt Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev,
olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus sinna ei mahu eriti palju, aga seal on asjad, mida on inimesed võimelised kohe sõnastama või millest ollakse suutelised meenutama mingit kindlat pilti. 2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks. Ehk psühhoanalüüsi mõte on tuua alateadvusest asju teadvusesse,
Quincey räägib oma oopiumitripist. „Oopiumisuitsetaja pihtimus“. Freud ütleb, et mis siis kui me ei saa olla iseeneses kindlad, kui psüühikas on valdkondi, mis meie mõistuse kontrolli alt on väljas. Inimese mina tuum asub mujal. Me ei saa seda tabada. Meis kõigis on olemas neurooside ja vaimuhaiguste maailm. Avaldub kõigis. Oleme kõik vaimust haiged. On sfääre millest me midagi ei tea. Avastame endas homoseksuaalse alge, mida surume maha. Teadvustamatus freudi põhjal. Bataille kontekstis – mõistuse alt on väljas mingid aspektid meie mõistuses. Kutsub usaldama neid alateadlikke impulsse. Mitte neid maha suruda. Sama asja toonitab Marquse. Lahutada ennast ühiskonnast tähendab seda et pöörame end impulsside poole, mis pole mõistuse poolt kontrollitud ja avastame endas midagi mis on tsivilisatsiooni alt väljas. EGO - mina ID - miski SUPEREGO – ülimina
peeglis, vaid iseendale. Seni on peeglitesti usaldusväärselt läbinud orangutan ja simpans neil on olemas eneseteadvuse kõige algelisem vorm. Ka inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas, vaid see kujuneb paari aasta jooksul. · Miks nimetatakse Freudi teadvusekäsitlust psühhodünaamiliseks? Selle lähenemise aluseks on Freudi psühhoanalüütiline teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: Miski ehk ID, Ülimina ehk Superego, ja Mina ehk Ego. Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg
samas olevat ka üksikindiviidi hävituseks. Psühholoogiline antropoloogia – Uuritakse inimest loomust tema sees toimuvate protsesside, tema psüühika kaudu. Milliste kogemuste ja neist tekkinud emotsioonide kaudu kujundab inimene oma edasist käitumist? Millest tekib viha, hirm, rõõm jne? Psühhoanalüütiline antropoloogia – Sigmund Freudilt pärinev psühholoogilisest inimkäsitlusest väljakasvanud haru, mille keskseks ideeks on teadvustamatus. Selle järgi ei saa inimene kõike teadvustada, kuna talle seisavad vastu teatavad psüühilised jõud teadvuses endas: miski ehk id, mina ehk ego, ülimina ehk superego. Lancan ühendas Freudi psühhoanalüüsi ja Hegeli dialektilise meetodi, leides, et inimese psüühika tegeleb puuduva asendamisega – nn puudumise olukord, kus lahendus võib olla imaginaarne, sümboolne või reaalne.
Müütide sisu puudutab in otseselt, saame teada kust oleme pärit, miks asjad on nii nagu nad on. Jutustab sündmustest, mis kunagi aegade alguses toimusid ja selle praeguse maailmakorrani meid tõid. 5) Kosmogooniline müüt ei saa olla komponeeritud teadlikult. Funktsioneerib erinevatel tasanditel - teadlikul ja mitteteadlikul. Sellepärast müüte ei saagi taandada mõistelisele analüüsile, hõlmavad teadust, teaduseülest. Transconsciousness (Nüüd new ageis) - teadvustamatus, midagi kõrgemat, mitte subconscious. Osalt India metafüüsika mõjul eeldab, et inimesel on teadustamata osi, mis pole freudi järgi mingeid halbu tunge täis vaid hoopis midagi kõrgemat, paremat. Müütides need avalduvad. Müütides säilitavad loogika isegi, kui neid kannavad edasi inimesed, kes ise neist aru ei saa. Miski meis mõistab seda. Jutustamiseprotsess ise, jutustamisevõime, tähelepanu koondada sümboliterea täielikule esitamisele, keskendumisharjutus
keskustest- nende aktiveerumisega hakkab kõik tööle. Kõrgemad ajukeskused pidurdavad madalamate ajukeskuste aktiivsust ja ohjavad neid. Kui kõrgemaid keskusi ergutame, siis peaks inimene end paremini kontrollima. Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud. USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM 29 1. sündmuste ja objektide teadvustamatus 2. sündmuste ja objektide moonutatud taju 3. sündmuste ja objektide moonutatud mälu 4. teabe teadlik varjamine 5. tahtlik valetamine ja/või väärinformatsioon nendest tunnetusvõimete piirangud ja apsud; -rühm, miks inimene eksib, enda arvates ei eksi, on siiras, heauskselt. psühholoogiline teadlik enesekaitse- rühm, milles räägime valetamisest- psühhoogiline kaitse. Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunut/toimunut? 1
ikka jälle sama probleem, ei marxi ega freudi teooriat ei saa pidada teaduslikuks. nad on oma süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida. tegelt on siin see probleem, et falsifikatsiooniprintsiipi ei peeta enam kuigi universaalseks ega ka mitte sobivaks (ma peaks tõnisele saatma mõned lingid, kus sellest on kirjutatud) baasi ja pealisehituse skeem on analoogne freudi teadvuse ja mitteteadvuse skeemiga (teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja
agency. http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6VH9-4G3HSVN- 3&_user=805548&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000043701& _version=1&_urlVersion=0&_userid=805548&md5=ccea7586657b90735ec102ca759f9cfd Vaba valiku (nt vabadus lii............... wtf Moraalne dilemma Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud. KAIJAlt: USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM 1. sündmuste ja objektide teadvustamatus 2. sündmuste ja objektide moonutatud taju 3. sündmuste ja objektide moonutatud mälu 4. teabe teadlik varjamine 5. tahtlik valetamine ja/või väärinformatsioon nendest tunnetusvõimete piirangud ja apsud; -rühm, miks inimene eksib, enda arvates ei eksi, on siiras, heauskselt. psühholoogiline teadlik enesekaitse- rühm, milles räägime valetamisest- psühhoogiline kaitse. Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunut/toimunut? 1. ärritajate alalävisus
arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Personalijuhtimise baasained Isiksusepsühholoogia 1. Psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Freud) PsA keskendunud psühhopatoloogiale- isiksushäirete kirjeldused. Tungid, tungisaatus, teadvustamatus, miski; mina; ülimina, psühhoseksuaalse arengu faasid. Ortodoksne psühhoanalüüs on S.Freudi välja töötatud: meetod psüühikahäirete raviks ja õpetus teadvustamata psüühilistest protsessidest. S.Freudi psühhoanalüütilise käsitluse keskmes on isiksuse strukturaalne mudel, mis põhineb psüühika topograafilisel mudelil. Topograafiline mudel: - Teadvus: mõtted, tunded, kogemused, mida inimene antud ajahetkel täielikult teadvustab.
Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud on potentsiaalne probleemide tekitaja. Psühhoanalüüsi 2 hüpoteesi: · Psüühilise determinismi hüpotees ehk põhjuslikkuse printsiip Idee on selles, et samamoodi nagu looduses ei toimu midagi iseenesest, nii on ka inimpsüühika puhul. Iga psüühiline sündmus
· isiksuse struktuur · seksuaalsus Nende kolme komponendiga on kogu inimene ja kultuur paika pandud. Teadvuse astmed. Freud, olles uurinud oma patsiente, leidis, et inimene ei ole ratsionaalne ning tema käitumist juhivad tungid, mis ei asu teadvuses ja jäävad sellele teadvustamatuks. Kui alguses jagas Freud isiksuse struktuuri kaheks: teadvuseks ja teadvustamatuseks, siis teoses "Unenägude tõlgendamisest" toob Freud juurde ka kolmanda kihi. Seega koosneb teadvus kolmest komponendist: · Teadvustamatus (varem tõlgitud ka alateadvuseks) see on psüühilise maailma alusprintsiip, mis määrab oma olemasoluga kõik inimese vaimse elu ilmingud. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 4 1. See jääb teadvusele vahetult kättesaamatuks, tema kohta saab öelda negatiivselt nagu Jumala kohtagi: üksnes seda, mida ta ei ole. 2. Kui teadlik osa inimesest on valiv, siis teadvustamatu soovib saada kõike nüüd ja kohe. 3
Selle raamatu lõpus on Freud kirjutanud välja selle, mille nad Breueriga koos eelmises raamatus avastasid. Ta toob välja oma nägemuse inimmõistuse erinevatest tasanditest (teadvus, eelteadvus, alateadvus). Teadvustamise tunnus on see, et me suudame piltlikult seda ette kujutada või seda sõnastada. Kõik see, mida me saame sinna teadvusesse tõsta on eelteadvus. Need on meie mõtted, mälestused, fantaasiad ja emotsionaalsed seisundid. Alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) on see osa, mida inimesel on raske teadvustada. Seal võivad olla mälestused, mõtted, tunded. Seda eraldaks nagu mingi barjäär teistest kihtidest. Küll aga pidevalt tõrjutakse mõtteid, fantaasiaid jms eelteadvusest alateadvusesse. Psühhoanalüüsi ülesanne on need uuesti välja päästa, sest sellega kaasneb raviv effekt. See ongi psühhoanalüüsi üldidee. Kuidas see toimub? Hüpnoosi nimetatakse ka vabade assotsatsioonide meetodiks. See on psühhoanalüüsi põhimeetod
annaabi.ee 
