kompetentseteks. Teosel on tihe seos demograafiaga. Saame teada sissesõitnud ravijatest(nimetan üldnimetusega kõiki), samuti ka ümberasumisest mujale. Õppima asumine võis päädida ka pikema eluperioodiga kaugemal riigis. Samuti on toodud mitu näidet Eestimaa tohtrite kutsumisest Venemaale. Autor ei kirjuta konkreetsetest arvudest rahva liikumisel, küll aga on arvuliselt üsna täpne ühe tõesti suure demograafilise mõjutaja katku, nälja ja muude taudide kirjeldamisel. Meditsiiniga seotud küsimuste käsitlemine on samal ajal tihedalt seotud olustikuliste valdkondade uurimisega. Teost lugedes tekib ka ilma igasuguste eelteadmisteta inimesel ettekujutus kirjeldatava perioodi eluolust. Seetõttu soovitaksin seda lugemiseks igale kooliõpilasele. Saab põhjaliku pildi hügieenist, õigemini küll selle puudumisest. Jäätmete viskamiseks ei valitud paika, tänavad olid kaetud porist, tolmust, reoveest ja prügist tekkinud lehkava kihiga
kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel. Tal olevat olnud võime rotte ja teisi kahjureid käskida ja juhtida. Sammuti oli kangurite eestkostja. Nüüdseks üsna unustatud naispühak kuulus keskajal katoliiklike "hädasaitajate" hulka. Temalt oodati abi ka taudide ajal. Gertrud Nivelles'ist suri märtsil 659. aastal ning kuulutati peatselt seejärel pühakuks. Tema kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Euroopaga. Kuna laevnikel eriti sageli ja pikalt tuli end kodunt vabaks võtta, pole imeks panna, et Tallinna laevnikud, kes XIV sajandil oma kutseühingu lõid, selle Püha Gertrudi gildiks ristisid. Laevnikud olid enne kuulunud Suurgildi, ent arusaadavatel põhjustel tekkis neil hõõrumisi suurkaupmeestega, kes
Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, kontagium (kreeka k. puudutus) all mõtles ta haiguste ülekannet vahetu kontaktiga. Influentsa Gripp (influentsa) on viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.
järgnevateks konfliktideks. Euroopas lõppes sõjategevus maailmaga võrreldes natukene varem, ehk 8. mail 1945, kui Saksamaa alistus. Saksamaa oli täielikult purustatud ja suuremad liidrid vangi võetud või hukatud, eesotsas Hitleriga, kes sooritas oma maa-aluses punkris enesetapu. Peale sõda oli kurvaks reaalsuseks aga see, et sõda kestis erinevates variatsioonides edasi, toimus massiline kuritegevus, anarhia, esines näljahäda, erinevate taudide esilekerkimine, millest olid puudutatud mitmed miljonid inimesed, kes pidid sõja poolt rikutud maadel elama. Nende tegurite tagajärjel hukkus veel lisaks sadu tuhandeid inimesi. Elu stabiliseerus alles 1950. aastate keskel. Kui maailmapildis kaotasid enamus riigid sõjas rohkem kui võitsid, siis olid ka kaks superjõudu, kes said Teisest maailmasõjast palju juurde. Need superjõud olid USA ja tollane Nõukogude Liit, mida tänapäeval tuntakse Venemaa nime all. Tollane Nõukogude Liit sai
iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja Prantsuse dünastia vahel 1337-1453, sellep. et inglise kuningas Edward III avanes võimalus pärida Prants. troon, kuid Prant. kõrgaadel sellega ei leppinud), talurahvarahutuste ja taudide (must surm) ajastu. Sajandi lõpul hakkas rahvastik siiski jälle kasvama ning kaubandus kosuma. Varauusaeg:Tav. mõistetakse varauusaja all ajajärku XVI-XVIII sajandini. Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile tuttavaid riike märgata vaid Lääne-Euroopas, kus hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid:Hispaani, Prant
vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist? · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele 10) Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel · Linnad olid piiratud müüridega kaitseks välisvaenlase või senjööri rünnaku eest · Toit maaelanike omast mitmekesisem · Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu · Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal 11) Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? · Patt oli mäss Jumala vastu mässav ingel Lucifer heideti taevast alla, temast sai põrgu peremees saatan · Saatan ahvatles esimesi inimesi karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu
Kohamuistendites põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega. Nt: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, pühakud (Püha Jüri jt), jne Kunstmuistendid Kunstmuistendid on nagu kunstmuinasjutudki kirjutatud elukutseliste kirjanike poolt (nt Friedrich Reinhold Faehlmann „Müütilised muistendid“ – “Emajõe sünd”, “Koit ja Hämarik”, jt) Kalevipoeg 2.0 MÕISTATUSED
Näljahädad olid keskajal sagedased. 5)linnakultuur; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas. Elatusallikaks kaubandus ja käsitöö. Linnas oli hea elada sest need olid kindlustatud müüridega, see pakkus kaitset. Linnaelanike toit oli mitmekesisem kui maaelanikel. Linnal oli esinduslik välimus ja kirjaoskus oli laialdasemalt levinud. Toimusid pidustused ja näitemängud. Linnaelul olid ka miinused: iive oli negatiivne ning taudide levik oli suur. Linlased pidid tihti harjuma kõige uue ja tavapäratuga, mis võõrrahvad endaga kaasa tõid. Linnas levis prostitutsioon ning sotsiaalsed pinged ja vastuolud. 6)vaimulikud ordud; mungad olid olulised kultuuri edasikandjad. Vanaaja teosed on säilinud tänu munkade ümberkirjutistele. Kloostrite teine funktsioon oli majandustegevus. Benediktlased tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad),
Feodaalseisus. Feodaali juures õppisid relvade käsitlemist, vestlemist, ratsutamist. Ustav senjöörile, truu teenimine, julgus, ausus, rüütelikkus. Elu maal ja linnas linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt kasvav elanikkond, kellel olid kindlustatud ja esinduslikud majad, maal elati abihoonetega ümbritsetud talumajades ja talupoegadest sõltus ühiskonna rikkus; toit oli maa omast mitmekesisem, samas kitsad eluolud soodustasid taudide levikut (avalikud saunad ); iive neg, kuna abielluti hilja; pidid rohkem harjuma kõige uue ja tavapäratuga; kirjaoskus rohkem levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paaziks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad
saunad. 16. sajand 16. sajandil ilmnesid Eesti linnaehituses uued, renessanss-stiili jooned. Tervikuna oli 16. sajandil linnadele raske aeg. Laastavas Vene- Liivimaa sõjas said mitmed linnad tugevasti kannatada. Pika aja jooksul ei tekkinud uusi linnu. Sajandi II poolel said linnaõigused Kuressaare (1563) ja Valga (1584). Uus sõdade laine tabas Eestit 17. sajandil, millal kogu Eesti läks Rootsi võimu alla. Nälja ja taudide tagajärjel vähenes Eesti rahvastik 2/3 võrra. Tunduvalt vähenes linnarahvastik, mitmed linnad (Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide) kaotasid linnaõigused ja muutusid mõisnike omandiks. 18. sajand 18. sajandi algul liideti Balti ala Vene keisririigiga, see põhjustas majanduslikke ja poliitilisi muudatusi, mis tekitasid põhjapanevaid nihkeid asulastiku arengus. Eestis algas suhteliselt rahuliku arengu ajajärk. Hakkasid arenema manufaktuurid ja põllumajandus, eriti loomakasvatus
ka kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust. Samal ajal ei olnud müüride sisse jääv ala alati päris tihedalt täis ehitatud: vahel paiknesid seal linnaelanike puu- ja köögiviljaaedu. Linna traditsioonid Linaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni eest, selleks rajati avalikke saunu. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaik
piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2. Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti hiljem-iive oli negatiivne
Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas
Neis põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid. Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Naljandid Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni (Näiteks laiskus ja ihnus), ameteid (näiteks kirikuõpetaja ja kubjas) ja igapäevaelu nähtusi. Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti. Naljandid väljendavad ühiskondlike arusaamu ja kriitikat. Näiteks:
kurnamise vahenditeks, need vigastavad töölist, alandavad teda, pannes tundma end kasutuna tehes sisutut tööd, suurendades ühtlasi tema töövaeva. See näitab, kui võimas on käskjalg ehk ühtede töökus sünnitab teiste jõudeolekut. Galantse ning vaimuka abt Galiani järgi korraldus: ,,Jumal on nõnda korraldanud, et kõige rohkemal arvul sünnib neid inimesi, kes teevad kõige kasulikumaid töid." Isegi viletsus, mis küünib nälja ja taudide äärmise piirini, ei pidurda rahvastiku kasvu, vaid pigemini kipub seda soodustama. Kui inimkond elaks mugavustsoonis, siis oleks maailm õige pea inimestest tühi. Peab eksisteerima kõige suurema osakaaluga inimesi, kes teevad kogu töö ära. Kui selliseid ei oleks, siis hakkaks kõrgklass jagunema ja sealt kõige madalamad inimesed teeksid selle töö ära. 1.4 Tulu kasv Elatustarbed läksid järjest kallimaks. Londonis oli kohutav näljasurma juhtude kasv, mis
nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele · Tekkisid ühingud, kus mitmed kaupmehed üheskoos laevu varustasid · Raha vahetamisest ja kaupmeestele kõrge protsendiga laenamisest kujunesid pangad · 23.1 · Linnad olid piiratud müüridega kaitseks välisvaenlase või senjööri rünnaku eest · Toit maaelanike omast mitmekesisem · Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu · Linnas abielluti suhteliselt hilja, loomulik iive tavaliselt negatiivne · Palju läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid, kerjuseid ning muud võõrast rahvast · Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust
Sellise kümblusviisi võtsid üle ka türklased, kes levitasid seda kõikjal oma vallutuste aladel. Keskajal oli aga saunakultuur väga populaarne. Sellest ajast on säilinud palju kirjalikke materjale, eelkõige nn saunaseadusi, mis kaitsesid saunaskäijaid kurjategijate eest. Saunariietest sai aga rikkust näitav sümbol, seetõttu määrati 1581.aastal ametivõimude poolt kindlaks maksimaalne summa, mida tohtis supelmantlite kaunistamiseks kulutada. Taudide tekkimine ja kümblusmoraali silmanähtav langus, mis ilmnes selles, et nii mõnigi saun vääris bordelli kui sauna nime, viis kümbluskultuuri täieliku allakäiguni Kesk-Euroopas. Barokiajastul hoiatasid arstiteadlased veega keha pesemise halbade tagajärgede eest, mis pidi vähendama inimese elujõudu. Samasugust paha mõju kardeti ka puhtast õhust. Nahale kogunevat mustuskihti vaadati kui kaitsekihti, mida võis vähesel määral piima või veiniga maha tupsutada
Linnad tekkisid veekogude äärde ja kaubateede ristumispunktidesse (nt.Pariis on Seine` jõe ääres), aga ka kloostrite ja mõisade juurde.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. 13. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed ilmingud Positiivsed ilmingud Sündimus väike, iive negatiivne, Hariduse võimalus, haiguste (taudide) levik, suurem kauba valik, ülerahvastatus, meelelahutused, prostitutsiooni levik, uudiste ja info parem levik, palju vaeseid, turvalisem, ebasanitaarsed tingimused. jõukuse suurem võimalus. 14. Linnaühiskonna funktsioneerimine: raad ehk magistraat, tsunft, gild, tähtsamad gildid.
Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnadest sai käsitöö- ja kaubanduskeskused. Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustas see ebasanitaarsed tingimused sagedast taudide levikut. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Linnades levis laialdaselt prostitutsioon. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Üks silmapaistvam oli vastlakarneval. Näitemängud.Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. 12. §24 tumedad mõisted Piibel-ristiusu pühakiri Jumal-
1741. aastal Alaskale Taani maadeuurija Vitus Bering. Bering ja suur osa tema kaaskonnast surid sel hädaohtlikul reisil skorbuuti. Ellujäänute jutustused meresaarmatest, kelle nahk oli tol ajal kõrges hinnas, muutsid poolsaare Venemaale huvipakkuvaks. 18. sajandi lõpuks asustas Venemaa osa maa-alast ja karusnahaäri õitses. Sellel territooriumil elanud etniliste rühmade, eskimote, aleuutide, tlingitite ja athabaskade, käsi ei käinud Venemaa alluvuses just hästi. Osa neist suri välja taudide tõttu. Mõned rühmad, näiteks tlingiti indiaanlased, olid venelastega pidevalt sõjajalal. Venemaa huvi Alaska vastu kadus 19. sajandi keskpaiku. Karusnahaäri kiratses ja Krimmi sõda vähendas Venemaa võimalusi kaugeid territooriume kontrollida. Venemaa pakkus Alaskat müügiks Ameerika Ühendriikidele, kuid läbirääkimised jäid toppama. Alanud kodusõda suunas USA valitsuse tähelepanu kõrvale. USA presidendi Abraham Lincolni riigisekretäri William H
manööverdaja. Tüüpilised metsalinnud on kakud, kes pesitsevad õõnsates puutüvedes või kaljuõõnsustes, sageli pesitsetakse ka mahajäetud majas või vanas kellatornis. Röövlindude koht looduses Neil on looduses tähtis koht. Röövlindude saagiks langevad arvukad närilised ning haiged, vigased või surnud linnud. Osad röövlinnud, näiteks ronk, toituvad ka surnud loomadest ja lindudest. See on metsloomadele tähtis, kuna nii hoiavad nad ära erinevate taudide ja haiguste leviku. Röövlinnud hävitavad põllul, metsas kui ka aedades hulganisti mitmesuguseid kahjurputukaid. ~4~ Mis mõjutab lindude elu? Inimese tegevus mõjutab lindude elu tänapäeval. 17.sajandist kuni tänapäevani on välja surnud üle 66 linnuliigi ja umbes 200 liiki on väljasuremise ohus. Kõige sagedamini kasutavad inimesed linde toiduks, ehivad end eredavärviliste sulgedega ja kollektsionäärid koguvad kirevavärvilise mune.
· Kõige rohkem kannatasid Läti alad, kuid mõned leedulaste sõjakäigud ulatusid ka Eesti alale. · 1385 võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga. · 1410 said orduväed Leedu-Poola ühendväelt hävitavalt lüüa Grünwaldi lahingus. Maa-aadel ja talurahvas Vana-Liivimaal 1. Eesti asustus ja rahvastik a. Rahvastik: · XIII saj algul kuni 180 tuhat inimest. · Rahvaarv kahekordistus järgneva 3 sajandiga. · Aeglasem kasv seotud nälja, taudide ja sõdadega. b. Asustus: · Agraarühiskond enamus elas maal (talupoegi üle 90% elanikest). · Rannaalade tihedam asustamine sh rannarootslased Põhja ja Lääne-Eesti rannikul. 2. Talurhava etniline ja sotsiaalne koosseis a. Etniline homogeensus: · Talupojad olid valdavalt eestlased (v.a. rannarootslased). b. Varanduslik ja õiguslik erinevus: Soodsamas olukorras nn vabad: · Maavabad ülikute järeltulijatest vabad ja
näljutamine. Esimesest oli enamasti kasu siis, kui kindluse vastupanu oli nõrk. Tormijooksuks kasutati redeleid ja piiramistorni ning need olid suhteliselt ohvriterikkad. Kui kindlus oli ümbritsetud vallikraaviga, aeti see mulda ja puuoksi täis, et sealt saaks ligineda müüridele või 9 väravale. Näljutamise puhul loodeti vaenlase alistumisele nälja, reeturlikkuse või taudide valla pääsemise tõttu. Kui vaenlased ei antud alla, siis nälg ja taud vähemalt nõrgestasid neid. Samad taudid aga ähvardasid piirajaid ennastki, mis võisid sundida neid lahkuma. Samuti mingil määral nälg, kui ümberkaudsed maad ei suutnud neid enam ära toita ja varustamine ei olnud võimalik. Vägagi tihti lahkuti kindluse alt seda vallutamata. Kokkuvõte Keskaja sõjas mõjutasid sõja tulemust eelkõige relvad. Loomulikult oli oma osa ka
60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased
60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased
Hilisemad talurahvaseadused Majanduslikud raskused, millele lisandus alandatud talurahva käärimine, sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti läbi vaatama.Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et 1816. Aasta seaduse parandamiseks on vaja uut reformi. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mis koosnes enamasti balti aadlikest. 5.1 Usuvahetus 1840 - aastatel toimusid ülatuslikd talurahvarahutused, mis olid seotud ilmastikust tingitgud viljaikalduse, taudide ja näljahädaga. 1845.aastal toimus massiline astumine vene õigeusku11. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Liikumine omandas ulatuse, mis valmistas ärevust ka valitsusringkondades. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad seda uskuda. 11 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn
Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve. Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses.. Ülesanded: haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja taudide vastatste meetmete rakendamine, arstlikud läbivaatused ning laipade ja isikute kohtumeditsiinilise ekspertiisi teostamine, järelvalve apteekide, haiglate, vaestemajade, vanglate jt asutsuste sanitaarkorra üle, ilmastikuvaatlused. 12. Õpperingkonna kuraator, rahvakoolide inspektor, haridusseltsid Õpperingkonna kuraator 1803-1918 kõrgem riigiametnik õpperingkonnas koolide juhtimiseks ja järelvalveks. Kuraatorile allusid gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid, eraõppeasutused ja
eluruumidega ühise katuse all. · Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. b. Linnamüür: · Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. · Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. · Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. c. Toit ja hügieen: · Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. · Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. · Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. d. Elanikkond ja traditsioonid: · Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. · Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. · Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid.
8. Poola valitsuse poliitika Eestimaal Poola võimude agraarpoliitika oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Rootsi poolele üle läinud Saksa aadlike maad konfiskeeriti ning annetati poolakatele ja leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrendi sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne
luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea 5 käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki
Kirik suhtus halastuse ja hoolitsusega vigastesse ja viletsatesse, keda usuti taevariigile lähemal seisvat. Kirikukoguduste arvel peeti ülal seeke - hospidale ja vaestemaju. Eksistentsialistlikule muinasusundile oli säärane filantroopia võõras. Ametlike kirikuvõimude saamatust usutõdede levitamisel kompenseerisid osaliselt munga- ja nunnaordud, kes rajasid siin oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma talupoegi nagu mõisnikud muiste, kuid samas ei põlanud mungad ja nunnad ise kehalist tööd, kloostriaedadest aga jõudsid meie maale paljud senitundmatud aedviljad, viljapuud ja -põõsad. Rahva seas olid populaarsemad dominiiklased, kes jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD
küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted
Öeldud on, et kõik on sünnilt võrdsed. Seda lihtsat asja põhjendatakse veel lihtsama väitega, et tingib sünniparast võrdsust see, et inimene ei saa oma vanemaid seega nahavärvi ega sugu jms valida. See tõdemus peaks olema ka rassismi kõige mõistetavam kriitika. 6.LOENG Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad Keskajal väga ei hoolitud alamklasside inimestest, ainult suurte taudide puhul korraldati karantiini ja liikumiskeelud, et levikut takistada, aga kui inimesed lihtsalt elasidki sellises piirkonnas, kus oli kõrge endeemiline suremus siis sellega lepiti. see oli nagu vaesus.hädade põhjuseks peeti inimest ennast. 18.saj lõpul kujunesid õpetused (thomas malthus), mis ütlesid, et teatud osa peabki surema, sõjad on kasulikud, sest siis on arvukus reguleeritud. oluline oli
eesõigused. Privileeg andis aadlikele kaelakohtuõiguse (kõrgema kohtuvõimu) talupoegade suhtes. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Aastatel 1582 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrenti ja selle kasutati sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne.
kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. 4
Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. Linnamüür: Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond
kui ekskrementide käitlemiseks. Ajaloost näiteid otsides tuleb peatuda ka kõikvõimalikel empiirilistel võtetel, millega antiik- ja keskajal püüti peatada nakkushaiguste levikut. Keskaegses (katkujärgses) Itaalias nt tekib küllaltki põhjalik karantiinide, isoleerimise (lazaretto) ja sanitaarkordonite süsteem. Eelneva kokkuvõtteks võib siiski tõdeda, et klassiühiskond reeglina oma madalamal ühiskondlikul nivool liikmetest palju ei hooli. Ainult suuremate taudide puhul astuti kesk- ja varasel uusajal samme nende pidurdamiseks. Kui inimesed aga lihtsalt asetsesid pideva (endeemilise) kõrge suremuse tingimustes, siis sellega reeglina lepiti, nagu nt vaesusegagi. Pigem tegeldi mõnede toonaste humanistide poolt kõikvõimalike utoopiate väljamõtlemisega, millede puhul ilmneb, et hädade põhjuseks peeti inimeste endi rumalust, ehk teisisõnu polnud selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs haiguste levikus, ammugi siis arusaam
Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. Linnamüür: Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond
Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. Linnamüür: Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut – lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive. Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast – läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond
riikidesse, ka nende hõivestruktuur on muutunud sarnasemaks. Rahvastikugeograafia küsimustes ei ole enam vajalik kaht rahvastikku eristada. Muidugi näeksime me heameelega veelgi kiiremat integratsiooni. Kuid kui võrrelda tulnukrahvastiku integratsiooni Eestis 15 aastaga ja näiteks araabia päritolu tulnukrahvastiku integratsiooni Prantsusmaal 50 aastaga, siis on Eestis lood kindlasti paremad. Rahvastiku arv ja koosseis. Demograafiline siire Keskajal elati poolnäljas, taudide ja haiguste ohus. Rahvast suri palju, heal aastal 30-40 iga tuhande inimese kohta, epideemiate, näljahädade ja sõdade ajal veel palju rohkemgi. Et rahvas püsima jääks, pidid pered sünnitama ja kasvatama nii palju lapsi, nagu nad vähegi suutsid. Tuhande inimese kohta sündis aastas 40-50 last, peresse keskmiselt 7-8 (kellest jäi ellu ja kasvas suureks küll ainult 2-3). Rahva hulgas oli võrdlemisi palju lapsi, kuid tööealisi siiski kõige rohkem
kümme tuhat aastat tagasi. Esimestel aastatuhandetel oli metsasuse mõjutajaks loodus ise. Võib oletada, et metsade leviku kõrgajal oli üle 80% maismaast kaetud metsaga. Inimene muutus metsi mõjutavaks teguriks üleminekul küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele. Alates põllumajanduse ulatuslikumast levikust umbes 3000 aastat tagasi hakkas metsasus, küll tagasilöökidega suurte sõdade ja taudide aegu, järjekindlalt vähenema. Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka
sisserändajate seas on Liivimaa vaimulikud. Kuid hiljem vaimulikud pärinesid linlaste seast. Saksa ordu liikmed olid enam-vähem tulnud võõrsilt. Sisserändajate osakaal oli suurem linnades. Liivimaa suurkaupmehed olid Saksamaalt või nende järeltulijad. Tallinnas oli 1538. aastal 83 (63%) kaupmeeste suguvõsadest sisse rännanud viimase 40 aasta jooksul ja põliseid. Keskaja jooksul kasvas ka kohaliku maarahva asumine linna. Tallinnas võeti 15. saj eestlasi rohkesti kodanikeks (Täita taudide poolt tekitatud tühju kohti). Liivimaa linnadesse tuli inimesi ka Venemaalt. Tartus oli eraldi vene linnaosa (õigeusu kirikud). Rootslaste sisseränne oli aktiivsem enne 14. saj keskpaiku ja 15. saj alguses. Riias ja Kuramaal leidus Leedust tulnud rahvast.Väljaränne: Kohapealsete allikate puudumise tõttu on väljaränne uurimine keerulisem. Oletatavasti lahkus umbes võrdsel määral sisserändega talupoegi naaberaladele. Selline ümberasumine polnud massiline
Kuigi tervishoiu sfääridesse puutuv pretendeerib mõnikord teatavale autonoomiale, on selge, et ollakse teiste asjassepuutuvate institutsioonidega äärmiselt läbipõimunud. Meditsiin on ajaloo jooksul (lääne) ühiskondades haaranud enese kätte kontrolli üha laiemates sfäärides so heaoluriik (nn terapeutiline riik)... Klassiühiskond reeglina oma madalamal ühiskondlikul nivool liikmetest (üksikindiviididest) palju ei hooli. Ainult suuremate taudide puhul astuti kesk- ja uusajal samme nende pidurdamiseks (karantiinid, liikumiskeelud jms). Kui inimesed aga lihtsalt asetsesid olukorras, kus kohal pidev (endeemiline) kõrge suremus, siis sellega reeglina lepiti, nagu nt vaesusegagi. Pigem tegeldi kõikvõimalike utoopiate väljamõtlemisega, millede puhul ilmneb, et hädade põhjuseks peeti inimeste endi rumalust, ehk teisisõnu polnud selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs (nn terapeutiline nihilism). 18
metsalaagritesse (Jõhvisse jne). Et vältida epideemia levikut. Eesti seisukohast ainuõige otsus, samas humanistlikust seisukohast jättis see otsus ehk midagi soovida, sest loodearmeelaste jaoks loodavad laagrid tuli alles luua. 1920. aasta kevadeks oli nendes Ida-Virumaa metsalaagrites surnud u 20 000 loodearmeelast (enamasti epideemiasse). Hulk Eesti arste, sanitaare saadeti laagirtesse, üritati neid enam-vähem toitlustada, niivõrd kui võimalik oli. Taudide levikut Eestis õnnestust vältida. Kui rääkida loodearmee Petrogradi missioonist, siis ei tohi mööda vaadata, et see oli Antandi pealetungi ainult ühe osaga ja see jõudis oma eesmärgile kõige lähemale, sest teistest pealetungidest ei tulenud midagi välja, selle vastutus jääb Vene läänearmeele. Bermondt- Avalov - tema näol oli tegemist vene armee polkovnikuga, kes oli alustanud 1918. aasta lõpus Saksamaal sõjavangis olevatest venelastest valgekaartlaste loomist. 1919
20 miljoni seas on ka need vähemusrahvused, kes elasid pärast kodusõda iseseisvates riikides. Selle hulgas on ka poliitilised emigrandid. Nendegi arv on selgusetu ja kõigub enamasti vahemikus 2-4 miljonit. Pole selge, kui palju oli võitlustes langenud sõdureid, I ms-s u 1 miljon langenut, kodusõjas oli kindlasti rohkem, Punaarmees natuke üle miljoni, valgetel natuke alla miljoni, kokku u 2 miljonit. Lisaks sellele miljonid hukkusid kodusõja aegsete näljahädade ja taudide läbi, eriti suureulatuslikuks kujunes tüüfus, mis hõlmas 1920 praktiliselt kogu Vm-d. Täiesti teadmata on mõlemalt poolelt pol terrori ohvriks langenute, tapetute hulk, ilmselt u sadades tuhandetes. Tapmised ja terror oli Vm kodusõja üheks tüüpiliseimaks ilminguks üleüldse. Kodusõjas hukati lahingus vangi langenud vastaspoole sõdurid, küsimata kas on ideelised vastased või sundmobiliseeritud vms. Hukati tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid pantvange. Teatud hulk
annaabi.ee 
