Teise maailmasõja mõju maailmale (0)

Teise maailmasõja mõju maailmale
Kursuse kirjatöö
Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018 ). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia , Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk.
Põhjused
Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävitavalt lüüa ja langes sügavale kriisi tänu erinevatele sanktsioonidele, mis olid võitjate riikide poolt kehtestatud, eelkõige Versaille lepingus, mis sätestas, et Saksamaa peab Esimeses maailmasõjas tekitatud kahjud hüvitama, hakkas sealne olukord taas pingenema. Tänu sellele lepingule oli Saksamaal kõrge inflatsioonitase ja majanduskriis, millest väljumiseks nähti ainult ühte võimalust – järjekordset sõda.
Saksamaa eestvedajaks sõjaeelsel perioodil oli Adolf Hitler , kes sai Saksamaa kantsleriks 1933. aastal. Peaaegu kohe peale kantsleriks saamist hakkas ta jõudsalt sõjatehnikat tootma ja arendama, kuigi see oli Versailles lepingus kirjas olevaga vastuolus . Aasta pärast ametisse astumist oli saksa armee suurus märgatavalt kasvanud, oli hakatud tootma sõjalaevu, sõjalennukeid ja kehtestati kohustuslik sõjaväeteenistus. Saksamaa sõjaks valmistumine oli justkui avalik saladus , millest kõik Euroopa suuremad jõud teadlikud olid, aga keegi ei võtnud selles suhtes midagi ette, sest arvati, et Saksamaa sõjaline areng on kasulik võitluses ida poolt tuleva kommunismi vastu.
1936. aastaks oli Hitleri plaan juba nii kaugele jõudnud, et väed viidi Reinimaale, olles eelnevalt sõlminud kaks olulist pakti nii Itaalia kui ka Jaapaniga. Selleks hetkeks, kui Hitler Esimeses maailmasõjas kaotatud maid hakkas tagasi võtma, polnud ei Prantsusmaa ega Suurbritannia sõjaks valmis ja Saksamaa eesotsas Hitleriga sai omasoodu tegutseda. 1938. aastaks hõivas Hitler Austria, viies seal läbi ebalegitiimse hääletuse, mille tulemus oli, et 99% Austria inimestest tahab Saksamaaga ühineda. Austria liider palus küll Prantsusmaalt ja Suurbritannialt abi, aga see jäi tulemata, sest Hitler lubas, et see jääb ainukeseks niiöelda vallutuseks, paraku aga nii ei läinud. Juba pool aastat hiljem oli Hitler järjega Tšehhoslovakkias, kust ta nõudis Sudetenlandi piirkonna tagastamist Saksamaale. Peale sellise agressiooni näitamist otsustas sekkuda Briti peaminister Neville Chamberlain , kes kohtus Hitleriga 1938. aasta septembris kolm korda, et vältida sõda. Kohtumiste käigus sõlmiti Müncheni kokkulepe, mis väitis seda, et kui Saksamaa saab Sudetenlandi piirkonna tagasi, siis ta jätab ülejäänud Tšehhoslovakkia rahule, esialgu sellega lepitigi (History on the net). Hitler polnud kahjuks sõnapidaja mees ja 1939. aasta märtsis hõivas ta kogu Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkia valitsus palus jällegi Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkumist, aga kumbki polnud endiselt valmis sõjaliselt sekkuma. Hitleri järgmiseks sihtmärgiks peeti Poolat, mille ründamise korral lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda. Poola ründamist peeti esialgu ebatõenäoliseks, sest Hitler seisis nüüd konkreetse sõjaohu ees Prantsusmaa ja Suurbritanniaga (History on the net). Spekulatsioonid aga ei vastanud tõele ja Hitler ründas ikkagi 1. septembril 1939 Poolat, millest sai alguse aktiivne ja pikaajaline sõjategevus, mis vältas aastatel 1939-1945 erinevates maailma piirkondades erineva mahuga.
Saksamaa polnud ainuke koht, kus tollal kääris, olid ka teised ohukolded, kus olid mängus erinevad huvid, näiteks Hiina ja Jaapani sõda aastal 1937, mis ei eskaleerunud nii suuremahuliselt, seetõttu ei saa seda ka otseseks sõja põhjustajaks pidada.
Sõjategevuse olulisemad sündmused
1939
Hitler ründab 1. septembril Poolat. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad kaks päeva hiljem Saksamaale sõja.
1940
Suurbritannias kehtestatakse talongisüsteem.
Saksamaa ' Blitzkrieg ' võtab enda alla Belgia, Hollandi and Prantsusmaa.
Churchill saab Suurbritannia peaministriks.
Briti sõjalised jõud evakueeruvad Dunkirkist.
Suurbritannia võit Britannia lahingus sunnib Hitlerit vallutusplaane edasi lükkama.
1941
Hitler alustab operatsiooni Barbossa, mis pidi tähendama Venemaa vallutamist.
Saksamaa jätkab Suurbritannia suurlinnade pommitamist.
Liitlased võtavad enda alla Tobruki Põhja-Aafrikas ja hakkavad Saksamaa rünnakutele vastu.
Jaapan ründab Pearl Harbori ja USA astub sellest tulenevalt otseselt sõtta.
1942
Saksamaa kannatab tagasilöökide all Stalingradis ja El Alameinis.
Singapur langeb veebruaris jaapanlaste kätte, võetakse vangi 25000 inimest.
Ameerika merelahingu võit juunis Midways, mis märgib pöördemomenti Vaikse ookeani sõjas.
Algab juutide massiline tapmine Auschwitzis .
1943
Allaandmine Stalingradis märgib esimest Saksamaa suuremat allajäämist.
Liitlaste võit Põhja-Aafrikas võimaldab sissetungi alustamist Itaaliasse.
Itaalia annab alla, aga Saksamaa võtab lahingu üle.
Briti ja India jõud võitlevad jaapanlaste vastu Birmas .
1944
Liitlased maabuvad Anzios ja pommitavad Monte Cassino kloostrit.
Nõukogude rinne kogub Ida-Euroopas jõudu.
D-päev: liitlaste sissetung Prantsusmaale. Pariis vabastatakse augustis.
Guam vabastatakse US Okinawa poolt ja pommitatakse Iwo Jimat.
1945
Auschwitzi uksed avatakse Nõukogude vägede poolt.
Venelased jõuavad Berliini: Hitler sooritab enesetapu ja Saksamaa annab 7. mail alla.
Trumanist saab USA president , kui Roosevelt sureb ja Attlee asendab Churchilli.
Peale Hiroshima ja Nagasaki pommitamist annab Jaapan alla 14. augustil, mis ühtlasi kuulutab ka sõja lõppu.
(Allikas: Robinson , B)
Tagajärjed
Teine maailmasõda lõppes maailma mastaabis ametlikult 1945. aasta 2. septembril Jaapani alistumisega. Peale Teise maailmasõja lõppu oli suur osa Euroopast ja Aasiast varemetes, uued piirid olid kehtestatud ja toimusid massilised matmised, sest sõjas hukkus tollasest maailma populatsioonist 4% ning see kõik toimus kuue aastase ajaperioodi jooksul (Taylor, A, 2011). Võitjariigid võtsid suurel määral üle kaotajate riikide territooriumid ja sõjatööstused, et vältida nende järjekordset ülestõusu. Sõjakuritegude kohtuistungid toimusid jõudsalt, hukates ja vangistades mitmeid suuri sõjakurjategijaid. Miljoneid inimesi saadeti riikidest välja, sest nad ei kuulunud enam selle riigi koosseisu, kus nad sõja ajal elasid. Lisaks sellele olid paljud riigid täielikult laostunud ja endiselt potentsiaalsed ohud maailmarahule, mis andis ainest järgnevateks konfliktideks.
Euroopas lõppes sõjategevus maailmaga võrreldes natukene varem, ehk 8. mail 1945, kui Saksamaa alistus. Saksamaa oli täielikult purustatud ja suuremad liidrid vangi võetud või hukatud , eesotsas Hitleriga, kes sooritas oma maa- aluses punkris enesetapu. Peale sõda oli kurvaks reaalsuseks aga see, et sõda kestis erinevates variatsioonides edasi, toimus massiline kuritegevus , anarhia, esines näljahäda, erinevate taudide esilekerkimine, millest olid puudutatud mitmed miljonid inimesed, kes pidid sõja poolt rikutud maadel elama. Nende tegurite tagajärjel hukkus veel lisaks sadu tuhandeid inimesi. Elu stabiliseerus alles 1950. aastate keskel.
Kui maailmapildis kaotasid enamus riigid sõjas rohkem kui võitsid, siis olid ka kaks superjõudu, kes said Teisest maailmasõjast palju juurde. Need superjõud olid USA ja tollane Nõukogude Liit, mida tänapäeval tuntakse Venemaa nime all. Tollane Nõukogude Liit sai enda valdusesse suurema osa ida-Euroopast ja osa Poolast, mis suurendas oluliselt nende haaret maailma mastaabis, lisaks sellele võitis Nõukogude Liit palju rahaliselt, mõnede hinnangute kohaselt lausa 60 miljardit dollarit. Rahalisest poolest olulisem on aga ideoloogia levitamine, millega Nõukogude Liit tuli väga hästi toime, kommunism levis nii Hiinasse, Mongooliasse ja hiljem ka Kuubale. Kõik polnud aga nii lilleline, samal ajal kui kõik eelnev toimus, elas suurem osa rahvastikust näljas oli erinevate taudide pureda, aga õnneks tuldi sellest üsna kiirelt välja ja 1950. keskel oli eluolu oluliselt parem.
USA kaotas sõjas palju tehnikat ja inimressurssi, aga ometigi tuli ta sõjast ühe võitjana ja superjõuna välja. USA oli peale Teist maailmasõda majanduslikult üsna heal järjel, inimesed elasid valdavalt heaolus ja otsest näljahäda ei olnud nagu Nõukogude Liidus. Lisaks sellele õitses majandus tänu sõjas targasti antud laenudele , mis hakkasid nüüd tagasi laekuma. Peale sõda oli USA peamiseks ülesandeks võidelda kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu, et ei korduks sama, mis Saksamaaga – toimub taas suur relvastumine ja sellest tulenevalt tekib oht kogu maailmale. Pingetest Nõukogude Liiduga arenes välja ka uus geopoliitiline konflikt, mida tunneme Külma sõja nime all.
Mõju maailmale
Teine maailmasõda on kindlasti üks lähiajaloo olulisemaid sündmusi, mille mõju ei saa alahinnata. Teine maailmasõda muutis täielikult inimeste ja riikide arusaama sõjast ja selle potentsiaalsest ulatusest. Lisaks sellele oli tegu esimese ja viimase sõjaga, kus kasutati tuumarelva. Teine maailmasõda oli ka oluline selle koha pealt, et peale seda hakkas välja kujunema kindel maailmakord, tekkis selgesti eristatav ida ja lääs, mida on siiani selgelt näha ja tunda. Teine maailmasõda oli ka oluline mitmete organisatsioonide loomise seisukohalt, näiteks ÜRO ja NATO , mis loodi peale sõda, üks vältimaks sõdu ja teine tagamaks kõigile võrdsed võimalused elule ja iseseisvusele. Maailma seisukohalt on kindlasti oluline ka see, et saadi aru sõjapidamise tõelisest olemusest, sest see puudutas nii palju inimesi üle maailma, enne arvati, et sõjapidamine on lihtsalt üks kiire ja tõhus viis konfliktide lahendamiseks, nagu seda arvati Esimese maailmasõja puhul, aga tegelikult see nii pole ja seda kinnitas ilmekalt ka Teine maailmasõda. Poliitilisest seisukohast toimus maailmas üleüldine demokratiseerumine, mis aitas mingil määral maailma ühtsustada, enam ei olnud nii laialt levinud diktatuurid ja hirmuvalitsused. Teine maailmasõda oli ka omamoodi teerajajaks sarnastele sündmustele, muidugi väiksemal skaalal. Näiteks võime tuua erinevad sõjad ja kriisid kuni tänapäevani ja kindlasti ei saa alahinnata Teise maailmasõja rolli Külmas sõjas.
Teist maailmasõda võib pidada 20. sajandi keskseks sündmuseks ja ilma selleta oleks maailm praegu hoopis teistsugune ja maailma ning sõja mõistmine hoopis teisel tasemel. Teine maailmasõda tekitas maailmasse suurema võimude tasakaalu ja kahe peamise võimu esile kerkimist ja oli mingil määral teerajaja nii sõjatööstuses kui ka maailmakorralduses . Lisaks sellele mõjutas sõda nii paljusid inimesi, et see ei tohiks kedagi külmaks jätta. Teise maailmasõja tähtsust ei saa kindlasti alahinnata, sest see mõjutas kogu tänapäevase maailma elu ja kujunemist suurel määral.
Kasutatud allikad:
1. Eesti Entsüklopeedia. 2006. Teine maailmasõda. Võrgulehel: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teine_maailmas%C3%B5da2 (23.05.2018)
2. History on the net. World War Two – Causes . Võrgulehel: https://www.historyonthenet.com/world-war-two-causes/ (23.05.2018)
3. Robinson, B, 2011. World War Two: Summary Outline of Key Events . BBC. Võrgulehel: http://www.bbc.co.uk/history/worldwars/wwtwo/ww2_summary_01.shtml (23.05.2018)
4. Royde-Smith, J.G, Hughes, T. A 2018. World War II. Britannica . Võrgulehel: https://www.britannica.com/event/World-War-II (23.05.2018)
5. Taylor, A, 2011. World War II: After the War. The Atlantic . Võrgulehel: https://www.theatlantic.com/photo/2011/10/world-war-ii-after-the-war/100180/ (23.05.2018)