Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast
normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja
...............................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline...................................................................5 2.4 Mida vältida................................................................................................................................6 3. KOOLIEALINE LAPS JA TOITUMINE........................................................................................6 3.1 Mida lapsele anda.......................................................................................................................6 3
Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g
õnneks olemas palju raamatuid, internet ja miks ka mitte pöörduda perearsti poole. Mina valisin selle teema sellepärast, sest väga tähtis on teada kui palju ja mida sa sööd, ning kuidas see meid mõjutab 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL 2.1 Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? Kas see, kui me sööme ainult päevast päeva keedetuid kapsaid, kartuleid ja porgandit? Kindlasti mitte, tervislik toitumine on siiski see, kui sa toitud ennekõike taldrikureeglit järgides ja menüü koosneb vähemalt kolmest toidukorrast päevas ja kui soovid siis ka mõnest näksimisest. Toitumisel tuleks arvestada, et · Süüa tuleks kolm põhikorda ja kaks oodet päevas, · Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu- ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid), · Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist,
Taimetoitlastel võib tekkida ka raua- puudus, sest taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %. ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. [5] 1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe Toitumise kord on tervisliku toitumise üks tähelepanuvääremaid aspekte. Hea enesetunde ja normaalse kehakaalu tagamiseks tuleks kõrvuti õige ja tasakaalustatud toiduvalik ning tervisliku toiduvalmistamise viisiga pöörata tähelepanu ka toitumise korraldamisele- tuleks järgida söögikordade arvu ehk toitumise regulaarsust, samuti toitainete hulga jaotust toidukordade vahel
Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas:
Igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde kaalutakse rasedat, et avastada õigeaegselt liigse kaalu lisandumine, mis võib olla ebakorrektse dieedi või ülemäärase vedeliku kudedesse kogunemise tagajärjeks. Seega võib öelda, et toitumine raseduse ajal on omamoodi kaalujälgimine, mille eesmärk on hoida kehakaalu tõus ootuspärastes piirides ning tagada tervislik toiduvalik. Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse
Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili:
Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1). 5 1.3 Toidu keemiline koostis 1.3.1 Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma üle poole raseda üldisest energiavajadusest. Tähtis on asjaolu, et kasvav loode vajab arenemiseks piisavas koguses glükoosi. Uuringute tulemusena on leitud kindel seos süsivesikute tarbimise ja loote kaalu vahel. Arvestades ülaltoodud peaks süsivesikute
et seda peaks tarbima nii vähe kui võimalik. Epidemioloogilised uuringud tõendanud, et puu- ja köögiviljadel on kaitsvad omadused südame-veresoonkonnahaiguste suhtes. Rukkileiva seotust krooniliste haiguste ennetusel seostatakse eelkõige täisteratoodangutega. Kalast tulenevat peamist kasu tervisele seostatakse omega 3-rasvhapetega. Lisaks sellele on kalas ka olulisi vitamiine (vitamiin D) ja mikroelemente (jood, seleen) ning kala valgud on hea aminohappelise koostisega. Kuna piimatooted on tähtsad valgu, kaltsiumi, joodi, B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on väga oluline piimatooteid tarbida. Kuna piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Lisaks tavapärastele toitumissoovitustele, peaks tähelepanu juhtima ka muudele kardiovaskulaarset kaitset omavatele toitudele nagu pähklid, soja, läätsed, punane vein, tee ja küüslauk
vajadusi ainult osaliselt. Adekvaatse toitumise teooria põhiseisukohad on järgmised: · Organismi vajaduste katmisel toiduga kaasneb suure hulga bioloogiliselt aktiivsete ainete sekkumine toidu seedimisse ja omastamisse; · Toidu mõju pingeseisundis ja rahulikus olekus on erinev; · Seedimise käigus moodustuvad vaheproduktid võivad ajutegevust ergutada või pärssida. Neid kolme seisukohta oleks mõistlik oma menüü koostamisel arvestada. Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur);
· piimasaadused · roheline köögivili · puuvili · munarebu · kalamari jt. Kaalium (K) koos naatriumiga (Na) reguleerib osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on oluline ka südamelihaste ning närvisüsteemi toimimiseks. Kaaliumivaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust ning soolte tegevuse nõrgenemist. Kaaliumi sisaldavad: Kaaliumi sisaldavad · teraviljad · köögiviljad · puuviljad. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem kui 300 ensüümi tööks. Tarbitud magneesiumist imendub 3045%. Magneesiumi imendumist mõjutab kaltsium, fosfor, vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid C ja B6. Raud on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub
juba aastakümneid (15). Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: mitmekesisus; tasakaalustatus; mõõdukus; vajadusele vastavus (15). Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast
(siutsetamine, alkoholi tarbimine) või sotsiaalsed. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, tangained, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. Kui palju vajab inimene toitu? Organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseks vajlikud toidukogused on erinevad ning sõltuvad mitmest tegurist (kasvukiirus, kehaline aktiivsus). Lastel on energiakulu 1 kilogramm kehakaalu kohta 3-4 korda suurem kui täiskasvanul, kusjuures poistel on energiakulu omakorda suurem kui tüdrukutel. Teismeliste toiduvajadus on eriti suur kiire kasvamise ajal puberteedieas. Toidu hulk oleneb kindalsti ka
....................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................7 Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks,
......................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained..............................................................
Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati
suhtes. Piimavalk on täisväärtuslik, samuti muna. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem. Taimses valgus on ühe või teise asendamatu aminohappe puhul puudujäägid. Valguvajadus sõltub vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, lihasmassist jne. Valgud peaksid katma 10-15% päevasest toiduenergiast. Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja. Valgurikkaimad toidud on liha-, kala- ja piimatooted. Toit peab sisaldama nii loomset kui taimset valku, nende omavahelist suhet tuleb arvestada vastavalt eale, valgu koostisele ja seeditavusele. Süsivesikute tähtsus toitumisel. Süsivesikute vajadus ja nende valik. Toitumisel üheks olulisemaks energiaallikaks. Süsiv küllaldane hulk toidus aitab organismil säästa valke plastiliseks otstarbeks. Süsivesikud esinevad organismi kõikides rakkudes.
spordiks jm aktiivsuseks. Siin sõltub palju meist endist - kes on väheaktiivne, istuva eluviisiga, saab endale lubada ka väiksemaid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 5. Vitamiin C- Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad
kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 5. Vitamiin C - Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud,
Et mitte teha tarbetuid oste, koosta enne kauplusesse minemist nimekiri neist toiduainetest, mida söögitegemiseks vajad. Poes olles tutvu alati pakendil oleva infoga, et saaksid teha teadlikke valikuid. Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ja vali sealt igaks päevaks midagi, mida sinu pereliikmed hea meelega söövad. Eelista värskeid puu- ja köögivilju. Kui valik on kesine, siis vali külmutatud tooted või näiteks kuivatatud oad, herned ja puuviljad. Konserve osta viimases järjekorras. Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". Eelista võimalikult vähe töödeldud tooteid, nagu täisteraleib ja -helbed, kruubid, tatar, pruun riis. Leiva valikul eelista puhast rukkileiba või suurte terade ja seemnetega leibasid. Nädala menüü lihatooted kombineeri nii, et vähemalt kahel päeval oleks laual kala, ühel päeval munatoit ning ülejäänud 4 päeva jaga tailihatoodete vahel
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
se vähendamine toidus aitab aeglustada veresoonte ate- 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või roskleroosi ja vähendada kehakaalu. väike pudel lahjat õlut. Kõrge vererõhK Suure rasvasisaldusega toidud on näiteks margariin, ma- Alkohol vähendab kõrgvererõhktõve ravimite toimet ja jonees, rasvased piimatooted (juust, hapukoor), küpse- suurendab insuldi tekke ohtu. Alkoholi liigtarvitajatel on tised, küpsised ja sealiha. Nende asemel eelista jogurtit, vererõhk kõrgem ning südame rütmihäirete ja insuldi keefirit, taimeõli, täisteratooteid, lahjat liha ja kala. risk suurem. Lõhe sisaldab palju kasulikku oomega-3-rasvhapet.
Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik. 70 kg inimeses on umbes 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust.Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Olulisemad rasvaallikad on liha ja lihatooted ning piimatooted. Juur- ja puuviljades on rasva liiga vähe.Toidu valmistamisel kasutatavad rasvad (õli, või, searasv, margariin) on silmaga nähtavad ja nende kogust on võimalik hinnata. Samuti on võimalik hinnata võileivale määratava või ja margariini kogust. Kuid samas on toiduained (vorst, pihvid, juust, küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi. Liiga rasvaste toitude söömine
liigjoomine, et vedeliku hulka 1. Ära unusta hommikusööki lisada köögi- ja puuvilju. Lehmapiima, organismis taastada. nisu, kala, liha peaks vältima vähemalt 2. Söö regulaarselt esimese 9, soovitatavalt 12 kuu jooksul. Eduka ravi aluseks on õige toiduvalik, Iga uus toiduaine lisatakse eraldi ja 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu millele lisaks kasutatakse insuliinisüste mitte sagedamini kui kahe nädala järel. (diabeedi I tüüp) või insuliini eritumist Imikueas põhjustavad enam allergiat 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja suurendavaid tablette (diabeedi II piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, köögivilju päevas tüüp)
Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt
Soovitav oleks täisdieedi kordamine 2 aastaste vaheaegadega. Vali endale sobiv aeg, pühad, sünniopäevad ja pidulikud küllakutsed pole just parimad proovikivid!! (http://www.hot.ee/crazyk/13paevadieet.htm). Enda tervislikukäitumise muutmine 5. KOKKUVÕTTE 5.1 Toitude mitmekülgselt Organismi kogu toitainete vajaduse tagab vaid mitmekülgne ja tasakaalustatud toit. Toiduvalik peab haarama puu ja köögivilju, täisteratooteid, taistliha, kana ja piimatooteid. Eelistama peab naturaalseid toiduaineid, võimaluse piires vältima lisaaineid ja toidulisandeid. 5.2 Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu Ülekaal on riskifaktor paljudele haigustele nagu südamehaigused, kõrgvererõhutõbi ja suhkrutõbi. Kehaline aktiivsus on terve keha säilitamiseks oluline. 5
Organismis valgud täidavad mitu olulist funktsiooni ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, regulatoorne, kaitse-, liikumis- ja energeetiline funktsioonid. Kõige olulisem on organismi varustus ehitusmaterjaliga. Inimorganism on praktiliselt valgureservidest ilma jäetud. Ainsaks allikaks on toit. Valkude allikaks toitumises on loomsed ja taimsed tooted: liha, piim, kala, munad, leib, tangud, aga ka juur- ja puuviljad. Valkude koostisaineteks on aminohapped, mille kogusest ja kombinatsioonist sõltub toitlik valgu väärtus. Levinumad ja ka kvaliteetsemad valgud on loomsed. Kuid ka taimsetes valkudes on väärtuslikud allikad. Näiteks tangud sisaldavad 6-16% valke. Köögi- ja puuviljades on kõigest 1,2-1,5%, kuid piisava koguse söömisel omavad nad osatähtsust inimese toitumises. Kartuli ja köögiviljade valgud, eriti kapsa, sisaldavad elutähtsaid aminohappeid samas vahekorras.
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat,
kofeiinitablettide asemel. Kõige paremini aitab korralik toit ja piisav puhkus. Kui tunnete, et olete energiajoogist (kofeiinist) sõltuvuses, kuid soovite sellest vabaneda, tuleks konsulteerida perearstiga. Vitamiinid Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid). Süües väga rasva- ja suhkrurikkaid toite, saab küll palju energiat, kuid tihti on sellised tooted vitamiinide allikatena väga tagasihoidlikud. Vitamiinid on vajalikud: sest need osalevad ainevahetusprotsessis, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel, nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
