Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks. Taju on tervikpilt obektist, aga erinevad aistingud võivad anda samuti tervikliku ettekujutuse tajutavast objektist või olukorrast. Näiteks kuuldes inimese häält ja mitte teda nähes, suudad sa inimest ette kujutada. Aistingud vastastikku kompenseeritavad.
kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemate harjumustest nagu loomad omandavad jahipidamisoskuse (lk 62). Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei tee, kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab?
Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks? Põhivärvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Infravalgus on nähtavast valgusest pisut suurema lainepikkusega elektromagnetlaine, mida kiirgavad kõik kuumad kehad. Infravalgust tajume soojusena
juhendatud. Seda seetõttu, et vee käitumine võib kiiresti muutuda. Raftingul osalejatel võib tekkida vajadus ujuda ning nad võivad uppuda kui neid ei päästeta koheselt. Selgita, kuidas saad aru Grant`i riskigraafikust? Madal tegelik risk/kõrge tajutav risk väga atraktiivne teenusepakkumise valdkond. Seiklusturismi peamine tegutsemisala- see koosneb võrdselt keskmisest tajutavast riskist (nn kerge seiklus) ja kõrgest tegelikust riskist (mis vajab hoolikat. juhtimist). Kõrge tegelik risk ja madal tajutav risk ebahuvitav valdkond ettevõtte opereerimiseks. 14. Kuidas suurendada aktiivse tegevuse ohutust kliendi poolt vaadatuna? Klient peab nägema, et eriti suurt rõhku on pandud kliendi ohutusele. Ohutusena peavad (nt benj hüpe) olema olemas väga paljud kinnitusvahendid jne, et klient näeb, et see on
Isiksus Olek Ametlik või mitteametlik Hoiakud ja väärtused Käitumine Toimumiskoht Minapilt Sõnaline suhtlemine Kogemused Sõnatu suhtlemine Meeleolu Sündmused See, kuidas me tajume olukorda sõltub paljudest aspektidest: tajuja isikust (vajadustest, soovidest, motiividest ja isiklikest kogemustest jne), teise osapoolest (tajutavast), situatsioonist, kus me viibime. NB Organisatsiooni käitumine taju on põhiline kriteerium, mille järgi töötajaid valitakse Hoiakud/taju võivad kõige rohkem probleeme tekitada siis kui toetuvad eelarvamustele ja tajumiselt ning suhtlemiselt tehtud vigadel VIIS PEAMIST TAJUVIGA · Stereotüüpne mõtlemine (eelarvamused) sellega on tegu siis, kui omistada kellelegi omadusi ainuüksi tänu tema kuulumisele sotsiaalsesse või demograafilisse gruppi. Isikuid
võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest tekkis maailm-kosmos. Soe külm TULI VESI ÕHK MAA vedel tahke Anaximenes: (6. saj eKr) õhk (udu) Pythagoras: (6. saj eKr) asjade olemus põhineb arvudel, sest kõike saab mõõta ja esitada arvude suhtena. Arvud on meeltega tajutavast maailmast sõltumatud. Herakleitos: (6.-5. saj eKr) ürgalge tuli (soojus) LOGOS - kõik muutused toimuvad teatud seaduspärasustega, mida Herakleitos nimetas logoseks. Logos ilmneb vastandite kaudu, mille vahel on võitlus. Herakleitos väitis, et kõik siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega.
Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni. 1.3 Lühiajaline mälu kui vahendaja Kui võib-olla vähem märgatavaks jäi lühiajalise ja töötava mälu talituse kirjeldamisel nende protsesside teine olulisem funktsioon. Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse. Et õppimine toimuks, st et meie teadvuses leiaksid aset suhteliselt püsivad muutused, on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul. Ainult nii saavad meie ajukoes toimuda vajalikud neurokeemilised muutused. Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel. 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus.
Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantikute arusaamad kunstist olid vastuolulised. Kord nägid nad temas meeleliselt tajutavast, ebatäiuslikust maailmast kõrgemale pürgiva vaimu mängu, kord üritasid nad kunsti religiooni pjedestaalile tõsta või pidasid teda mõjukaks abinõuks kogu elu uuendamisel ja lootsid kunstis rohkem, kui see nende soove täita oleks suutnud. Sellest hoolimata on romantismi pärand rikkalik ja mitmepalgeline. Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde. Kaitstes kirglikult
Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantikute arusaamad kunstist olid vastuolulised. Kord nägid nad temas meeleliselt tajutavast, ebatäiuslikust maailmast kõrgemale pürgiva vaimu mängu, kord üritasid nad kunsti religiooni pjedestaalile tõsta või pidasid teda mõjukaks abinõuks kogu elu uuendamisel ja lootsid kunstis rohkem, kui see nende soove täita oleks suutnud. Sellest hoolimata on romantismi pärand rikkalik ja mitmepalgeline. Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde. Kaitstes kirglikult kunstniku eneseavalduse vabadust ja kunsti
tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2.Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude Stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist.
maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid leiaks korrapärasuse, mis ütleb, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused (valgus, heli valjus jne) on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Ta pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus. Et kindlaks määrata, milline on stiimuli Sn tugevus, loetakse kokku, mitu eristusläve n mahub selle stiimuli väärtusesse alates kõige väiksemast tajutavast suurusest S0 ehk absoluutsest lävest. Selgub, et otsitav suurus n- eristuslävede arv- on seaotud füüsilise intensiivsusega logaritmilise suhte kaudu: n = k · log (Sn / S0) , kus k on kordaja, mis näitab Weberi konstandi suurust, ja Sn ning S0- vastavalt hinnatavat ja minimaalselt tajutavat stiimuli tugevust. Fechneri seadus näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Seda kirjeldab logaritmfunktsiooni graafik
Parmenides vastandab meelte abil kujundatud tegelikkusemõistmisele tõendava arutluse siduvuse. Igasugune tõendav arutlus põhineb eeldusel, et kahest vastandlikust väitest saab tõene olla paratamatult ainult üks, teine neist peab aga väär olema. Nii tuleneb ühe sellise väite tõesuse tõendamisest teise kummutamine, või vastupidi – ühe väite kummutamisest vastupidise väite tõesus (kaudne tõestus). Neile vahekordadele on omane meeltega tajutavast maailmast sõltumatu siduvus, justkui sundiv jõud, mida Parmenides tähistab ka Themise ja Dike – kreeka korra, õiguse ja õigluse jumalannade – nimedega. Need eeldused avavad vastuoludevaba argumentatsiooni valdkonna, mis on sõltumatu üha muutuvatest meeltemuljetest ja teevad Parmenidese silmis inimesele ligipääsetavaks pelkadest oletustest täiesti erineva tõekäsituse. Parmenides fikseerib ka oma, nagu peatselt selgub, tavaarusaama seisukohalt absurdse käsitluse
· Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Individuaalsed erinevused ja testimine · Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse psühholoog, intelligentsustesti looja · Binet-Simoni intelligentsusskaala (1908, 1911) · Lewis Terman USA, Standfordi ülikool · Stanford-Binet Intelligentsusskaala (1911)
kujutleda oma mõtlemise objekte võivat eksisteerida väljaspool vaimu; selle jaoks peaksime me kujutlema neid eksisteerima nii, et keegi neid ei kujutle ega neile ei mõtle, mis on ilmne vasturääkivus. Vaim arvab ekslikult, et suudab kujutleda ja kujutleb kehasid eksiteerivat ilma vaimuta, nii,et keegi neile ei mõtle, ehkki samal ajal ta seda just teeb ja nad eksisteerivad temas. Tegemist on kõige tavalisema Berkeley katsemeetodiga, lahutamisega: katsuge irrutada oma tajumus (x) tajutavast kehast (y). Keha, mida keegi ei taju ja millele keegi ei mõtle, on vasturääkivuslik-, kuid enamasti eksperimentaalselt: püüdke lahutada x ja y. Inimene peaks üritama omaenese mõtteis lahutada meeleliselt tajutava asja olemasol tema tajumisest. ,,Põhijoontes" on öeldud: ,,mõned tõed on mõistusele nii lähedal ja ilmsed, et inimesel piisab nende nägemiseks vaid silmad avada. Taoliste hulka arvan ma ka selle lihtsa tõe... et ühelgi
Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise eripära tõttu. Erinevate olemisvaldkondade ontoloogilise eripära üheks tunnuseks on ka nende võimelisus olla vastavate spetsiifiliste tunnetusvormide esemeks. Olemine domineerib antiikse arusaama kohaselt teadmise üle ja limiteerib teadmise võimalusi. Nii peab ka filosoofias
pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Piia Maria Nahkur Isikutaju Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. 2.1 ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad kahest allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2. Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude
struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl
domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja
2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' tunnetusprotsessi mudeli järgi kujunevad skeemid inimese teadvuses, et kogetut ja õpitut iseenda jaoks korrastada (Tankler, 2005). Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või siis vastupidi, inimene üritab mõjutada välismaailma nii, et see vastaks tema arusaamadele. Nii akommodatsiooni ehk kohanemise kui assimilatsiooni ehk samastumise korral toimub seniste teadmis- ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ja reorganiseerimine (Krull, 2001).
· Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Teadus- ja tavamõistete võrdlus · Teke · Teke · Teiste märkide · Igapäevaelu otsese vahendusel. kogemuse · Täiskasvanute verbaalsete alusel.Analoogia seletuste alusel, nt koolis. otsese kogemusega.
Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel? Berkeley väidab, et kõik mida me näeme, tunneme, kuuleme on sama kindlalt olemas, kui ennegi, sama reaalne. Tõeline ja kujuteldav erinevad teineteisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Kuigi reaalsus koosneb ideedest ja on seetõttu oma olemuselt vaimne, ei ole ta meie meelevalla all. Ideedel on omad seadused-rerum natura, mis määravad ära nende omavahelised suhted. Nende suhete alusel eristame reaalset objekti tajutavast. Berkeley väidab, et reaalsust ideede taga pole. Kust siis pärineb see harmooniline seaduspärasus. Berkeley väitel on kõige selle taga Jumal. Jumal on olemas, mitte sellepärast et juhtub imesid vaid sellepärast, et maailm, ideede reaalne kord on seaduspärane. Isegi kui mitte keegi piiratud hingedest ei tajuks mingit eset siis Jumala meel ulatub üle kõige. 5. Ratsionalistliktunnetusteooria (R.Descartes, G.W.Leibniz)
Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemustega (theoria). Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, tajutavast maailmast ja intellekti piirangutest. Õpetus: Allatulek ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (olemise tõelisuseks saanud kuju). HEN-üks(jumalik alge) NOUS-maailmamõistus (vaim,mõistus) MAAILMAHING (psüühiline maailm, vaimu jäljend) Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena. Plotinosele kuulub lause: ''Ma häbenen, et mul on keha.'' Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. Ülesminek: See saab võimalikuks vaid puhastumise ehk katarsise protsessis
keha tiustamine see et keha nrkus ei saaks hingele tema pdlustes takistuseks) ja muusika+kunst. 20.-30. eluaastani. petuse sisuks on matemaatilised ained (loodusteadused, meeltega tajutav maailm). 30.-35. eluaastani. petuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel tita veel erinevaid lesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks niielda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab n valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse vlja parimad ja endid enim igustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal viks lhemalt vaadelda seda, milline on Platoni kunstiksitlus. Platoni mratluse kohaselt on kunst jljendus. Sellest mratlusest tuletab Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-
olemas, aga päriselt ei ole. Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Näilisus ei taga tõelist teadmist. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teadmises. Ideed teadmise objektina Ülemeelelised ideed on meeltega tajutavast tegelikkusest põhjapanevamad. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Meeltemaailma muutuvad ja kaduvad esemed ja olendid saavad ilmuda meie teadmiste ringi ainult sedavõrd, kuivõrd me vaatleme neid ideede kaudu. Üksikud asjad ei ole tunnetatavad. Teadmine eeldab mõtlemist, seega eraldumist meeltes vahetult antust. Kui ei oleks ideid, siis ei oleks midagi, millele meeled saaksid toetuda. Ilma igaveste
teisitisuse aspektist, millegi vahepealse ja vahendajana jagamatuse kaudu iseloomustatud ideedevaldkonna ja jagatavuse kaudu määratletud meeltega tajutava maailma vahel. Alles kosmose hinge valmistamise järel lõi demiourgos viimase sisse kosmose keha. Kuna hing on juhtiv alge, siis luuakse kõigepealt hing, ja seejärel hinge poolt valitsetav keha. Sellega algab järgnevalt kosmose mittekunagi lakkav elu. (36e) Kuna kosmose hing on osavõtus nii meeltega tajutavast maailmast kui ka ideedemaailmast suudab ta mõlemat tunnetada. Inimhinge struktuur; mikro- ja makrokosmos. Loonud kosmose hinge, valmistab demiourgos sellestsamast materjalist ka jumalate hinged. Jumalate mõiste on antud juhul rakendatud astronoomiliste nähtuste seletamise teenistusse – erinevad jumalad valitsevad erinevate teavakehade üle ja jälgivad, et need oma “seaduspärastelt” liikumistrajektooridelt kõrvale ei kalduks
· mida uurime,kui uurime tähendust? : baasarusaamaks tähendusarusaama puhul see,et meil on maailmas teatud hulk tajutavaid asju, mis on seotud otsese mittetajutavate asjadega(mis kättesaadavd tajutavate asjade vahendusel) e maailma saab jagada asjadeks, mida kasutame asjade enestena nt labidat kasutame kaevamiseks ja asju,mida ei kasuta nende endina vaid muu aseainena ja need asja on märgid. · Kui räägime märkidest ja nende tajutavast osasst,siis tajutav osa peab olema äratuntud. · E märk on kahetasandiline kompleks,mis sisaldab nii äratundmist kui mõistetavust ja kumbi neist ajuprotsessides ei tööta,sisi asju ei saa märkidena tajuda. Väljendus/sisu · mittetajutav komponent kui sisu (tähendus) ja tajutav kui väljendus(märgikandja) · märk semiootilises mõttes on miski,mis tekib nende kahe koosmõjul · semiootikas pole sellist eristuspaari, nagu sisu ja vorm, kus tajutav osa vorm ja mittetajutav
metsikutesse paikadesse. Et looduse ümberkujundamine, selles ilma mingi välise põhjuse või eesmärgita muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. 9. kehakunst - performance Kontseptualismi loobumine meeltega tajutavast teostest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuste - nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitlused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Sellega tegelesidki mõned keha kunstnikud. Ameeriklane Vito Acconci tegeles aga sellega, et astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ning laskis seda pildistada. Kehakunsti ja performance'ite
riigi ehk suveräänse rahva asi ja kõigil kodanikel tuleb sellega ühineda. Kes leidis, et talle ei 10 sobi sellise religiooniga ühinemine, võis sellest riigist lahkuda [Luts 1997, lk 98]. Suverääni võim on absoluutne. Piirang oli üks kõikide võrdsust seaduste üle. Rousseau käsitles inimest loomu poolest heana. Uusaja loomuõiguslik filosoofiale omased momendid: 1. Loomuõiguse tuletamine inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2. loomuõiguse käsitlemine inimestele riigieelses loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena. 3. Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana. 4. ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistlikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamise a kaitsmise huvides tuleb ühineda ning anda osa või kõik oma õigused riigile. 5. Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana 6
30 situatsiooniga koos muutuvad päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt Piirangud: ei ole vanuse piirangud vaid aju 80% - ni.* Tuvid eristavad: noki kui on Monet, ära piirangud!!!!! Ajukahjustus tekib nendes piirkondades noki, kui on Picasso* Tuvid eristavad ka Bachi kui nad on kahjustuse ajal aktiivsed!!! Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse kogemuse alusel järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt I. 3
Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. Suurema tajutavast informatsioonist saab inimene nägemistaju vahendumisel. Kõne põhineb eelkõige kuulamistaju kasutusele.Inimese kuulamine ei tulene füsioloogiliselt vaid kuulamisaistingute töötlemises ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga.Inimene ei kasuta keemilise aistinguid eesmägripäraseks suhtlemiseks. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud umbes saja tuhande aasta vältel.Kuue tuhandest keelest kasutatakse umbes poolt kirjakeelena aga
kirjeldatakse kogu meelelist maailma + areneb võime luua ja mõista väljamõeldud ülemeelelist maailma. * Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse rühma erineval nn. "perekonnasarnasuse" alusel; prototüüpsus * Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja situatsiooniga koos muutuvad Piirangud: * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise kogemuse alusel * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt eristunud; epilingvistiline keele tundmine * Puudulik metakognitsioon enese ja teiste vaimseid omadusi mõistavad eelkõige läbi tegevuste ja sündmuste II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (teaduslikud mõisted) (al. 7 a.v.)
· Egotsentriline kõne - > sisekõne (umbes 5a, egots. Kõne osakaal väheneb) - osatoimingu kommenteerimine - osatoimingu tulemuse fikseerimine - eelnev nimetamine- planeerimine · sisekõne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika · erivajadustega laste sisekõne: hilinemine, funktsionaalne piiratus LOE RAAMATUST JUURDE ALATI Keeleüksuste tähendus · tähendus- teadmised keeleüksusega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast)- tähendus areneb- nt algul on kodus olev koer ainult koer, lõpuks teab palju rohkem koeri, nt erinevaid ja nt koerakasvatajal on erinev tähendus sõna koer kohta. Erinevatel inimestel on erinev arusaam koerast. · tähendus sõltub isiku arengust ja teadistest, kõne situatsioonist ja kontekstist. Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam)
Võibolla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism. Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. See on kontseptualismi tekkimise üks võimalik allikas. Nad ise deklareerisid, et nad tahavad loobuda tühjade vormide produtseerimisest, ja süüdistasid senist avangardi formalismis. Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. 24) POSTMODERNISM
eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele
keha täiustamine – see et keha nõrkus ei saaks hingele tema püüdlustes takistuseks) ja muusika (kõik, mis kuulub muusade valdkonda). 2. 20.-30. eluaastani. Õpetuse sisuks on matemaatilised ained. 3. 30.-35. eluaastani. Õpetuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel täita veel erinevaid ülesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks niiöelda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab nö valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal võiks lähemalt vaadelda seda, milline oli Platoni kunstikäsitus. Platoni määratluse kohaselt on kunst mimesis, jäljendus. Sellest määratlusest tuletas Platon oma
mida ei saa muuta ja anna mulle julgust muuta seda, mida kaemusega (theoria). saab muuta. Oo Jumal, anna mulle tarkust neid asju eristada." · Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, kaugemale · UUSPLATONISM tajutavast maailmast ja isegi kaugemale intellekti · Ammonius Sakkast (175-242) piirangutest, et näha reaalsuse tuuma. · PLOTINOS (204-270) · · See on niiöelda sissepoole ronimine. Õpetus: Allatulek
ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: · Domineerimine-allumine · Sõbralikkus-vaenulikkus ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: · Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud · Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena · Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2. Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks:
Järelikult, et ideed on asjadest eraldi, ei saa nad õigupoolest seletada meelelise maailma objektide olemasolu, nende muutumist seda enam. Tegelikkust ei tule spekulatiivselt kahekordistada (ideede tõelise ja ainulise olemise ning asjade näiva olemise pluralistlik maailm) vaid tegelikkuses endas tuleb näha üksiku-üldise seoseid, muutuvuse taga tuleb leida püsivust! Teadmine eeldab tõepoolest üksikust muutlikust ja meeleliselt tajutavast asjast püsivamat, kõrgemat, üldisemat objekti. Teoreetiline teadmine on seotud üldmõistete, universaalidega, sellega, mis ühendab erinevaid üksikuid asju, mitte sellega, mis on erilist teatud üksikus. Teadmise objekt on see lõige tegelikkusest, mis on seotud universaalidega. Probleemiks on see, kuidas teadmise objektiks olev üldine, olemuslik on seotud meeleliselt kättesaadavate üksikute muutlike asjadega? Olemisõpetus
Järelikult algseisund kaotab mõju nii riigile (mis on neis õpetustes ilmselgelt väljendatud) kui ka õigusele ning õigus hakkab alluma vaid kas inimese volile, mis on mõistuspärane niivõrd, kuivõrd ületab algseisundit, või mõistuspärasuse (ratsionaalsuse) seadustele, mille omavoliline muutmine on irratsionaalne.] [24]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99): 1)Loomuõiguse tuletatavus inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine;
Meetodi rakendamisel kasutatakse ette lõpliku otsuse tegemist mitmeid alternatiivhindu ja leitakse kõikidele kasumilävepunktid. Seejärel valitakse nende hulgast optimaalne, st hind, mille kasumilävepunkt on ettevõttele sobivaim. Nimetatud hinnameetodi puudusteks on nõudluse vähene arvestamine ning püsikulude muutumatus vaid teatud perioodil. Kliendipõhine meetod Kliendi- ehk tarbijakeskse meetodi puhul määratakse tootele hind lähtudes tarbija poolt tajutavast väärtusest ja tema hinnaootusi arvestades, st toetudes suuresti tarbija psühholoogilis-emotsionaalsetele hinnangutele. Siia hulka kuulub ka hinna diferentseerimine lähtudes kliendi rahakotist. Sama kaupa müüakse erinevates poodides erineva hinnaga, arvestades nendega, kes selles poes käivad. Konkurentsipõhine meetod Erinevalt eelnevatest meetoditest on antud juhul tootele hinna määramisel lähtealuseks konkurentide hinnad. Käsitletakse taas kahel kujul. A. Turuhinna meetod
Siia kuulub nt info kõneleja soovidest, vajadustest, arvamustest jm. Kuna kirjaliku teksti puhul otsene suhtlemine puudub, lisatakse vastav info sageli kirjelduste näol, otsekõnele aga lisatakse saatelaused. Poiss algul rõõmustas, jäi aga varsti murelikuks ja küsis: "Kas" ...? Illustreerigem TB ja SM erinevust väikelapse (2.-3. eluaasta) ja täiskasvanu taju võrdlusega. Laps piirdub sellega, mida ta näeb, kuuleb, kombib. Hiljem põimub taju aga mälukujutluste ja teadmistega tajutavast. SM-s põimub ТВ samalaadsete andmetega, s.t. varasemate teadmiste ja kujutlustega. SM puudulikkus ilmneb koolis lugemistundides, kui õpilane vastab küsimusele ainult siis, kui vastus on otseselt tekstis olemas, ei suuda aga täita mõttelünka. Oletame, et tekstis on lause Malle pani ukse kinni. Laps suudab vastata küsimusele ".Mida Malle tegi?", ei vasta aga küsimusele "Kuidas uks enne oli?" ("Ei tea, pole öeldud"). Selline vastus on funktsionaalse kirjaoskamatuse tunnus
Nagu jooniselt näha pöörab tajuja kõigepealt oma tähelepanu tajutavale. Tähele pannakse tavaliselt neid tunnuseid, mis vastavad tajuja huvidele, kogemusele, isiksuslikele omadustele. Tajutakse partneri teatud omadusi - välistunnuseid, tundeseisundit, liigutusi, käitumist, sõnu. See kõik analüüsitakse oma kogemustest, huvidest, väärtushinnangutest ja isiksuslikest omadustest lähtuvalt ja saadakse kujutlus tajutavast. Iga inimene tajub teist erinevalt. Siia sobib hästi näide praamisõidust. Kohvikusse siseneb naisterahvas. Teda tajuvad 1.klassi poiss, samaealine naine, vanem mees ja hambavalus/ pohmellis meesterahvas. Kuidas ja mida nad tajuvad? Joonista tühjadele kohtadele vastused. Preili A. tajutuna härra S. poolt Preili A. tajutuna väikese Peetri poolt Neiu A. tajutuna preili B. poolt Preili A. tajutuna hambavalus härra P
ikooniline mõtteviis ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. Kindlustamaks õppimine nende põhimõtete kohaselt, soovitas BRUNER kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilaste tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. Sotsiaalne interaktsioon mõjutab õppimist positiivselt vähemalt kolmel asjaolul:
Laste ja ts-tel on teabevaldkonnad erinevad, seetõttu et mõisteta, miks laps aru ei saa kui ma (tsk) talle räägin, aga siit tulebki see erinevus. Kontsepti ,,tuumade" erisus (armastus ja vihkamine vene ja ingliskeelses ameerika kultuuris.) Vene emotsionaalsed hinnangud ideaalid, subjekti (tegija) eelistamine. Ameerika: ratsionaalsed kirjledused, kogemused , objekti (keda?) eelistamine. KEELEÜKSUSTE TÄHENDUS Tähendus teadmised keeleüksustega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast).. Ka nt õpsi juttu saavad õpilased erinevalt aru. Tähendus sõltub isiku arengust ja teadmistest, kõnes situastiooist ja kontekstist, Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud ) mõiste ja taustteadmised semantiliste komponentide kogum. Sõnad moodustavad semantilised välju.( Sõnad on omavahel seotud nagu nad on seaotud
Taju ja tähelepanu Pertseptiivsed tunnetusprotsessid Taju: Esemete ja nähtuste tervikliku meeleise tunnetamise protsess: Terviklikkus, mõtestatus, apretseptiivsus,selektiivsus,kontekstist sõltuvus,konstantsus, kategoriaalsus,ülsidtatus,ökoloogiline põhjendatus Raske oleks tajuda maailma,kui ei kaasneks sellega arusaamine;tajutavad tervikud on mõtestatud Apretseptiivsus - tegemist on tajumise nende teguritega,mis ei tulene otseselt hetke tajust endast;mälu ja kogemus;see,mis ei tule tajutavast vaid eelnevast kogemusest Selektiivsus esiteks,see kui me mingi tervikobjektid aistingute rägastikust välja eristame ja mõnikord see üks ja see sama tervik või olla tõlgendatav erineval moel Konteks üks ja see sama objekt võib olla tajutud erinevalt;konteks määrab ära,mis moodi me seda objekti tajume Konstantsus - Tajumise ülesanne pole olla aistinguliselt täpne,vaid anda edasi seda,mis on pidevalt omane nendele objektidele
Psühholoogia alused 60 hädavajalik loetava ja kuuldava mõistmiseks (Kintsch, 1988), ent see on ainult osa tähenduse kujunemise protsessist. Me kasutame lisaks alt üles strateegiatele ka ülalt alla strateegiaid, mille puhul lähtume oma varasemast kogemusest, eriti konkreetsest kontekstist ja seejärel rajame oma ootused neile varasematele kogemustele. Ootused vormivad sageli selle tähenduse, mida me tajutavast keelest tuletame. Ühel juhul lähtume semantilisest praimingust, kus teatud mõisted praimivad mälu nendega seotud mõistetega seoses. Teisel juhul kasutatakse kontekstiefekte, mille korral teatud kontekst soodustab sellega seotud või sarnaste mõistete meenutamist. Ülalt alla töötlus tähendab ühtlasi üldiselt üksikule tüüpi lähenemist. Kontekst ei mõjuta mitte ainult üksiksõnade semantikat, vaid ka fraaside ja lausete semantikat, mis
annaabi.ee 
