sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta
V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel on oma kehaline põhjus (nt ajuvigastus, kaasasündinud vajakajäämised aju närviülekannetes). V :VÄÄR 11. Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt registreeritud andmeid ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnaseid protsesse leides keskkonnast muutumatud ehk invariantsed tunnused. Selliselt seletab tajukujundi moodustumist V: Õkoloogiline tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14
1 Ruumiline vastastoime: · See, mida inimene tajub mingi objekti omadusena (nt. värvus, suurus), sõltub sellest, millised on selle objekti läheduses olevate teiste objektide omadused. Ajaline vastastoime: · Tajukujutis sõltub ka sellest, mida tajuti vahetult enne või millised on tajuja eelnevad ootused. Tajukujundi moodustumise teooriad: · Teadvustamata otsuste teooria (Hermann von Helmholtz) - tajukujund moodustub keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemusena. Inimene ise neid protsesse ei teadvusta, kuid teadvustab endale lõpptulemuse ehk tajutavate esemete või keskkonna omadusi. · Otsene taju ehk ökoloogiline tajuteooria (James J. Gibson) Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt reageeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal
Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. · Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena
põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
· loogiline järeldamine; on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel · analoogiate kasutamine; otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel * Tajumehhanismid mis on vähem täpsemad ja kohati moonutavad: · Projektsioon · Lihtsustamine · Äärmushinnanguist hoidumine · Varem otsustatu kopeerimine · Tajukujundi tasakaalustamine 5)Stereotüübid *Stereotüüpia seisneb inimeste klassifitseerimises eelnevalt kehtestatud kriteeriumite kogumisse mõnede pinnapealsete tunnuste, nagu näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel.. *Psühholoogiline kontakt on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. *teadvustamata või teadvustatud arusaamist, et teine inimene meile meeldib. *. Üldjoontes, eeldab psühholoogiline kontakt seega vastastikust mõistmist, et teine on
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid
subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena. Seejärel mõistab, et algupäraselt on vastamisi vaid tema psüühika ja reaalsus, tema kui subjekt, reaalsus kui objekt, ei muud. Selles tõdemuses avaldub mõtte kujul eksistentsiaalne moment. Seejärel mõistab ta, et psüühika ja reaalsuse koosolu ja vastasseis on funktsionaalne, ning märkab, et leidub ka vahendav seos: taju. Kõik kokku moodustab tajukujundi, mis on rohkem või vähem dünaamiline vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud. Eranditult iga inimene on mõtisklenud oma eksistentsi üle. Me kõik tahaksime teada, miks me siin oleme ning kuidas me siia saanud oleme. Absoluutselt kõige selle taga, mis tundub täiesti loogilise ja loomulikuna, on küsimused: miks, millal, kuidas, kas ja nii edasi.
- distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust) KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S
kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega. Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja. Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused: a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid:
Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru
tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks
maailma tunnetamise vahend. · Suund ehk vaatleja asukoht ümbritsevate esemete suhtes. Kahe meeleorgani vahelisest disparaatsusest (vasakus ja paremas silmas tekkivate kujutiste erinevused, mis on tingitud silmade erinevast ruumilisest asendist) on mõtet rääkida ka kuulmise juures. Suuna avastamise mehhanism on nii tundlik, et suudab kasutada juba paarikümne mikrosekundilist ajavahet. · Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis. Oluliseks objektide kaugusest teavitavaks tunnuseks on liikumisparallaks ehk kiiruste vahe kahe liikuva keha projektsioonides silma võrkkestal, mis on tingitud erinevast vaatekaugusest ning võimaldab hinnata objektide sügavustunnuseid. Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja
0.2 mikropaskalit, helid, mille tugevus ületab 130 dB, tekitavad kõrvas valu, eriti kestva toime korral. 6 8 Taju Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus-ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus-tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuuri kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. · Sarnasus-ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. TAJU Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus - ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid - kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. Sarnasus - ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt. Millest lähtuvalt mälu 1.Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist. 2-Lühiajaline mälu piiratud aja ja mahuga: kindel ühikute arv (7 2) sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine 3.Pikaajaline mälu kestvam ning piiramatu ? mahuga
Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis
tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) alalhoidmine (säilitamine) info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete
(sõbrale pos., vaenlasele neg. jooned). Juhttunnusest lähtumine teise üle otsustamisel lähtutakse mingist ühest silmatorkavast tunnusest ja tehakse otsused terviku kohta (ebameeldiva inimese juures ongi kõik halb); Äärmushinnanguist hoidumine eiratakse erandlikkusele osutavaid omadusi (a` la kõik on ühesugused); Varemotsustatu kopeerimine jäädakse inertselt temast varem loodud ettekujutuse juurde; Tajukujundi tasakaalustamine seletamatut ja vasturääkivat teises inimeses tõlgendatakse lihtsustamise abil, et tekiks loogiline tervik. Kõigis nendes tajumehhanismides on oma ratsionaalne käsitlus. Teisest inimesest püütakse luua lihtne ja arusaadav käsitlus. See tekitab ohu moonutatud ettekujutuse saamisest. 4. Avatud ja varjatud alad (Johari aken) See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Endale
erinevused? Too ärritajale, taju on protsess, mille kaudu kummagi kohta oma meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse näide. terviklik pilt. Aistingul on üksikelementide äratundmine nt valge värv. Taju abil saab ära tunda terviku, et tegu pole valge + ovaal vaid on muna. 5. Miks tekivad tajuvead? Teekond väliskeskkonnast inimese tajukujundi Kirjeldage ühe illusiooni tekkeni on keerukas protsess ja kohti, kus viga võib tekkemehhanismi. tekkida on väga mitmeid alustades retseptorite tiheduse erinevusest ja lõpetades, et teatud retseptorid puuduvad täielikult. Üheks illusiooniks on heledusillusioon, kus mängib rolli varjuefekt. Aju eeldab, et kõik, mis jääb varju, peaks olema
poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. 11 Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis
saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis
Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai Rimski- Korsakovil olevat olnud võime "kuulda värve". Taju ... peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. · Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8. Projektsioon (projection) - on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omastamine. Tüüpilistel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. 9. Lihtsustamine (simplification) - tingib keerulise, komplitseeritud ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute reduseerimist kõrval vastuolude silumist. 11. Roll (role) - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations
positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Isikutaju põhimehhanismid · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju; · projektsioon; · juhttunnustest lähtumine; · lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest; · lihtsustamine; · äärmushinnanguist hoidumine; · varem otsustatu kopeerimine; · tajukujundi tasakaalustamine. Paari esimese minutiga pannakse pikaa mulje teist ja kas te olete sobilik/sõbralik või mitte. --- Isikutaju eripära Meie arvamus, et meist ei arvata midagi või meid ei tajuta ei vasta alati tõele. Miks me arvame, et meie tajume kivi aga kivi ei taju meid? Küsimus on selles, et asi saab alguse ikkagi minust, olemata kas teine tajub meid või mitte. Kui me räägime inimestest, siis me mõistame neid sotsiaalse objektina. Meil on tajus
ja selle arengut, tähelepanu ja selle arengut, mälu ja selle arengut, mõtlemist ja selle arengut, keelt ja kõne ning kõne arengut. Samuti kuuluvad kognitiivse arengu alla ka mäng ja õppimine koos õppimisteooriatega. (Tankler, M.) Tunnetusprotsessid Taju ja taju areng Taju abil saab organism välis- või sisekeskkonnast informatsiooni. Sellel informatsioonil on tähtsus psüühika arengu ja funktsioneerimise jaoks. Laps võtab meeleelundite abil vastu tajukujundi ja tõlgendab seda mälule toetudes. Tajukujundit võib võrrelda fotoga- konkreetne hetk ajas ja ruumis. Ka kümme fotograafi võivad samast kohast erinevad fotod saada, võivad ka erinevate inimeste tajukujundid teineteisest erineda. Meeleelundid on aktiivselt tegevuses ärrituste vastuvõtmise, nende analüüsiga, seega taju on alati aktiivne. Siiski on suurem osa tajust nii öelda tahtmatu tähelepanuga- miski ,,köitis meie tähelepanu". Taju on ka esemeline
andvates rakupopulatsioonides. Tasakaalu rikkumine nn suunadetektorite rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). · Kestus ehk järeltoime. Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid see püsib mõnda aega nn sensoorses mälus. Eredalt lühiajalist valgussähvatust võib tajuda kuni 2 sekundit pärast kustumist. Selle ajaj jooksul on stiimulis sisalduv info tervikliku tajukujundi saamiseks täiesti kasutatav. 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? · Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip
Eristuslävi väikse, objektide, ärrituste erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu · Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu · Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Mida tähendab taju puhul kujunemise aeg, kestus, püsivus, kohanemine? Kujunemise aeg erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. Inimesel on tajukujundi tekkimise aeg väga lühike. NT: on teada, et ootamatult teele ilmuva takistuse märkamine ja selle peale piduripedaalile vajutamine võtab vähemalt aega 0,3 sekundit. Kestus Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. NT: Eredat lühiajalist valgussähvatust võib tajuda veel 2 sekundit pärast kustumist. Püsivus st
Tajuretseptoritele on iseloomulik ärrituslävi. See on teoreetiline piir, millest madalama intensiivsusega ärrituse aitsmine ei ole organismil retseptorite omaduste tõttu võimalik. Retseptorites tekkinud ärritused liiguvad mööda aferentseid juhteteid ajju, kus neist moodustub taju. Taju kujunemist iseloomustavad taju omadused, milleks on mõtestatus, üldistus, äratundmine, selektiivsus, kontekst, konstantsus · Millest sõltub inimese tajukujundi tekkimise aeg? Tajuväliste tegurite mõju aistingule ja tajule: Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilisatsioon (tundlikkuse suurenemine) toiduga seotud ärritajatele või valikuline interpreteerimine, hiljem lävede kasv Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alanemine siis, kui miski ennustab valu
on nad halb ja hea ja see on isiksus. 6. Inimese käitumist mõjutavad tegurid Inimkäitumine on keeruline ja raskesti kirjeldatav. Keeruliseks on muutunud inimeste ühistegevus, sealhulgas ka töö kui üks inimtegevuse vorme. Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele
1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. Tooge näiteid tajuvigadest. Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised. kaks lauaplaati - sügavuse väärtajumine pöörlevad spiraalid - liikumise väärtajumine, tajume enda suunas kasvavatena pöörlevad diagonaalsete triipudega postid - tajume ülespoole liikuvatena kiiresti päripäeva pöörlev vankriratas - võime tajuda vastupäeva pöörlevana
Mõnda asja tajume, mõnda mitte, valiku teeb tähelepanumehhanism. 6. taju kohanemisvõime lühi ja pikaajaline. Lühiajaline näit. pupillid. Kiiresti kohaneme elutingimustega. Paljud rahvad ei erista sinist ja rohelist värvi. 7. ajalised ja ruumilised vastastoimed ruumiline on see, kui midagi tajukujundina vastu võtame, sõltub see sellest, mis süsteemis ta on, millisel taustal. Ajaline vastasmõju e tajukujundi tekkimisel on oluline ka see, mis enne ja pärast tajume(näit. tõstame raskust, siis pärast tundub teine raskus teist moodi). 8. õppimine osa asju sündides, osa õpime. Organismi arengus on kriitiline periood , kus taju kujuneb, kui taju on siis häiritud tekivad tajuhäired(näit. kui pimedad hakkavad jälle nägema, siis on neil väga raske kohaneda).Vajalik tajumehhanismi väljakujunemisel on ka oma aktiivsus
Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel.
ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine- fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon- kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel.
· Lihtsustamine kas ajasurve või teadmiste puudujääk. Püütakse muuta väga keeruline juhtum hõlmatavaks ja lihtsamaks. · Äärmushinnanguist hoidumine mingisugused omadused või seosed on tajutaval objektil individuaalsed, püütakse neid lahterdada ja üldistada. · Varemotsustatu kopeerimine kui isikust on mingisugune ettekujutus, siis ei suudeta uusi fakte integreerida olemasolevasse. · Tajukujundi tasakaalustamine sisalduvad: lihtsustamine ja äärmushinnanguist hoidumine. Lisaks vastuolude silumine. On vaja tekitada enda jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell). Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused, stereotüübid, ühiskondlik- ajalooline kogemus jne.
neuroteaduse ühisalale. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisimana tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus (metafoorina saab seda protsessi võrrelda fotopildi ilmumisega pärast paberi uputamist ilmutivannis). Tema teaduslikud originaaltulemused: taalamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse
Meelte registreeritut tuleb kuidagi tõlgendada ning sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elu jooksul kogemuste kasvades. Tajukujund on keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) Ökoloogiline tajuteooria. Selle kohaselt tekib inimese taju vahetult, ilma et oleks vaja oletada mõtlemiselaadset otsustusprotsessi. Meelte registreeritud on tajukujundi loomiseks küllaldane. Pole selge, kas need kaks teooriat välistavad teineteist. 6.2. Taju omadused 6.2.1. Taju piirid Tajuvõimel on omad piirid. Absoluutsed piirid iseloomustavad objekti omaduse minimaalset/maksimaalset väärtust, mida organism on suuteline tajuma. Eristuslävi on kui taju suhtelised piirid ehk objektide kõige väiksemad erinevused, mida tajusüsteem on võimeline avastama. Psühholoogiaharu, mis tegeleb tajupiiride uurimisega, nimetatakse
kaalutlemine partneri valimisel. Robert Sternbergi 3 komponenti: kohustus, lähedus, kirg Zick Rubini 3 komponenti: lähedus, seotus, hoolitsus Helen Fisheri 3 armastuse faasi: iha, kiindumus ja seotus. 17. Tunnetusprotsessid Taju- Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult . . Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. · Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
(salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) ● Info kadumisel tajuväljast, hoitakse seda informatisooni alles – hilisemaks kasutamiseks (omane kõigile mälusüsteemidele). Tajuprotsess: Informatsiooni filtreerimine modaalsuste vahel ja modaalsuse siseselt, ressursside jagamine ja tähelepanu suunamine – kuuluvad töömälu funktsioonide hulka. Seega, töömälu saab käsitleda kui tajuprotsessi, tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust. Tajumine võib ebaõnnestuda, kui töömälu on koormatud mõne teise ülesandega. Mõtlemisprotsess: Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD? - Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja
Tema meelest meed pole mitte elujooksul õpitud, vaid on evolutsiooni käigus välja arenenud. -) Nt sama värvi, samas suunas ja kiirusega liikuvad punktid kuuluvad ühele ja samale objektile. * Gibsoni tajuteooria ehk ökoloogiline tajuteooria erinevalt Helmholtzist ta väidab, et pole vaja mingeid arvutusi jms, vaid tajukujund tekib vahetult, ilma eelnevate protsessideta. Ta väidab, et andmekogudest valitakse mingid muutumatud tunnused, mis on vaid üheselt mõistetavad, tekitavadki tajukujundi. * Taju omadused on: -) Inimese tajuvõimel on piirid inimene ei taju kõike (nt röntgenkiirgust või ultraheli ei taju). -) Tajupildi kujunemiseks on vaja mingi ajahetk see ei toimi mingi lõpmatu kiirusega, vaid sõltub sellest kui kiiresti toimuvad protsessid inimese närvides tajuks on vajalik aeg. -) Taju pilt tekib hetk hiljem ja samas ka kestab kauem tajukujundil on järeltoime või pilt.
Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. Invariant? Optiline voog? Otseselt tajutav invariant – stiimuli omaduste kombinatsioon milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik info. Invariant on muutumatu keskkonna osa. Näide on tekstuur ja lineaarne perspektiiv
Illusioonid Tajunähtuste klass. Richard Gregory uuris. ’Taju on hüpoteeside kontrollimine’ - Kuu illusioon – mida horisondi lähemal seda suurem on kuu Müller-Lyeri illusioon – valesti tajutud suuruse (konstantsuse) mulje. Kuidas tajuda 3 mõõtmelisena 2 mõõtmelist struktuuri. Silmale tekib ühetasandiline pilt ja tajusüsteem aitab mõista 3 mõõtmelisena tänu automaatsetele mõtetele. Kuidas lahendada 2D=3D probleemi? Monolukaarsed ja binolukaarsed sügavustunnused Tajukujundi tekkimisel on nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised piirangud. Keerlevate madude illusioon – seotud hele ja tumeduse tajumise (mustrite kontrastid) ja silma liikumisega mis annavad liikumise mulje. Mitu mehhanismi koos. - Illusioonide puhul on kognitsioonide osa suht väike, sest teame, et see ei liigu aga silm ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga
Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting; Vene heliloojal Nikolai Rimski-Korsakovil olevat olnud võime "kuulda värve". Taju ... peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. · Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
annaabi.ee 
