Töö konspekt (0)

TÖÖ

Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks.
Miks tehakse tööd?

• majanduslik sund töötasu näol
  
• eneseteostus
  
• harjumus, distsipliin
  

Voltaire : Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse
Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist.
Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks , töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus.
Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt.
Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta.
Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga.
Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole töötasu, varimajandus jne.

TÖÖ HÜVITAMINE

• rahaline
  
• mitterahaline
  

Rahaline:
Otsene – töötasu, tasu majandustulemustelt ja tehingutelt.

Kaudne – mitmesugused soodustused ja hüved .

Mitterahaline:
Töö – huvitav, eneseteostust võimaldav.
Töö keskkond – head töötingimused, sobiv tööaeg , sobivad kaastöötajad, kodus töötamise võimalus jne.
Töötasuga rahulolu sõltub eelkõige tasustamise süsteemist. Peab olema õiglane ja põhjendatud.
Tööga rahulolu on tihedas seoses töötulemustega.
Hüvitamist on vaja isikupärastada. Mõni tahab rohkem teenida, mõni soovib aga paindlikku tööaega või kodus töötamise võimalust.
www.rmp.ee
www.palk.ee

TÖÖTURG

Tööjõu nõudlus – kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud tasuga tööle võtta.
Tööjõu pakkumine – kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla tasu eest.
Tööturg – turg , kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ( tööandja ) ostab tööd, makstes selle eest tasu.
Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused .
Kui tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus, siis osa inimesi jääb tööta – tekib tööpuudus .
Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis on tegemist tööjõu puudusega.
Töötasud ja töötingimused määratakse ära tööturul.
Keegi ettevõtja :
“Selleks, et nemad (töötajad) täidaksid minu taskuid, pean mina täitma nende omi. Töötajale tuleb maksta nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.”
Tööturgu mõjutavad tegurid:

• elanike arv ja vanuseline struktuur
  
• tööhõive
  
• tööpuudus
  
• rahvusvaheline tööturg
  
• ettevõtete arvukus ja laiendamine
  
• haridus
  

Majandust mõjutavad oluliselt investeeringud , sealhulgas välisinvesteeringud.
Mida hindab võimalik välisinvestor:

• peab olema tagatud investeeringute julgeolek
  
• hea turusituatsioon
  
• asjatundliku tööjõu olemasolu
  
• rahanduslik keskkond
  
• külalislahkus (Must be welcomed)
  

Meie põhiprobleemiks on asjatundliku tööjõu nappus.

Meie rahalised investeerimisvõimalused lubaksid luua rohkem töökohti, kui meil täna on selleks vajalikku tööjõudu.
Võõrtööjõu küsimusse on meie suhtumine valulik.

TÖÖPUUDUS

Tööpuudus on inflatsiooni kõrval üks olulisemaid majanduslikke probleeme. Kui inimene ei leia tööd, siis jääb ta tihti ilma oma peamisest sissetulekuallikast. Lisaks muudab tööpuudus inimest psüühiliselt.
Tööpuuduse 2 liiki:
Siirdetöötus – tekib töökoha vahetusel.
Struktuurne töötus – tekib, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse. See on väga tundlik valdkond ja raskesti juhitav.
Tööpuuduse-vastased meetmed:

• uute töökohtade loomine; soodustada ettevõtlust, madalad maksud , seadused, ärikoolitus.
  
• haridussüsteemi vastavus tööturule
  
• täiend - ja ümberõpe
  
• hädaabitööd
  
• spetsiaalsed tööturuprogrammid (pikaajalistele töötutele, puuetega inimestele jne.)
  
• abirahad
  

Vaata lisaks:
www. cvkeskus .ee
www.cv.ee
www. rajaleidja .ee
www. tootukassa .ee - Eesti Töötukassa
www.ti.ee - Tööinspektsioon
www. eures .ee - tööturg Euroopa Liidus
Töösuhteid reguleerib alates 01.07.2009 uus töölepingu seadus.
Lisaks:
Pikaajaliste täisajaga töökohtade arv väheneb kõigis läänemaades.
Populaarne meetod on töötajate muutumine üksikisikust ettevõtjaks . Nad teevad sama tööd nagu ennegi. Kuid neile makstakse tükitöö eest ja ainult vajaduse korral. Kogu tururiski kannavad nad üksi.
Kasumi tagab see, kui firma tuumikus on viie aasta pärast poole võrra vähem inimesi, kellele makstakse kaks korda rohkem ja kes toodavad kolm korda rohkem. Töökohad on head, kallid ja produktiivsed, kuid neid on palju vähem.
Mõnikord tundub, et pole olemas ebakindlamat asja kui kindel töökoht.
“Me ei ole loomult ühesugused. Meil on erinevad kalduvused, üks sobib rohkem ühe, teine teise töö jaoks. Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi”. ( Platon )
4
Pärnumaa Kutsehariduskeskus