Töölepingu seaduse muutatused

K, Annely

Töölepingu seaduse muutatused (2)

Kutsekool - Õigus - Õigusteadus

1 Hindamata

Töölepingu seaduse olulisemad kokkulepped, mis saavutati
KUUPÄEV: 24. aprill 2008
Töösuhte alustamine

Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega võrreldes veidi laiem.
Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule.

Töötaja varaline vastutus

Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest;
Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks;
Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju osas ei ole töötaja varalisel vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri;
Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt piiritletud , juurdepääs varale on ainult kindlalt määratletud töötajate ringil, töötaja vastutusele on sätestatud rahaline ülempiir ning töötajale makstakse regulaarselt mõistlikku hüvitist.

Töötasu eritingimustes tehtava töö korral

Ületunnitöö eest makstakse 1.5-kordset töötasu;
Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse töötaja 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest;
Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu.
Õhtust aega töölepingu seaduses enam ei eristada

Etteteatamistähtaeg ja hüvitis töölepingu ülesütlemisel

Etteteatamistähtaeg koondamisel on:
- Alla 1-aastase töösuhte puhul – 15 kalendripäeva;
- 1- 5-aastase töösuhte puhul – 30 kalendripäeva;
- 5-10-aastase töösuhte puhul – 60 kalendripäeva;
- Üle 10-aastase töösuhte puhul – 90 kalendripäeva.

Hüvitis töötaja koondamisel
- Kuni 5-aastase töösuhte puhul – 1 kuu töötasu;
- 5-10-aastase töösuhte puhul – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa;
- Üle 10-aastase töösuhte puhul – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa.
- Üle 20 aastase staažiga töötajatele jaoks kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood – selle aja jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline koondamishüvitis

Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamisel
- Rase töötaja või töötajate esindaja – töötaja valikul : a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 6 kuu keskmine palk.
- Muul juhul – tööandja valikul: a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 3 kuu keskmine palk.

Töötaja turvalisus töötuse perioodil

Töötuskindlustushüvitise suurus töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu:
- esimesed 100 töötuse päeva – 70% töötaja keskmisest töötasust;
- alates 101. päevast – 50% töötaja keskmisest töötasust.
Vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra pikendatakse tema töötuskindlustuse referentsperioodi;
Töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb : saavad ka need, kelle töösuhe lõppes enda algatusel või poolte kokkuleppel
- Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest palgast kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul
- Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.
Töötuskindlustushüvitise alammäär aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Töötutoetuse määr aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Elukestva õppe edendamine

Õppepuhkust antakse tasemeõppes nii osa- kui täiskoormusega õppijatele;
Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas;
Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval;
Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära;
Tööandja poolt töötaja tasemekoolitusele tehtud kulutused vabastatakse erisoodustus maksust.

Töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine

Töötajate ja tööandjate teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse vastuvõtmise järel vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist;
Teadlikkuse tõstmisesse kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid , valitsus eraldab neile teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni. Rahastamiseks kasutatakse ESF-i vahendeid;
Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja:
- kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse jõustumist.
- töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid.

Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine

Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid;
Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest;
Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest
Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme;
Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse.

.RTF Laadi alla originaalfail 3 lk · .rtf · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annely K Õppematerjali autor

seadused

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb

Tööõigus

pdf

Töölepingu seadus 2018

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta

Tööõigus

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse

Õigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast

Õigus

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest

Tööõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

xxoxx: ei

18:06 20-10-2016

xxoxx: ei

18:08 20-10-2016

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 3 lk