Muudatused maksuseadustes 01.01.2012 Muudatused töösuhte maksustamises(erisoodustus, majutuskulude piirmäärad Vormi TSD lisa 4 rida 10 muudeti tulenevalt punktis 1 kirjeldatule ning välistati tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punktis 10 sätestatud isiku eelpool kirjeldatud tingimustel tasemekoolituste kulude katmise deklareerimine. Rida 22 täiendati ning alates 01.01.2012 tuleb enne 01.01.2011 antud optsiooni puhul näidata, millises kuus ning millisel aastal deklareeriti sama optsiooni summat vormi TSD lisas 4 real 7. Alates 01.01.2012 vormi lisade 4 ja 7 ning INF 11 märkuseid ei trükita enam deklaratsiooni vormile. Märkused leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist ,,Blanketid ja vormid". Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust. 2012. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksuga
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5
Seni kuni töötaja käib tööl täpselt tööajakava järgi, ei puudu töölt, ega pole vajadust seaduses ette nähtud normidest rohkem töötunde teha, on palgaarvestuses kõik selge ja seaduse poolt reguleeritud. Ideaalseid olukordi on siiski haruharva ja enam kui sageli tuleb ette olukordi, kus töötaja on sunnitud töölt puuduma või on tööandjal vajadus nõuda töötajalt üle seaduses ettenähtud tööajanormi ehk ületunnitöö tegemist. Sellistel puhkudel muutub palgaarvestus keerulisemaks, kuna kõik üksikasjad pole seaduses sätestatud. Töölepingu seaduse paragrahvi 44 lõiked 6-7 kehtestavad ületunnitöö hüvitamise tingimused ja korra. Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et eelkõige täidavad tööajale pandud piirangu tervisekaitse eesmärki ja eelistama peaks ületunnitöö hüvitamist vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6). Puhkeaeg on vajalik töövõime
ÜLESANNE 1 Töötaja töötab ettevõttes täistööajaga töölepingu alusel ning tema kokkulepitud töötasu on 740 eurot kuus. Kõik töösuhtest tulenevad väljamaksed tehakse palgapäeval, mis on 5.kuupäev. Lisaks on teada, et töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga (2%) ning eistanud tulumaksuvaba avalduse tööandjale lubatud määras. Töötaja kasutas põhipuhkust 9.07-21.07.201X (k.a) Töötaja oli haige perioodil 18.10-24.10.201X (k.a) VASTUSED: 1. Mis summas arvestati töötajale töötasu ja mis summas põhipuhkuse tasu juuli kuu eest? Juuli kuus tööpäevi 23, millest töötas 14 ja puhkas 9 Fikseeritud tasu puhul: 740 : 23 = 32,17391.. Töötasu: 32,17391 x 14 = 450,43 eurot Puhkusetasu: 32,17391 x 9 = 289,57 eurot Keskmise tasu alusel: Arvestusperiood jaanuar-juuni Kalendripäevad, pühad välja Jaanuar 740
1. KUIDAS TOIMUB KESKMISE TASU ARVESTAMINE AASTAL 2012? 1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel. Keskmise töötasu arvutamise vajadus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks tööandja maksab töötajale hüv
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg; tööandja makstavad
Töötasuarvestus RITA MURD 2019 Brutotasu – töötuskindlustusmakse – kogumispensioni makse – tulumaks = Töötasuarvestus netotasu Töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed: Töötuskindlustusmakse = brutotasu x 1,6% Kogumispensioni makse = brutotasu x 2% Tulumaks = (brutotasu – maksuvaba tulu summa – töötuskindlustusmakse – kogumispensioni makse) x 20% Tööandja maksud: Sotsiaalmaks = brutopalk x 33% Tööandja töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Põhipuhkuse kestus on 28. Põhipuhkus 35 päeva on alaealisel või töövõimetuspensioni saaval isikul ja 56 päeva Puhkusetasu haridustöötajal . Põhipuhkusega 28 päe
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
Kõik kommentaarid