Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töösuhte tekkimine, lepingu sõlmimine (0)

1 Hindamata
Punktid

 Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning 
tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. 
 Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus 
tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu 
maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus.
 Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, 
al udes tema juhtimisele ja  kontrollile  ning  saades  see 
töö eest tasu.
 Töölepingule  laienevad  hea usu ja mõistlikkuse 
põhimõte. 
 Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid 
teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste 
teostamisel kahju teistele isikutele.
 Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks 
seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud 
loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel 
arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus­ või 
kutseala  tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
 Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglina läbirääkimised, mille käigus 
selgitatakse välja poolte huvid ning lepitakse kokku töölepingu olulistes 
tingimustes (kindlasti tööülesanded, ­tasu, töö tegemise koht ja ­aeg 
jms). 
 Pooled  peavad esitama lepingueelsetel läbirääkimistel teineteisele 
tõeseid andmeid ning teavitama teineteist kõigist asjaoludest, mille 
vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav 
huvi.
 Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole  kummalgi  
poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele 
isikutele.
 Leping sõlmitakse reeglina:
pakkumuse  (ofert) esitamise ja 
◦sellele nõustumuse (aktsept)  saamisega
 Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek.
 Nõustumus on otsene  tahteavaldus  või mingi 
teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 
 Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku 
tahteavaldusi  ning oleks selge, et omavahel on 
saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas.
 Töölepingu sõlmimisel suurt tähendust omav 
tahteavaldus võib olla väljendatud:
 otseselt, mil ega väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa 
õiguslik tagajärg. Otsene tahteavaldus võib olla nii  suuline  
kui ka kirjalik; 
  kaudselt , mis väljendub teos, mil est võib järeldada tahet 
tuua kaasa õiguslik tagajärg.
 Eeldatakse, et TL sõlmitakse tähtajatult
 Tähtajalise lepingu võib sõlmida:
◦ Ajutise töömahu suurenemise tõttu
◦  Ajutiselt  ära oleva töötaja asendamiseks.
 TL võib sõlmida ka tähtajaliselt kuni 5 aastaks
 välja arvatud asendamise puhuks, kui leping võib olla sõlmitud kuni 
asendamise vajaduse lõpuni (näiteks lapsehoolduspuhkusel olija 
asendamine võib kesta mitte ainult 3 aastat, vaid ka 6, 9 või enam 
aastat).
 Samalaadse töö tegemiseks võib järjestikku sõlmida vaid kaks lepingut 
ja pikendada saab sama lepingut ainult korra viie aasta jooksul, vastasel 
juhul loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.
 Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe 
lepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte 
kuud.
 
 Tähtajaline tööleping lõppeb:
◦Konkreetse kuupäevaga;
◦Tulemuse saabumisega;
◦Tulemuse saavutamisega
 Tööleping sõlmitakse TLS § 4 lg 2 kohaselt 
kirjalikult. Kirjalik vorm tähendab seda, et leping peab 
olema mõlema poole poolt  allkirjastatud  ehk siis leping 
loetakse sõlmituks hetkest, kui mõlemad pooled on 
lepingudokumendile oma käega al kirja kirjutanud. 
 Tehingu kirjaliku  vormiga  võrdseks loetakse tehingu 
elektrooniline  vorm, mis peab olema tehingu teinud 
isikute poolt  elektrooniliselt  allkirjastatud ehk võib ol a 
al kirjastatud ka digitaalselt. 
 Kirjalik vorminõue täidab eelkõige kahte eesmärki:
◦mõlemad pooled peavad selgelt läbi mõtlema, mis on nende 
jaoks lepingus oluline, ning suutma selle sõnastada (või 
nägema teise poole sõnastatud tekstis oma selge tahte 
olemasolu) ning
kokkulepitu  on hiljem kergemini tõendatav – „must­valgelt“ 
paberil  näha.
◦TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka 
juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mil e tegemist 
võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest 
ning tööandja ei vaidle sel ele vastu ega takista töö 
tegemist.
 Töölepingu võib sõlmida teatud juhtudel ka 
suuliselt – kui tegemist on töösuhtega, mis ei 
kesta kauem kui 2 nädalat. Suulise lepinguga 
tuleb täita kõiki töölepingu seaduse ja teiste 
tööseaduste nõudeid, v.a lepingu vorminõue.
 01.07.2009 aastal jõustunud töölepingu seaduse 
kohaselt tehakse vahet töölepingul ning 
töölepingu kirjalikul dokumendil.
 Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad   sisalduma  vähemalt 
järgmised andmed:
◦ tööandja ja töötaja nimi, isiku­ või registrikood, elu­ või asukoht;
◦  töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle  asumise  aeg;
◦ tööülesannete kirjeldus;
◦  ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 
◦ töö eest makstav tasu, mil es on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas 
majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, 
maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja 
makstavad ja kinnipeetavad  maksud  ja maksed;
◦ muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
◦ aeg, mil al töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
◦  töö tegemise koht;
◦ puhkuse kestus;
◦  viide  töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu 
ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
◦ tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
◦ viide kollekti vlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollekti vlepingut.
 tööandja ja töötaja nimi, isiku­ või registrikood, elu­ või asukoht;
 töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
 tööülesannete kirjeldus;
 ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
 töö eest makstav tasu, mil es on kokku lepitud (töötasu), 
sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, 
töötasu arvutamise vi s, maksmise kord ning sissenõutavaks 
muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja 
kinnipeetavad maksud ja maksed;
  muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
 aeg, mil al töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
 töö tegemise koht;
 puhkuse kestus;
 Seadusega ettenähtust lühem  katseaeg  või 
katseaja kohaldamata jätmine;
 Lepingu tähtajalisus ja põhjus;
 Konkurentsipiirangu kokkulepe või saladuses 
hoitava teabe sisu;
 Kaugtöö tegemine;
 Rendtitöö tegemine;
 Summeeritud tööaeg;
 Töötamine teises riigis üle ühe kuu;
 0­6 aastane
 TLS § 7 lõike 1 alusel töö 
tegemine ilma eranditeta 
keelatud
 7­12­aastane
 lubatud teha kerget tööd 
kultuuri, kunsti, spordi või 
reklaami alal; töölepingu 
sõlmimiseks vaja seadusliku 
esindaja ja tööinspektori 
nõusolek;
 13­14­aastane
 lubatud teha tööd, mil e 
puhul töökohustused on 
lihtsad ega nõua suurt 
kehalist või vaimset 
pingutust; töölepingu 
sõlmimiseks vaja 
seadusliku esindaja ja 
tööinspektori nõusolek;
 15­16­aastane
 lubatud teha tööd, mil e 
puhul on töökohustused 
lihtsad ega nõua suurt 
kehalist või vaimset 
pingutust; töölepingu 
sõlmimiseks vaja seadusliku 
esindaja nõusolek.
 üldised TLS § 7 lõikest 2 
tulenevad pi rangud
 17­aastane
 töölepingu sõlmimiseks vaja 
seadusliku esindaja 
nõusolek
 Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega 
ega lubada teda tööle, mis:
◦ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
◦ohustab alaealise kõlblust;
◦sisaldab  ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata 
ega ära hoida kogemuse või väljaõppe
puudumise tõttu;
◦takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse 
omandamist;
◦ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna 
ohutegurite tõttu.
 Töölepingut nagu iga lepingut saab muuta vaid 
poolte kokkuleppel.
 Tehing on tühistatav, kui esinevd alljärgnevad 
asjaolud :
◦Pettus;
◦Ähvardus ja vägivald;
◦Raskete asjaolude kasutamine
Need on asjaolud, mis annavad aluse kahelda isiku
otseses  ja vabas tahtes võtta endale tehingust
tulenevaid õigus ja kohustusi.

Document Outline

  • TLS Töösuhte tekkimine Lepingu sõlmimine
  • Töösuhte tekkimine/leping
  • Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte
  • Lepingueelsed läbirääkimised
  • Töölepingu sõlmimine
  • Töölepingu sõlmimine (2)
  • Töölepingu kestvus
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Töölepingu kirjalik dokument
  • Kohustuslikud tingimused
  • Täiendavad kokkulepped
  • TL sõlmimine alaealisega
  • TL sõlmimine alaealisega (2)
  • TL sõlmimine alaealisega (3)
  • TLS § 7 lg 2
  • TL muutmine ja tühistamine
Vasakule Paremale
Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #1 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #2 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #3 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #4 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #5 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #6 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #7 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #8 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #9 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #10 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #11 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #12 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #13 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #14 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #15 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #16 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #17 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #18 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari.issak Õppematerjali autor
Sõlmimine alaealisega, kohustuslikud tingimused, täiendavad kokkulepped, tl muutmine, tühistamine

Sarnased õppematerjalid

Tööõigus
14
docx

Tööõigus

tööd tegema Töötaja peab tegema seda tööd isiklikult, mitte kindlistama töötegemise. Töötegijaks saab olla üksnes füüsilineisik, mitte äriühinf või juriiidiline isik. Töölepingu mõiste määrangust ei tulene, mis iseloomuga tööd selle alusel teha saab. Seega tööleping saab olla sõlmitud igat liiki töö tegemiseks, nii töötaja füüsilist jõudu eeldava kui ka teadmisi ja erioskusi nõudva töö tegemiseks. 2) Lepingu esemks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul Üldjuhul sõlmitakse töölepingud määramata ajaks ja töötaja kohustatud kokkulepitudtööd tegema kuni töölepingu lõpetamiseni seaduses ette nähtud alustel ja korras. Tähtajalise lepingu puhul lõpeb see kohustus tähtaja möödumisega 3) Töötegemsiel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile

Õiguse alused
Kontrollküsimusi tööõiguses
14
doc

Kontrollküsimusi tööõiguses

Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. 4. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Millal seda vorminõuet ei pea kohaldama? Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töölepingu tingimuse kohta, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. Käesoleva paragrahvi

Tööõigus
Õigusõpetus kordamisküsimused 1-KT-ks
8
rtf

Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

omakäeliselt allkirjastatud. Sellega võrdne ka elktrooniline vorm. Kui kohustuslikku seaduses määratud vormi ei järgita on tehing tühine. 15 Esindamine. Esinduse liigid- tehingu võib teha esindaja kaudu, kui ta teeb selle esindatava nimel ja tal oli esindusõigus. Liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. 16 Mis on leping- Leping on inimeste vastastikune tahteavaldus, millega lepitakse kokku õiguslikud tagajärjed. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. 17 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping

Õigusõpetus
Tööõigus
15
doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud

Tööõigus
Tööõiguse eksamiküsimused ja vastused
15
docx

Tööõiguse eksamiküsimused ja vastused

tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Tööõigus
Tööleping-töötaja ja tööandja kohustused
20
doc

Tööleping, töötaja ja tööandja kohustused

..............................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töötusest. Inimesed soovivad saada head palka, kuid hetkel vabad töökohad ei paku neile piisavalt töötasu või siis puudub neil töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse

Tööõigus
Õigusõpetuse kordamisküsimused I
8
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid- HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (n

Õigusõpetus
Õigusõpetuse 1-kontrolltöö kordamisküsimused
8
docx

Õigusõpetuse 1. kontrolltöö kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine ­ esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste ­ kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib

Õigusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun