Mõisted majanduses ja lahtiseletused (0)

tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks
inimkapital e tööjõud
alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu
ressurss
SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus.
lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks.
RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal
lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv
nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades
reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud
SKP per capita - SKP näitaja inimese kohta
investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus
inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil
deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine
devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes
inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes
tarbijahinnaindeks- THI hinnaindeks , mis iseloomusatb tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust, mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel.
indikatiivne ostukorv - näitaja, mis peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust.
ostujõud e. raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta
rahapoliitika - makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega.
keinsionism- „paks riik“, monetarism- „õhuke riik“
fiskaalpoliitika - makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil.
makroökonoomika- majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi
valuutakomitee süsteem- riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil , raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega.
maksukoormus- riiklike maksude suhe SKP-sse, näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude näol ümber, mis näitab kui suur roll on riigil majanduses
käibemaks- tarbimismaks , millega makstakse kaupade ja teenuste tarbimist, kaudne ja riiklik maks, mis sisaldub toote hinnas 20%
aktsiisimaks - tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud .
tulumaks - maks, mida füüsilised isikud maksavad kogu tulult , olenemata selle teenimise kohast. maksustamisperiood on aasta, 21%, riiklik ja otsene maks
sotsiaalmaks -maksakse riiklikus ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil. Otsene ja riiklik maks, mida maksab tööandja. 33%
dividend - ettevõtte omanikule makstav kasumiosa
depressioon - e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb
tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks
majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud
majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad
heitunu - pikaajaline töötu, kes on loobunud töö otsimisest
täistööhõive- olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad
struktuurne tööpuudus- olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele
passiivne hõivepoliitika- tegeletakse töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt. töötu abiraha , töövahendus, täiendkoolitused
aktiivne hõivepoliitika- töötuse ennetamine, (ümber-ja täiendõppe finantseerimine , uute töökohtade tekke soodustamine)
sotsiaalkindlustus- on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.
pensionisambad teine, ehk kohustuslik kogumispension 4% sotsiaalmaksust lisab riik, 2% makasb inimene brutopalgast, III sammas ehk täiendav kogumispension
töötuskindlustus- eesmärgiks hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujaletöötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral
sotsiaaltoetus - on isiku või perekonna toimetuleku  soodustamiseks antav rahaline toetus. (puuetega inimestele, hooldajatoetus, toimetulekutoetus , täiendkoolitustoetus jne.)
elukestvaks õppimiseks nimetatakse pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks.
tollimaks on maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt. imporditoll/eksporditoll
tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele.
subsiidium - rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või toote/teenuse müüjale.
dumping-kauba/teenuse pakkumine ajutiselt madala hinnaga, mille eesmärgiks on turu vallutamine .
kvoot- kauba sisse- ja väljaveo koguseline või väärtuseline piirang või lubatud tootmismaht .
mittetollilised piirangud- võimalik rakendada lisaks tollidele või kvootidele, nt. riiklik standartd, tervishoiu-ja tarbijakaitsenõuded.
WTO- World Trade Organisation , Maailma Kaubandusorganistasioon mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
IMF- Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon
EL neli vabadust, inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine EL’i piires
Maastrichti kriteeriumid on nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga.