Iseseisev töö - praktikumiks ettevalmistamine (0)

Iseseisev töö – praktikumiks ettevalmistumine ,
Arutelu – järgmisel sessil /
Aine arvestuse komponent
Vastustele – selgitused / viited juurde (ka viide allikale, mida kasutate)

1.Kas riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse ka osalise tööajaga töötajal? JAH ___ EI ___. Miks?
JAH.
Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest: kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte.
Näiteks tavapäraselt 4-tunnise tööpäevaga töötamisel tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka lühendada 3 tunni võrra. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult 2-tunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb 2 tunni võrra ( http://tooelu.ee/et/uudised/174/rahvuspuhale-eelneva-toopaeva-luhendamine ).
2. Kas tööpäeva võib lühendada tööpäeva algusest (st. tööandja paneb pooled töötajad riigipüha eelsel päeval graafikusse 3 tundi hiljem)? JAH _ EI _ , selgitus
JAH.
Kui tööpäev algab TLSi §-s 53 nimetatud riigipüha eelsel päeval ja lõppeb riigipühal, peab tööandja lühendama eelnevat tööpäeva ehk töötaja tuleb kolm tundi hiljem tööle. Kui tööandja ei lühenda seaduses nimetatud riigipühade eel tööpäeva ja töötaja töötab tavapärase tööpäeva, siis on kolm tundi vaadeldavad ületunnitööna, mis tuleb TLSi ületunnitöö hüvitamise sätete kohaselt hüvitada tasulise vaba ajaga või rahas. Töötajal on õigus keelduda vastaval riigipühaeelsel päeval kõnealuse kolme tunni töö tegemisest, kuid tal tuleb sellest tööandjat enne informeerida. Näide. Valvuril on tööajakava kohaselt järjest kaks 12tunnist vahetust, millest esimene algab 22. veebruari õhtul kell 20.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul 8.00 ning teine algab 23. veebruari õhtul kell 20.00 ja lõpeb Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kell 8.00. Töötaja pöördus juristi poole, et teada saada, kas tema 22. ja 23. veebruaril algavad vahetused peavad olema lühendatud. Jurist selgitas, et tööandjal on kohustus lühendada riigipühaeelset tööpäeva ning pooled peavad omavahel kokku leppima, kumba vahetust kolme tunni võrra lühendatakse. Mõlemat vahetust lühendama ei pea, küll aga peab tööandja hüvitama topelttasuga kõik riigipühale langevad tunnid ( https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Too_ja_puhkeaeg.pdf ).
3. Kas 40-tunnine täistööaja „norm“ kehtib ainult ühe tööandja juures töötamiseks? põhjenda
Mitme tööandja juures üheaegselt töötamine ei ole üldjuhul keelatud. Piiratud võib see olla vaid siis, kui töötaja töölepingus on sätestatud kohustus hoiduda tööandjaga konkureerimast - sellisel juhul ei või töötaja teine tööandja olla esimese tööandja konkurent ning tehtav töö konkureeriva iseloomuga. Siin on siiski piiriks ka tööajanorm, mis kõigi töölepingute peale kokku peab vastama üldisele riiklikule tööajanormile ehk üldjuhul täiskasvanud töötaja puhul 40 tundi nädalas. Samuti ei ole välistatud erinevate funktsioonide täitmine ühe tööandja piires - näiteks sekretär töötab samas ka koristajana. Ka siin tuleb kinni pidada tööajanormist ( https://www.cvkeskus.ee/questions.php?lastmenu=48 ).
4. Kas võib summeerida puudega lapse hooldamiseks ettenähtud tasulised puhkepäevad kalendriaastas ja kasutada 12 päeva korraga? Palun selgitust!

§ 63. Lapsepuhkus

 (2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni , mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel ( https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012029#para63 ).
Kuigi puudega lapse igakuine lisapuhkepäev on ette nähtud selleks, et vanem saaks regulaarselt tegeleda oma puudega lapse erivajadustega, ei keela seadus sõlmimast kokkuleppeid, mille järgi on võimalik puhkepäevi liita või nõuda tagasiulatuvalt. Korraga on lapsepuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Puhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Näiteks võtab peres, kus on kolm alla 14-aastast last, esmalt kolm puhkusepäeva välja isa ja ülejäänud kolm päeva kasutab hiljem ära ema. Kuna lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevades, on töötaja tööpäevaks iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest ( http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/puhkus/erinevad-puhkuse-liigid/lapsepuhkus-ning-puudega-lapse-vanema-igakuine-lisapuhkepaev ).
5. Kas tööandja võib arvestada töötaja sooviga (töötab täistööajaga, graafikuga, tahab kaheks nädalaks ära sõita) töö ette ära teha ja jaotada  kuu (palju neid tal oleks oktoobris 2015) töötunnid kahele nädalale? JAH___ EI___ , selgita!
Inimene ei jõua kahe nädalaga ära teha terve kuu aja tööd. Töönorm on 40h nädalas.
6. Kas abiellumise puhul on õigus nõuda 3 vaba päeva?
§ 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral
  Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv ).
Tasulist vaba aega peab tööandja võimaldama töötajale olukordades , kus töö tegemise takistamist ei saanud töötaja ette näha või ise mõjutada. Näiteks perekonnas aset leidnud ootamatute sündmuste või õnnetuste-avariide puhul, samuti perekondlike kohustuste täitmiseks juhtudel, kus töötaja ise ei saanud toimumise aega määrata (lapse jõulupidu lasteaias). Kuna abiellumine on tavaliselt pikemaajaliselt ette planeeritav , siis on seda võimalik korraldada töövälisel ajal, puhkusel olles või muudel tööst vabadel päevadel.
Tööandja võib aga töötajale seadusest soodsamaid tingimusi alati kohaldada ja anda tasulist vaba aega vastavalt poolte kokkuleppele igasuguste töötaja isikuga seotud sündmuste puhul ( http://www.rmp.ee/toooigus/jurist/abiellumine-ja-tasulised-vabad-paevad-2012-04-02 ).
Kas tööandja peab selle aja eest säilitama keskmise palga?
Ei. Kuna abiellumine pole ootamatu sündmus, mida töötaja ette näha ei saa.
7. Millal hakkab kulgema vahetuste (tööpäevade) vaheline puhkeaeg
a) kohe peale tööpäeva lõppu või
b) alates kella 00.00-st?
Üldjuhul ei loeta tööle mineku ja töölt tuleku aega tööajaks. Tööaeg algab töökohale jõudmise ja tööülesannete täitmise alustamise hetkest ning lõppeb tööülesannete täitmise lõpetamise hetkega. Siiski on teatud erandid, kus tööajana võib vaadelda ka tööülesannete täitmisega seotud tööle minekut ja töölt tulekut ( https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Too_ja_puhkeaeg.pdf ).
Kui töötaja töövahetus lõppeb 23.00, siis mis kellast võiks ta järgmisel tööpäeval vahetusse panna?
Alates kella 10.00. Kahe tööpäeva vahele peab jääma vähemalt 11h puhkeaega ( https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Too_ja_puhkeaeg.pdf ).
8. Kas töölepingus võib kokku leppida, et töötaja täidab erinevaid tööülesandeid (sekretär, personalispets, raamatupidaja) ja igale töölõigule kulub 15 h nädalas?
Ehkki tööandja ja töötaja vahel saab olla üks tööleping, selgub, et töölepingu seadus ega ka võlaõigusseadus ei piira ühe töösuhte raames mitme erineva tööülesande täitmist, kirjutab ajakirjas Personali Praktik tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Tema sõnul on peamine, et kokkulepitud ülesanded oleksid töölepingus kirjalikult dokumendiga fikseeritud. Samas eelistatakse praktikas eri funktsioonide täitmiseks siiski mitme töölepingu sõlmimist ehk eraldi töölepingut raamatupidajale ja koristajale, vaatamata sellele, et tööandja ja töötaja on mõlemas töölepingus samad ( http://www.aripaev.ee/uudised/2012/12/17/kas-uhe-tooandja-juures-saab-pidada-mitut-eri-ametit ).
9. Kui töötaja on nõus, kas siis võib tööandja korraldada tööaja selliselt , et vahetus kestab 24 tundi? Põhjenda

§ 51. Igapäevane puhkeaeg

 (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv ).
Tööpäeva maksimaalne kestus on seaduses sätestatud puhkeaja kaudu. Töötaja tööpäev ei tohi üldjuhul kesta üle 13 tunni, sest TLSi § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale olema tagatud iga 24tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 11 tundi puhkeaega. Samas on erandid lubatud TLSi § 51 lg-te 3 ja 4 alusel, kuid vaid teatud tingimustel. TLSi § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24tunnises vahetuses, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused: • tegu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg-tes 3 ja 4 nimetatud juhtumitega (nt sadama- ja lennuväljatöö; põllumajandus ja turism ; tööstusharud, kus ei saa tööd tehnilistel põhjustel katkestada); • vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus ; • tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub , et selline töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. TLSi § 51 lg 4 alusel võivad kuni 24tunnistes vahetuses töötada tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, ent vaid juhul, kui tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et selline töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ( https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Too_ja_puhkeaeg.pdf ).
10. Tööandja nõuab, et töötaksime 9.00 kuni 18.00. ja arvestab tööajaks 8 h. Meie lõunapausid on 30 minutit ja lisaks on meil üks paus enne lõunat ja teine tööpäeva teises pooles (kumbki 15 min). Kas nii on ikka õige? Kas meil on õigus nõuda puhkepause (enne ja pärast lõunat)?
§ 47. Tööaja korraldus
Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 ).
Seaduse järgi peab töötaja oma tööülesandeid täitma tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus). Vastav tööaja korraldus (sisereeglid või -eeskirjad) hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad võivad muuhulgas olla sätestatud töölepingus ( http://lmp.ee/et/nouanded/toooigus ).