TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II (0)

Q: Kuidas peaks tööandja toimima?

Vastus leiad õppematerjalist: TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas peaks tööandja toimima?

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA

Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas.
§ 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum)
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest.
2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid;
- töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa:
§ 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab.
Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel.
- töötaja kohustub vajadusel tegema ületunnitööd:
ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.
TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Näiteks kui on vääramatu jõud ja tööd tuleb teha viivitamatult (loodusõnnetused, avariid )
Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis
Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis)
- kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust
- ei kahjusta töötaja olukorda
- TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile.
Sellisest nõusolekust võib T loobuda, teatades 2 nädalat ette ja TI on õigus selline ü-tunnitöö keelata kui TA ei täida tööohutuse ja tervishoiu nõudeid.
Ü/tunnitöö kompenseeritakse
a) kas antakse vaba aeg samas mahus
b) makstakse lisatasu vähemalt 50%tunnipalgamäärast (see peab olema eraldi kokkulepitud)
- töötaja töötasu on 340 eurot ja see sisaldab ka öötöötasu
Kui tööandja ja töötaja saavad ühisele kokkuleppele on töötasu vastav.
Kas sellised sätted on seaduspärased?
Jah on seaduspärased, kõik toimib mõlemapoolsel kokkuleppel.

Kaupluses on tavaks, et jõulude ajal kui on laiendatud jõulumüügid, kutsutakse endised müüjad pensionärid tööle ja sellest teavitatakse neid meili teel. Töötaja tuli 15. detsembril tööle aga kirjalikku lepingut temaga ei sõlmitud. Mis ajast on tekkinud töösuhe ja leping jõus. Kas saab sõlmida tähtajalist töölepingut. Mida on töötajal õigus nõuda.
Töölepingu seadus § 1 lõik 1,2
§ 4 lõik 5 TLS § 4 lõike 5 kohaselt ei kehti kirjalik vorminõue töölepingute suhtes, mille pikkus ei ületa kahte nädalat ,s.t selline töösuhe võib olla suuliselt kokkulepitud. Suulise lepinguga tuleb täita kõiki teisi töölepingu seaduse ja teiste tööseaduste nõudeid
§ 6 lõik 2,9
§ 9 lõik 1
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ei sõlmita lepingut, kuna tal ei ole tööandja ees kohustusi.
Töötajal on õigus nõuda töötasu, kokkuleppida selles tööandjaga.
§ 29 lõik 4.
Kui lepingut ei sõlmita on õigus nõuda ka vabu päevi siis kui töötaja soovib.
4. AS Puhastus tegevuseks oli majade hooldamise ja valvamise teenuse osutamine. AS sõlmis 1 aastaks lepingu Sotsiaalministeeriumiga maja valvamiseks ja hooldamiseks. 1 aasta möödudes ministeeriumiga leping lõppes.
Kas AS Puhastus saab töötajaid tööle võtta tähtajalise lepinguga ja aasta möödudes töötajaga lepingu lõpetada.
§ 80 TÄHTAJA MÖÖDUMINE. TL lõpeb tähtpäeva saabumisel, s.t ei ole vaja eraldi lõpetada ja ennetähtaegselt saab üles ütelda üksnes mõjuvatel põhjustel. Lepingu lõppemisest ei ole vaja ka ette teatada.
TA saab tähtajalise lepingu üles ütelda kas
• töötaja isikust tulenevatel põhjustel (jälgida etteteatamise tähtaegu)
• majanduslikel põhjustel üksnes juhul, kui TA maksab hüvitist suuruses, mis vastab töötasule, mida töötaja oleks saanud kuni lepingu tähtaja lõpuni.
§ 80 lg 3 näeb ette, et tähtajaline tööleping muutub tähtajatuks, kui T jätkab töö tegemist ning TA ei avalda teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.
TLS § 6 lõige 2
5.Ettevõttes oli vaba inseneri ametikoht ja sellele kohale soovis asuda kõrgharidusega isik. Ettevõtte juht sõlmis temaga tähtajalise töölepingu, kestusega 4 kuud, selleks et veenduda kas töötaja oma tööga hakkama saab, kuidas ta töökollektiiviga sobib, kas teeb vastu vaidlemata ületunnitööd. Kas see on seaduspärane. Kuidas peaks tööandja toimima?
Jah on seaduspärane.
§ 86 Katseaja eesmärk - hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Katseaja kohaldamist (4 kuud) eeldatakse, s.t et see kui katseaega ei kohaldata v kohaldatakse lühemat katseaega, peab see olema kokkulepitud. Katseaja kohaldamiseks töötaja nõusolekut ei ole vaja. Kui tähtajaline tööleping on sõlmitud lühemaks kui 8 kuuks, ei või TLS § 86 lg 3 kohaselt katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
Töötulemusi (katseaja eesmärgi täitmist) hindab TA, kui need on positiivsed, siis mingit eraldi dokumenti ei koostata.
TA saab katseaja eesmärgi mitte täitmise tõttu TL üles öelda, seda peab põhjendama. Mõlemad pooled peavad ülesütlemisest teavitama ette 15 päeva.
6. Firma direktor ja töötaja sõlmisid 10.09. kirjaliku töölepingu, mille kohaselt isik pidi tööle asuma autojuhina 01.10. Kui isik sellel päeval tööle ilmus, selgu et tema kohale oli võetud noorem ja kõrgema kvalifikatsiooniga isik. Kuhu võib töötaja pöörduda oma õiguste kaitseks ning mida ta saab nõuda.
§ 10.3 lõige 1
töövaidlus ning selle lahendamiseks on võimalik pöörduda kas kohtusse või töövaidluskomisjoni
7. Töötaja võeti tööle randa jäätisemüüjaks 3 kuuks, kui pikk saab olla tema katseaeg. Mis võiks olla katseaja eesmärk. Tegemist on 20 aastase neiuga, kellel on olemas müüja kutsetunnistus .
§ 86 Katseaja eesmärk - hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Katseaja kohaldamist (4 kuud) eeldatakse, s.t et see kui katseaega ei kohaldata v kohaldatakse lühemat katseaega, peab see olema kokkulepitud.
Katseaja kohaldamiseks töötaja nõusolekut ei ole vaja. Kui tähtajaline tööleping on sõlmitud lühemaks kui 8 kuuks, ei või TLS § 86 lg 3 kohaselt katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
8. Tööandja soovis töölepingusse panna ka konkurentsipiirangu töötamise ajal ja 2 aasta jooksul pärast töölt lahkumist . Kas ja millistel tingimustel on see säte seaduspärane.
§ 23. konkurentsipiirangu kokkulepe. Selline piirang tuleb kokku leppida ja see on õigustatud vaid juhul kui
• see on TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks
• töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad TA oluliselt kahjustada
• piirang on mõistlikult ajaliselt, ruumiliselt ja esemeliselt piiritletud
• töötaja saab selle sisust aru, s.t mis talle keelatud on
Kui see piirang on töötamise ajal, siis selle eest lisatasu maksma ei pea.
Kui selline piirang on ka pärast töösuhte lõppu, siis peab see olema
• kirjalik
• selle eest makstakse igakuist hüvitust
• kehtib maksimaalselt 1 aasta pärast töösuhte lõppu
Kokkuleppe täitmist eeldatakse ja vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal.
§ 25 - seda piirangut saavad mõlemad pooled üles ütelda
TA teatab 30 k-p ette ja T 15 k-p kui konkurentsipiirang ei ole enam mõistlik v kui T on lepingu TA- poolse rikkumise tõttu üles öelnud.
Pooled võivad kokku leppida ka selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi kohaldamise ja tekkinud kahju hüvitamise selles osas, mida leppetrahv ei katnud . Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist.
Lisaks tagab töötaja kaitse leppetrahvi kokkuleppimisel ka töötaja õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lõige 1). Töötaja kaotab õiguse nõuda vähendamist, kui ta on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 30 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pinku Õppematerjali autor

töötaja tööleping tähtaja töötasu katseaja tunnitöö katseaeg tööandja

Sarnased õppematerjalid

pdf

Tööiguse konspekt

2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus, RT I 1993, 74, 1054 … RT I, 18.03.2011, 1 TMS - Täitemenetluse seadustik, RT I 2005, 27, 198 … RT I, 06.12.2010, 1 TLS - Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2010, 22, 108 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192

Tsiviilõigus

docx

Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT

õiguslik tagajärg (pakkumisel käe tõstmine). Vaikimine v tegevusetus ainult siis, kui see tuleneb seadusest, poolte vahelisest kokkuleppest v praktikast. KOKKULEPE – peab olema piisavalt selge, keeruliste lepingute puhul punktide kaupa. Kas kokkulepe on saavutatud sõltub lepingu olemusest, väljakujunenud praktikast. Kui need kolm elementi on olemas, siis on olemas ka leping. 2.2 Lepingueelsed suhted § 14 Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega – eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Juba läbirääkimisi alustades tuleb lähtuda seaduses sätestatust ehki lepingut ei sõlmitagi (VÕS § 14 lg 3.) 3 Läbirääkimistest ei tulene õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavutanud kokkulepet. Kuid läbirääkimisi pidavad isikud on kohustatud:

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast

Õigus

Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes

118

doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb vastutada töötajate ohutu ja tervisliku töö eest. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töölepingu seadus (väljavõtted seadusest) Uus töölepingu seadus hakkas kehtima alates 01. juuli 2009.a. Teksti sinisega märgitud osa ei ole seadusest, vaid selgitab paremini lahti seadust. §1.Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

Logistika

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas

Tööõigus

doc

Kontrollküsimusi tööõiguses

Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti

Tööõigus

384

pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA

Õigus

Rohkem sarnaseid