Buffet - laud Sandra Taniel Helen Antsmaa 24.11.09 Kehtna 2009 Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Need lauad kaunistatakse, road serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaua, samuti kohvi- ja teelaua ning vastuvõtulaua. Buffet laua menüüs võivad olla külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid. Buffet laud (Rootsi laud) Kõik road ja joogid buffet lauas pannakse üheaegselt lauale. Roogade juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õh...
Triin Pärnoja MT-14 Kliendi teekond Kliendi vastuvõtt (kliendi tervitamine, kliendi lauda saatmine, menüü ulatamine) Tellimuse vastuvõtmine (nõuandmine, jookide ja toitude tutvustamine) Teenindamine (toidu kätte toomine, vee pakkumine, küsida kas veel soove) Arveldamine (küsimine kas maksavad koos või eraldi, arve koostamine, sularaha või kaardi tehingud) Kliendi ärasaatmine (tagasiside küsimine, klientide tagasikutsumine ettevõttesse) Serveerimisvahendid Sööginõud klaasid söögiriistad serveerimisnõud tõstmisvahendid http://cmsimple.e-uni.ee/toitlustuse_alused/?9._Laua_katmine%2C_t oitude_ja_jookide_serveerimine:S%F6%F6gin%F5ud_ja_klaasid%2C_serv eerimisvahendid Eelkatted Minimaalne eelkate (roogade vaba valiku korral) Lõplik eelkate (ette tellitud roogade puhul) Täielik eelkate (mitmekäiguliste bankettide puhul) Minimaalne eelkate Lõplik eelkate Täielik eelkate Teenindamise järjekord
· Matkavarustuse võib jagada isiklikuks ja grupivarustuseks. Isiklikku varustust kannab matkal igaüks ise, kuna aga grupivarustus jagatakse kõigi matkst osavõtjate vahel võrdselt. · Isikliku matkavarustuse hulka kuuluvad ennekõike kaasavõetav matkariietus, magamiskott, seljakott, hügieenitarbed jmt. Mägedes matkamisel on asendamatuks abiliseks matkakepp. · Grupivarustusse kuuluvad telk, apteek, toidukeetmis- ja sööginõud, priimus, puhastusvahendid, mitmepäevaste matkade puhul ka toiduvaru arvestusega 800 1000 grammi päevas ühe inimese kohta. Soovitusi algajale matkajale · Enne matkale minekut tuleks õppida seljakoti pakkimist ja telgi püstitamist, selgitada välja oma oskused ning võimed, saavutada hea füüsiline vorm. · Alustada tuleks ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis proovida mitmepäevast retke koos seljakoti tassimise ja tegis ööbimisega.
Jaapani köök Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Praetud toite praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamist või süüakse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitseg...
õrnemaks, poisse nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana. Vastavalt sellistele ootustele hakatakse lastele jagama ka positiivset tagasisidet soorolliootusele sobiva käitumise eest. Lastele luuakse nn. sootüüpilised keskkonnad sisustuse, mänguasjade ja mängudega. Poiste mänguasjad on mitmekesisemad, sellised, millega tegeletakse väljaspool kodu, tüdrukute mänguasjad seostuvad koduste rolliülesannetega nukud, sööginõud jms. Lasteaias ilmnevad juba soolise kasvatuse tagajärjed, mida ekslikult peetakse olemuslikeks ja bioloogilisteks omadusteks ja neid ei püütagi muuta. Seetõttu tajutakse tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning sellele reageeritakse erinevalt. Poisse peetakse huvitavamateks, aktiivsemateks ning neile eraldatakse kasvatajate ja õpetajate poolt rohkem tähelepanu ja ressursse seda ise teadvustamata.
Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri, kuna Iti ei jõua kõndida ja tahab korvist marju süüa. Kui Kusti aru saab, et see pole nende kodu, ütleb ta seda ka vanamoorile. See saab aga väga kurjaks ja ajab nad kepiga majja. Maja ise on madal ja poolpime tuba on räpane, pesemata sööginõud ning porised riideräbalad haisevad. Eit ütleb vanamehele, et tõi metsast sigadesöötja ja lapsehoidja. Lapsed aetakse ahju taha rämpsu sisse magama. Kusti tahab õega põgeneda, kui eit-taat magama jäävad. Põgenemine jääb katki, sest metsast saabuvad majja perepojad Mõhk ja Tölpa. Välimuselt kohutavad karvased ja sarvedega, Mõhk pikem ja paksem, Tölpa lühem ja peenem. Nõuavad süüa, mida nad ka pangega saavad.
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6
Jõulude ajal oli ka paremaid sööke nagu liha. Söögi kõrvale joodi hapupiima, taari ja kalja. Suvel saadi ka kasemahla. Vanim pidujook meestel oli mõdu. Kindlasti tehti ka õlut, seda tehti pulmadeks ja jõuludeks.Õlle- tegu oli tavaliselt meestetöö. Talupere sõi ühe pika laua taga, ühes otsas istus peremees ja teises otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised
· Peale kliendi lahkumist koristan laua. · Pesen nõud. 8. Teeninduskäik 1. Tervitan klienti sõbralikult. 17 2. Juhatan kliendi lauda ja tutvustan ennast. 3. Ulatan kliendile menu (avatult), tutvustan lõunasöögimenüüd. 4. Toon lauda külmad joogid ja leiva. 5. Serveerin esimese käigu (paremalt poolt). Lasen kliendil rahulikult süüa. 6. Koristan esimese käigu sööginõud (paremalt poolt). 7. Serveerin teise käigu. 8. Koristan teise käigu sööginõud. 9. Serveerin järelroa. 10. Kui klient on lõpetanud, siis küsin tagasisidet toitude kohta. 11. Tänan klienti. 12. Koristan laua pealt nõud kui klient on lahkunud. 9. Laua eelkatte skeem 18 1. Leivataldrik 2. Pearoakahvel 3. Pearoanuga 4. Supilusikas 5. Salvrätik 6. Joogiklaas 7. Dessertlusikas 8. Lillevaas 19
3)madala patogeensusega , võib jääda märkamatuks 4)Levib: Seedetrakti ja hingamisteede kaudu, levitavad kodu ja ulukilinnud, eriti veelinnud. 5)Ravi puudub, nakatunud linnud hävitatakse. Viiruse leviku teed: 1)Vahendid: munarestid, puurid, söötjad/jootjad . 2)Inimesed: riided, jalanõud. 3)Transport: Traktorid, autod. 4)Linnult linnule: roe, korjused, suled . Haigustunnused: näopiirkonna turse, söögiisu kadumine, Ennetamine: 1)hoida linde suletud hoonetes, 2)katta kodulindude sööginõud, 3)tagada lindude eraldatus, 4)farmides kasutada Kaitseriietust, 5)hoida puhtust - desinfitseerimine
Salvrättid tekstiilist 35x35 4 Veepokaal 3 Küünajalg 1 7 TÖÖPLAAN 1 tund Lähen kööki, pesen käed. Leian toiduained, külmikut vajavad toorained panen külmkappi ja ülejääenu kattan toidukilega. Leian töövahendid ja korrastan töölaua. 10-15min Valmistan jäätisepõhja ja panen sügavkülma.10min Lähen teenindussaali, ning poleerin sööginõud ja riistad. Linutan laua, teen eelkatte. 10min Hakkin ja puhastan suppijaoks vajalikud toorained 10min Keedan suppi ettevalmis, et pärast soojaks teha. 20 min 2 tund Puhastan veise välisfilee kelmetest ja lõikan portsjon tükkid 10min Panen punaseveini keema, et alkohol väljakeeta samal ajal valmistan punasesibula marinaadi 15min Kui marinaad on korra keema tõusin kallan selle ette lõigatud sibula
11. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. Arvamus: Ei mõista milleks? Kui on kuivatatud lõikelauad siis ju ei tohiks probleeme olla. Eelmises töökohas ( Texas) hoiti sama moodi lõikelaudu üksteise peal. 12. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega metallämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. Arvamus: Meie firmas pole metall ämbreid! On vaid suur prügikast. 13. Sööginõud peavad olema portselanist või emailitud. Alumiinium- või roostevabast terasest nõusid ei soovitata. Plastist sööginõude kasutamine ei ole lubatud. Arvamus: Meil kasutatakse plast vanne. Ei näe mingisuguseid ohte. 14. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema täiesti terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. Ning mõned huvitavamad nõuded: · Käia dusi all. Panna selga ettenähtud tööriietus. Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega,
Jaapani köök. Misosupp on Jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast,ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit. Sushi (jaapani keeles'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi.Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laag...
2.23. Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse. 2.24. Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. 2.25. Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki. 2.26. Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada. Klaasid tuleb pesta eraldi teistest nõudest. 2.27. Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta. 2.28. Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke. 2.29. Kinnijäänud toidujääke ei tohi nõu põhjast lahti kraapida, vaid valada sinna kuuma vett ja lasta liguneda. 2.30. Libastumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vedelik, rasv, toiduraasud, sööginõude killud jms. kohe koristada. 2.31. Enne elektriseadmete puhastamist tuleb veenduda, et vool on neist välja lülitatud. 2.32
odavam oleks lisab reisija omale juurde lisavankri või lisahobuse,et kaasa võtta kõik mida ta reisi aeg vajab,tal on alati kaasas oma inimesed kellest üks oskab toitu valmistada,sest kõrtsis ei leia midagi korraliku,kõrtsist saab viina, õlu,leiba,heeringat,suvel veidi piima ja mune.Kui lähedal on veekogusid,siis saab ka kala mida keegi valmistada oskab. Hügieen ei olnud korras,kui endal söögi ja joogi anumaid kaasas ei olnud,siis said suure tõenäosusega kõrtsis teise inimese sööginõud . Võõrastemajad on hästi sisse seatud.Soe tuba,hästi kaetud voodid ja hea supp,hästi maitsev loomaliha ja lonks õlu.Võõrastemajad,mis asuvad maanteede ääres postijaamade juures ,mis on mugavad,head ja loomulikult maksavad need raha. Söögist ja joogist 1276 aastast: Ebatavaliselt hea suitsulõhe 1805 aastast: värske härjasilm seda saab nimetada munakoogiks,mis oli maitsvam kui Eesti õllejuust,taldriku täis vähke
Praadi võidi endale lubada ainult pidupäevadel. Paremal järjel olevad inimesed sõid aga praadi ja keedetud liha mitu korda päevas. Laua keskele pandi suur vaagen või savikauss liha ja kastmega. Tükid olid valmis lõigatud, nii et nuga ei läinud vaja. Igaüks võttis ühisest kausist näppude või puust orgiga meeldiva pala ja pistis selle kas otse suhu või asetas enda ees olevale leivaviilakule, mis täitis taldriku ülesannet. Kahvlit hakati Euroopas kasutama alles keskaja lõpul. Sööginõud olid enamuses savist ja puust. Korraga tehti valmis suurem kogus toitu, mida ülessoojendatult pakuti ka järgmistel päevadel. Suvel kippus toit kiiresti riknema. Kuna liha soolamine jättis soovida, siis oli toidul sageli ebameeldiv kõrvalmaitse. Seda püüti varjata vürtside lisamisega. Vaesemal rahval täitsid vürtside aset küüslauk ja sibul. Nende toidulaual oli sagedane teravmaitseline küüslaugukaste, mida lisati putrudele ja söödi liha juurde.
haigusvormide põdejad( haava-,nina-,genitaal difteeria); haigusetekitajad hakkavad erituma inkub.perioodi viimastel päevadel; NÜ Piisknakkus; süljega Röga piiskade või õhk-tolm kontam.joogi-, sööginõud: nakkus Nakatumist Mittetäielik immuniseerimine; soodustab reisimine epidohtlikkesse aladesse; immuunpuudulikkus; ülerahvastumine Inkubatsiooni periood 2-5 ( 1-10) päeva; 15-90 päeva ( 15 päeva-12 näd)
korrashoid. Klienditeenindajad hoolitsevad selle eest, et lauad toolid saaks paika ning bändi jaoks jääks piisavalt ruumi. Samuti hoiavad teenindajad silma peal peosaalil ürituse ajal, et lauad ning põrandad oleksid puhtad. Puhastusteenindaja vaatab kontserti ajal üle tualettruumid ning fuajee. Vajadusel täidab seebidosaatoreid või lisab kätekuivatuspaberit. Peo lõppedes koristavad teenindajad peolauad, korjavad laudadelt sööginõud ja pokaalid ning pesevad need. Laudlinad saadetakse pesumajja. Üldkoristust teeb puhastusteenindaja peosaalis, fuajees ning tualettruumides. 18 Kasutatud kirjandus 1. http://www.elmemesser.ee/et_ET/dry-ice-info 1. https://www.puhkaeestis.ee/et/veski-kulalistemaja- kohvik 2. http://web.ametikool.ee/anne-
Kr, eeskuju võeti skandinaaviast. Palju inimesi maeti ka põletatult maahaudadesse vi jäeti lihtsalt põlenult maapinnale Esemed: Enamasti kivist, lust ja puust mitte prnksist. Levinud kirvetüüp-õõskirves. Tähtsaim relv oli oda, palju on ka lust nooleotsi. Ehteid kanti vähe. Levinud on sarvest nööbif, lust nõelad riiete kinnitamiseks. Üksikud kasutasid pronksist oimuehteid, kõrvarõngaid ja kaelavõrusid. Savinõud: On kahte tüüpi: · Peenkeraamika-silutud pinnaga väikesed sööginõud. Peeneteralisest savist: ümara- või lameda põhjalised kausid ja potid, mille ülaosa oli kaunistatud nõela tprgete, sik-sakivõi lainelise joonega. · Jämekeraamika-suured, paksuseinalised ämbrikujulised potid, kus savi on segatud kivipuruga. Pind on kriibitud või kaetud tekstiili vajutistega. Skandinaavia mõju: Eesti jaoks oli tähtsam keskus Lääne-Skandinaavia. Toimis ülemere kaubanduse areng ( hülgerasv ja loomanahad)
mõeldud akudes koos väävelhappega.Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 25. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Põhiline kasutusala: sööginõud, peeglid, autode varuosad. 26. Berüllium kujutab endast kerget ja tugevat, kuid habrast metalli. Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu näiteks kõige paremad (mehaaniliste kellade jne) vedrud on valmistatud berülliumisulamist. Berüllium on keemiliselt aktiivne. Põhiline kasutusala: materjaalid, teehnika, laaseri materjalid. 27. . 28. Alumiinium räniga. Auto, moto ja lennuki varuosad. 29
o röstimine, grillimine o küpsetamine pannil, ahjus o muu küpsetamine nt mikrolaineahjus • jahutamine • portsjoneerimine ning serveerimine o roa viimistlemine, koguse mõõtmine o portsjoneerimisnõudesse jagamine, transport väljastuspunkti o portsjoneerimine ja serveerimine • korrastustööd ning majapidamistööd o nõudepesu, toiduvalmistamisnõud ja -vahendid, sööginõud o korrastustööd, suurköögiseadmed ning - masinad, tööruumid, sisseseade ja pinnad o prügimajandus, toidujäätmed, pakendid jms o transport • administratiivtööd o järelvalve-, juhendamis- jm tööjuhtimisülesanded o planeeringud o hanked ja tellimused o personal o raportid, aruanded Eelpool mainitud ülesanded vajavad piisavalt ruumi teostamiseks. Köök jaguneb
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused..........................................................3 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur........................................................................................5 1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs.....................................................
lilledele. Süüakse väikestest kaussidest. Vedelik juuakse üle kausiserva, tükeltatud toiduained süüakse väikeste kergete, ainult üks kord kasutatavate puupulkadega. Lauale 8 pannakse valmis õhukestest paberiümbristest söögipulgad ja riisi ettevõtmiseks kasutatav lai lühike puumõla. Enne sööki antakse igale külalisele tihedalt kokkurullitud väike kuuma veega niisutatud käterätik käte ja näo pühkimiseks. Sööginõud koos toiduga tuuakse lauale hiljem. 7. Seosed Eesti köögiga Jaapani toitude valik on meie omast väga erinev. Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või väikesteks tükkideks lõigatud liha koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt. Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomsevalgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis.
neljast, et varakult töödega alustada. Nii töödanud ta tihti pimedani ning kui välitööde jaoks kippus hämaraks minema, siirdunud mees tuppa, et loometööd jätkata. Tubase tegevuse alla kuulus luuletamine ja kirjutamine, aga ka luu- ja puunikerdamine. Selles olnud Glehn eriti tragi meister. Teatakse tema nikerdatud kappi, söögitoa mööblit ning mitmeid figuure. On märgitud, et Hiiu koolimajas asus massiivne lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud. Tänaseks on see kapp hoiul tähetornis lossi ligidal. On teada, et tolle sama kapi võtmeketi ning oma enda uuriketi olevat Glehn välja lõiganud ühest puujupist, nii et kett jäi pidev,üks lüli teise sees. Palju on kirjeldusi nikerdatud puuskulptuuridest, maalidest ja kirjaridadest, mis hakkasid aja jooksul valminud lossi seinu kaunistama ning kuidas ta nikerdanud
Lapse jaoks on see kukkumisel ohtlik. Kontoritoas on laud, kus paikenb arvuti ja riiul mis on maast laeni ehitatud. Akende ees paiknevad rulood. Vannituba on hästi lihtsalt ja mõnusalt kujundatud, avar ning on võimalik käia lastel lastevannis ja vanematel dussi all. Olemas käterätikud igale ühele individuaalne ning igale pereliikmele vastavad pesemisvahendid. Köögis kõik vajalikud vahendid olemas: soe ja külm vesi, pliit, külmkapp, sööginõud ja nõudepesumasin. Köögis on märgata ka prügisorteerimist ning väljas asub kaks prügikonteinerit, mida tühjendatakse kord nädalas. Prügikonteinerid asuvad majast umbes 60 meetri kaugusel. Kodu jätab väga hoolitsetud ja korraliku mulje. Loomulikult on lapse asju vedelemas, kuid see on käib asja juurde, kuna lapsega tegeletakse pidevalt. Teisel korrusel on kaks magamistuba, üks laste oma ja teine vanemate oma. Teisel korrusel ollakse ainult magamise ajal.
vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver 17. saj mainiti kambreid 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad Keskaeg o puitmõisad – pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas) o elumaja (häärber), tall ja rehi 17. sajand o puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned o vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten, ümber
Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. 8 · toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikust korduvkasutatavad pestavad nõud. Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on nii gaasi- kui vedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja (ja kuival suvel pole tule tegemine looduses üldse lubatud), siis on priimusel söögitegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalus. · toiduained. Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma võimalikke
vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver · 17. saj mainiti kambreid · 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün · 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand · majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased · mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud · toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad · Keskaeg o puitmõisad pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas) o elumaja (häärber), tall ja rehi · 17. sajand o puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned o vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten, ümber
Kõik nakkushaigused on pärast saadud, ainult süüfilis on emaihus saadud. Haigused nakkavad otseselt lapselt lapsele ja ka vahemeeste kaudu. Otsekohe lapselt lapsele antakse edasi leetrid ja läkaköha. Kõhu-soetõbi levib mõnikord vee ja piimaga, koolera harilikult ikka joogiveega. Tuberkuloos levib tihti tolmu ja toiduainetega. Nakkushaiguse korral tuleb laps teistest eraldada niikauaks, kuni ta täiesti terveks saab. Kui laps terveks saab, siis tulevad kõik tema rõivad, voodipesu, sööginõud jne. desinfitseerida, samuti ka tuba, kus ta viibis, parem veel kogu korter. Pesu võib läbi keeta, samuti ka kõik sööginõud. Tuba või kogu korter tuleb 1-2 päeva hästi läbi tuulutada. Siis pestakse lagi, seinad ja põrand sublimaadilahusega hästi üle ja kohe selle järel veel kord rohelise seebi 5 veega. Last tuleb enne kooli või teiste hulka saatmist kolm päeva järgemööda hästi vannitada, nii et ta nahk täiesti puhas on
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega. Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,52l vee kohtta) või 1,0% joodi 45 tilka 1l vee kohta). Peske kõik söödavad viljad. Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist. Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. Olles laagris , hoidke laager puhas. Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett) Kaevatakse labida laiuselt.Igaüks katab oma väljaheite liivaga. Augu täitudes asetatakse peale kamar ja kaevatakse uus VEEFILTER
lõikas teener toidu peeneks. Teised rüütlid lõikasid endale liha ise või abistasid vastastikku üksteist. Vaevalt oli sööming alanud, kui saali astusid moosekandid, et flöödi-, viiuli- ja trompetimänguga külaliste meelt lahutada. Kannupoisid istusid uksepoolse laua ümber ja sõid koos rüütlitega. Selline söömaaeg kestis enamasti üsna kaua, tihtipeale mitu tundi. Lõpuks tulid kannupoisid veel kord veekaussidega, kõik pesid ja kuivatasid käsi. Teenrid kandsid sööginõud minema, teised võtsid laualt linad söögijäänustega. Lauad võeti koost lahti ja peagi oli saal jälle kõle ja tühi. 8.Lahingud Lahingud olid äärmiselt riskantsed, sest kuningas võis kogu oma kuningriigist kergesti ilma jääda. Seepärast eelistasid sissetungijad kindlusi piirata või põletada aenuliku isanda viljasaak ja tappa ta talupojad. See hävitas vaenlase söögivarud ja näitas, kui halb kaitset ta oma alamatele pakkus
• Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse. • Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. • Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki. • Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada. Klaasid tuleb pesta eraldi teistest nõudest. • Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta. • Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke. • Kinnijäänud toidujääke ei tohi nõu põhjast lahti kraapida, vaid valada sinna kuuma vett ja lasta liguneda. • Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta. 4.32. Ruumide koristamisel: • Keemiliste ainete kasutamisel, peab töötajal olema teada kasutatavate kemikaalide toime
d. Ahelate lahtihargnemine/põimumine e. Suur/väike soojuse eraldamine 9. Kumb tingimus iseloomustab plasti klaasiolekut võrreldes kummiolekuga. a. Madalam/kõrgem temperatuur b. Kõrgem/madalam tihedus c. Suurem/väiksem elastsusmoodul d. Segmentide liikumine/aatomite vibratsioonliikumine e. Jäikus/elastsus 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Õhuke kilepakend LLPDE b. Akukorpus HIPS c. Sööginõud PS d. Soojusisolatsioon EPS e. Antiadhessioonkate PTFE f. Sulaliim PA g. Klaasplasti sideaine UP h. Kaitsekiiver PP i. j. k. Test 4 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. LLDPE lineaarne madaltihe polüetüleen b. EPS - vahtpolüstüreen c. PEEK - polüeetereeterketoon d. IR -isopreenkummi e. SBS triplokk-kopolümeer stüreenist ja butadieenist 2
valmis oli küll , aga püssimehed ees, tagauksel, ei lähe lastel söök sisse, ei meil. Kõik jäi nii igale poole laokile, sai kerkima kaussi, saun köetud jne. Linnupojad, kalkuni, 35 haiged mõned ka ja terved, küll need kärvavad. Hane, pardipojad, kana, välja tulemas 6 pesakonda neil päevil. Seda toitu ei oska keegi keeta. Ka mitte juhatada ei saanud. Mees unustas oma suvemantli ja veesaapad. Söögipoolist ei saanud palju kaasa, sest ahnitsesin pesu, riideid kappidest, kummutist. Sööginõud jäid senna. Singid, liha, leib, moosid, keedised, kõik, kõik. Kole elajaelu meil, 3 meest, lapsed, 3 , 2, 1, 2, mul 2. Kaks naist üksikud. Peldik kõik siinkohal, ooh... Öeldi, tagasi ei saa te enam, öeldi so Gott will! Seda elu te enam ei ela. Aino on väga apaatne, sest ma nutsin kui nad süüa küsisid. Sooja toitu ei ole. Rahvas veab rahata meile leiba, võileiba, ka see paber, piima, kõike, nii osavõtlikud... nii truud eestlased... Raha meil pole
Eripära: materjalist saab teha väga jäikasid või Eripära: Hea kuumataluvus vahust tooteid. Kasutatakse peamiselt: toidukarbid, Kasutatakse peamiselt: ühekordsed säilituskarbid, joogikõrred, ravimite sööginõud, termokarbid ja -topsid, lihaalused pakendid (vahtplastist alused, mida on kasutatud Taaskasutuse lihatoodete pakendamisel), munakarbid, CD- plaatide pakendite tootmisel. võimalused: suunatulede, aku
kasvatamine sihipäraselt on palju kasulikum kui kaootiline küttimine ja korilus. Umbes samal ajal hakati Lõuna-Hiinas kasvatama riisi ja Põhja-Hiinas hirssi. Samuti samal ajal hakati kodustama koeri ja sigu. 2000 aastat pärast seda kodustati ka lambaid ja kariloomi. Samal ajal hakati ka transpordiks ja maa harimiseks kasutama hobuseid. 5000 e.m.a õppisid hiinlased kasutama keraamikat, sellest ka ajalooline hiina portselan ja savist sööginõud, ning põlluharijad õppisid tegema korve ja punuma riideid ( enne kui lambad kodusati, kasutati punumisekskanepit ). Ühtlasi olid Hiinlased ka ühed esimesed kes õppisid tegema ja kasutama ratast. (Brief history of China.) 1.2 Arenenud ühiskond 2000 aastat e.m.a hakkas Hiina ühiskonnast saama aina süstemaatilisem ja organiseeritum suur kogukond. Selleks ajaks osati teha pronksi, mis arvatavasti avastati läbi juhuse kui vaske ja tina koos sulatati
Kui peres on diabeetik, on tasakaalustatud toitumisharjumuste juurde jõuda palju lihtsam, kui teeme seda kogu perega ühiselt. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond - puhas ja õhutatud ruum, mugav ning sobival kõrgusel laud ja tool, meeldivad lauakaaslased, kaunilt kaetud laud, puhtad ja terved sööginõud, kaunilt serveeritud ning hästi lõhnav toit ja hea tuju söögilauas. Söömiseks tuleb võtta aega ning kogu tähelepanu tuleks suunata söömisele, mitte tegeleda kõrvaliste asjadega. Eine peaks pakkuma naudingut ja rahuldust, mitte olema kohustus või ebameeldiv tegevus. Oskus koostada oma menüüd eeldab baasteadmisi selle kohta, millistest toitainetest koosneb toit ja milleks me midagi vajame, kui suur on meie energiavajadus ja -kulu. Toidu seedimine
8 Okas- Terviseveed, palverännakud, tõotused; lõpuks jäi käima Konn kuulutas rasedust ette roosi- peale 13 teadmanaist aga 12 kuldtaldrikut ke 7 haldjat + vana haldjas, kes polnud 50 a oma tornist alla tulnud Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints.
Pilt 2.7 35 SÕDURIVARUSTUS Lahinguvarustus · Varustus mis on sõduril kaasas kui kantakse rakmeid: · relv · kiiver + kiivrikate + kumm · rakmed · salved (vastavalt vajadusele) · käsigranaadid.(kui on) (vastavalt mahutavusele) · maskeerimisvärvid (vastavalt aastaajale) · labidas (kui on ülesande täitmiseks vajalik) · joogipudel · gaasimask · katelok, priimus + piiritus · sööginõud · nöör) · taskulamp · relva puhastuspinal · kuivmoon (vastavalt vajadusele) (seljakotti küljetaskutes) · nuga (kinnitatud vöörihma külge) · tuletegemisvahendid (veekindlalt pakitud) · kompass (välivormi rinnataskus) · väike liivakott · muu varustus olenevalt saadud ülesandest 36 Olenevalt ülesandest on võimalik rakmeid komplekteerida erineval viisil. Pilt 2.8 Pilt 2
Astub mõne sammu ja jääb siis keset rehealust seisma). Noh, ei ole teda ikka veel näha? MARGUS (teeb liigutuse, nagu oleks tal äge sõna keele peal, pöörab aga näo teisale ja vaikib). PEREMEES. Kas sa ei kuule, poiss, sinuga kõneldakse? MARGUS. Kuulen küll. Mis ma siis pidin vastama? Kui sa Tiina järele küsid, siis tead sa ise niisama hästi, et ta veel tagasi ei ole. PEREMEES (enam enesele). Võiks ta ka parem jääda, kus ta on! PERENAINE (tuleb, paneb sööginõud lauale). Tulge nüüd sööma! PEREMEES (Margusele, kes ennast ei liiguta). No mis sa's nüüd lõrretad? Nagu ei oleks sul enam elu sees! Mis hingeõnnistus sul siis nüüd kaduma läks? (Istub lauda.) Aastate järgi juba mees, aga poisikese aru. Kui sa naist võtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sügisel pulmad! PERENAINE. Jah, mina seda ka ei mõista! Sa võid ometi ainult inimest võtta, kellel issanda veri südames! Kes metsa ära ei jookse!
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Kui ühe linna kodanik tahab sõpra teises linnas külastada, saadakse ametnikelt kergesti luba. Keegi ei rända üksi alati salgas. Kui keegi jääb teise linna mitmeks päevaks, siis hakkab seal viibimise ajal jooksul sama tööd tegema mis koduski. Külaline saab süüa alles siis, kui ta ülesanded täidetud on enne ei anna talle keegi midagi. Utooplased ei hooli, kas müüvad kaupa krediidi või sularaha eest. Võlg on samuti ühisvara, mida sisse ei nõuta. Sööginõud tehakse savist, sest nende katkiminekust pole kahju. Ööastjaid ja räpasemaid asju tehakse hõbedast ja kullast. Kuldehted ripuvad pahategijate küljes. Utooplased tunnevad tähti ja taevakehi neil on leiutised, millega määrata taevakehade asukoht ja liikumine, mis nende silmapiirile jäävad. Ennustamisest pole nad midagi kuulnud. Utooplaste filosoofia läheb võõramaalastega kokku nad arutavad hinge, keha ja vara heade omaduste jms üle
asetatakse taldrikute kõrvale korvi või kaussi. 249 100 külalise teenindamiseks vajatakse 3-4 teenindajat. Juhul, kui pakkumine toimub kandikutelt, vajatakse teenindajaid rohkem. Teenindajate ülesanded: Serveerida eeljooke ja tervitusjooke. Hoolitseda suupistelaua, joogilaua, kohvilaua korrasoleku eest. Hoolitseda abilaudade korrasoleku eest. Koguda kasutatud sööginõud ja joogiklaasid. Viia ära või täiendada tühjaks saanud serveerimisnõusid. Pakkuda sooje suupisteid ja kohvi või teisi kuumi jooke. Täiendada alkohoolsete ja karastusjookide valikut laual või pakkuda neid kandikult. Foto lk. 134 – 8.21 – Furšettlaud Foto 8.20. Fursettlaud Buffet-laud (Rootsi laud) Buffet-lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale.
on väga õrn ning kogu varustuse märjakssaamine on küllaltki suur risk. Kandesüsteemideks suusamatkadel on seljakotid ja varustusekelgud. Lühematel matkadel piisab seljakottidest, pikematel matkadel tuleks kasutada kelke, mis on jäikade valjastega ja mida veetakse suusataja taga. Kuna talvematkade riietus ja magamisvarustus on suuremamahuline, siis on ka varustuse mahutamiseks matkal vaja rohkem ruumi. Toidunõud matkal on isiklikud sööginõud ja toiduvalmistamiseks kasutatavad rühmanõud. Isiklikud sööginõud peaksid olema roostevabast terasest või plastikust korduvkasutatavad pestavad nõud. Ühekordse kasutusega pabernõud ei ole kesk- konnasäästlikud ja tekitavad lisaprobleeme olmejäätmete osas. Sama kehtib ka söögiriistade kohta. Toiduvalmistamiseks kasutatavad nõud peavad vastama rühma suurusele (see on seotud ka eelpool toodud rühma optimaalse suurusega: 824 inimest)
20. sajandi alguses kirjeldas N. Haruzin koolasaamide pereelu harmoonilisena, rõhutades eriti saami meeste armastust oma naise ja laste vastu. Kõrvalekaldeid tavalisest perekonnaelust peeti sedavõrd märkimisväärseiks, et selliseid inimesi kirjeldati nende kohta tehtud lauludes. Tavaliselt kuulus lõviosa perekonna omandist peremehele (põhjapõdrad, püütud linnud, karusnahad), perenaisele kuulusid lambad ja kogu käsitööga seotud omand, riided, kingaheinad, tööriistad, võrgud, sööginõud ja kaasavaraks saadud esemed ning pulmakingid. Pulmakingiks võidi mõrsjale kinkida ka paar põhjapõtra. Pere omand märgiti peremehe puumärgiga. Isa kojast lahkudes tegi poeg isa puumärgile väikese lisanduse. Omandit tähistavateks märkideiks on põhjapõtrade märgid, millest kõrvamärke peetakse tähtsaimateks. Jõukamates peredes olid tähtsateks pereliikmeteks sulased, kes olid mõnikord aastakümneid sama peremehe juures teenistuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
