100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merku123
Õppematerjali autor
Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. PE Saamisviis põhineb eteenil (CH2=CH2), saadava polüetüleeni omadused ja kasutusvaldkonnad võivad erinedasuurtes piirides, olenevalt molekulaarmassist, tootmismeetodist, struktuuri erinevustest ja tihedusest. HDPE , Valdavalt lineaarne polümeer, Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus, Omab suurepärast keemilist vastupanu, On tundlik UV- kiirgusele LDPE Ulatuslikumalt hargnenud ahelaga, Madalatel temperatuuridel healöögisitkus, kuid väike kõvadus ning tugevus, Omab head keemilist vastupanu, On suurepärane dielektrik (väga väikeseelektrijuhtivusega) LLDPE Korrapärase struktuuriga polümeer, Kõrge tõmbetugevus ja löögisitkus, Parem sulavoolavus kui LDPE-l, Hea vastupanu kemikaalide
nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused Erinevate plastide peamised omadused määrab temas sisalduv, põhikomponendiks olev polümeer. Molekulidevaheliste sidemete iseloomust ja nende kuumutamisel toimuvatest muutustest lähtuvalt liigitatakse plaste: termoplastseteks (termoplastid), termoreaktiivseteks (reaktoplastid). Termoplastsete polümeeride molekulid on lineaarse ahela kujulised ning kuumutamisel lähevad need polümeerid voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad nad jälle esialgsed omadused. Termoplastsetele materjalidele täiteainete lisamisega saadud materjale nimetatakse termoplastideks.
Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. 6. Plastid: lisandid, liigitus (termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid). Plastide liigitus
kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Näiteks: monomeer eteen C2H4 e. CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE) · homopolümeerid - elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad · kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad Kuna kopolümeer on erinevate monomeeride segu, võimaldab see monomeeride valiku ja kopolümerisatsiooni protsessi suunamisega saada soovitud omadustega polümeer. Polümeeride sünteesimiseks kasutatakse polümerisatsioonireaktsioone ( nii radikaalseid kui ioonilisi mehhanisme) ja polükondensatsiooni reaktsiooni. Sünteetilisi ja looduslike kõrgmolekulaarsete ühendite modifitseerimisel saadud polümeere kasutatakse koos mitmesuguste lisanditega (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained jms) plastmasside ja kiudainete valmistamisel. Oligomeer, vahel ka prepolümeer ( kreeka keelest oligos-vähe ) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu (0,6 mooli Polüuretaanid jäägid ekstraktsioonil lahja HCl happega (mitte roheline auru : 1 mool etüleeni) etanooliks. Tänapäeval on väga populaarne isolatsioonmaterjal tehnoloogia !). Polümeer on peaaegu lahustumatu CH- Ühekordse läbiminekuga katalüüsikolonnist on polüuretaanvaht. Tema valmistamisel tuleb üldiselt lahustis, seega saab teda eraldada tsentrifuugimise ja konversiooni aste ca 4%, kuid ärareageerimata segu jälgida, et vesi eraldataks täielikult, sest vesi reageerib kuivatamisega. Ekstruuderist läbilaskmisel saadakse
Polümeeride omadused sõltuvad makromolekulide kujust: Lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid tahkestuvad paljudes orgaanilistes lahustites, pehmenevad või sulavad kuumutamisel ja hanguvad jahtumisel uuesti. Ruumiliste makromolekulidega polümeerid ei lahustu orgaanilistes lahustites ega pehmene kuumutamisel. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. Polümeerid ei ole absoluutselt kristallilised, vaid poolkristallilised
reagentide suhtes, suur mehaaniline tugevus. Plastidele iseloomulike omaduste peamiseks põhjuseks on polümeerne ehitus. Plastide oluline eelis teiste sarnaste materjalide ees, on nende lihtne töödeldavus. Kuigi plastmassid koosnevad reeglina erinevatest ainetest nagu sideaine, plastifikaatorid, täiteained, pigmendid jt, tuleneb plastide nimetus enamasti kasutatavast sideainest. Näiteks polüvinüülkloriidi (PVC) põhiline koostisosa ongi sideaineks olev polümeer PVC [3]. Lisandeid, mis annavad plastidele parema painduvuse, elastsuse ja venivuse (näiteks linaõli ja dibutüülftalaat) nimetatakse plastifikaatoriteks. Stabilisaatorid on seevastu ained, mida kasutatakse plastile parema painduvuse, elastsuse ja venivuse andmiseks (näiteks linaõli ja dibutüülftalaat). Selleks, et suurendada plastide mehaanilist tugevust ja vähendada polümeeri kulu (Näiteks asbest, mis annab tulekindluse) kasutatakse täiteaineid [1].
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid